If P&C Insurance AS avaldus R R vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6153,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: K R (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost: xxx); Puudutatud isik: R R (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Andrei Vesterinen (Vesterinen Partnerid OÜ, asukoht Lootsi tn 11, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus R R vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult R R avaldaja If P&C Insurance AS kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 5468,20 eurot ja seisuga 29.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 247,89 eurot, kokku 5716,09 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult R R avaldaja If P&C Insurance AS kasuks viivis alates 30.10.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (5468,20 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku R R kanda. 4.2 Mõista puudutatud isikult R R välja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 950 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 950 eurot) tuleb puudutatud isikul R R tasuda avaldajale If P&C Insurance AS käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-15879 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Harju Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS (avaldaja) avaldus R R (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlana kahju hüvitis summas 5468,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 247,89 eurot, kokku 5716,09 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt (5468,20 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt toimus 06.01.2019 Tallinnas xxx kahjujuhtum, kus sai kahjustada korteri siseviimistlus, mille põhjustas korteri nr xxx purunenud pesumasina voolikust tulnud vesi. Korter nr xxx oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt. Avaldaja pöördus xxx poole, millel juhatuse liige on selgitanud, et kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris xxx toimunud pesumasinavooliku rike, mille tulemusel sai lisaks kahjustada ka korter nr xxx. Varakahjust on koostatud 11.12.2019 ülevaatusakt, mille kohaselt oli veeavarii põhjustajaks kõrvalt ülevalt korterist veeleke, mis on läbi maja konstruktsioonide tunginud kannatanu korterisse. Ülevaatusakti kohaselt said kahjustada korteri nr xxx vannitoa seinad, esiku põrand (sh võimalik, et ka aluskiht), esiku tapeet, ukselengid ja liistud, vannitoa ja wc lagi ning elutoa seina ja lae ühendusnurk. Samuti on aktiga koos edastatud avaldajale pildid kahjustustest, kus nähtuvad sh seina ja põranda mõõtmised niiskusmõõdikuga. Veekahju põhjustamise hetkel korteri xxx Tallinn omanik R R.
3.Seoses korteri sisetööde ja remondiga on avaldajale esitatud hinnapakkumine 16.12.2019 kokku summale 5653,20 eurot ning seejärel arve nr 03202030 (23.03.2020) kogusummas 5468,20 eurot, mille avaldaja on tasunud. Avaldaja saatis 25.03.2020 puudutatud isikule ekirjad, millega ühes saatis võlgnikule kahju toimumise ja nõude aluseks olevad dokumendid ning teises tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5468,20 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva. 06.01.2019 kehtis korteris aadressiga xxx kindlustusleping, mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. Avaldaja on tõendanud kahju suuruse. Ülevaatusakti kohaselt avastati kahju 11 kalendrikuud hiljem, sest kahjustatud korteri omanik ei ela kõnealuses korteris igapäevaselt, vaid käib seal harva. Novembris - detsembris avastas omanik, et vannitoas on plaadid kummaliselt punnis ja sellele täpsemalt tähelepanu pöörates märkas ka põrandakatte ning tapeedi kahjustusi, samuti elutoa seina lae ühendusnurgas oli tekkinud hallitus ja wc lagi oli kahjustatud.
4.Avaldaja pöördus KÜ juhatuse poole selgituse saamiseks, sest KÜ esindaja pidi veelekke põhjused tuvastama. Juhul, kui tegemist on üldveetoru lekkega, siis tuleb leke kõrvaldada. Avaldajal puudus igasugune kahtlus, miks peaks KÜ asuma nimetatud asjaolusid välja mõtlema, kuna KÜ esimehe kohustus on tegutseda kõikide KÜ liikmete huvides. Kuivõrd veeleke oli ühekordne, siis oli tegemist n-ö ühekordse juhtumiga, mis välistab maja üldise veetoru lõhkemise. Avaldaja tõendab kahju tekkimist ülevaatusaktiga ja fotodega kahjustatud korterist, millelt nähtub üheselt, et korter on saanud niiskuskahju, kuna plaadid on pundunud ja
2-20-15879 põrand n-ö lainetab, samuti ka tapeet kahjustatud (servad lahti ja lainetab). Tehtud on mõõdistused niiskusemõõtjaga. Ülevaatusakt kohaselt koostoimes esitatud fotodega on tõendatud, et kahjustada sai vannitoa seinad, esiku põrand, aluskihid, esiku tapeet, ukselengid ja ukse liistud, vannitoa ja wc lagi, elutoa seina ja lae ühendusnurk. Fotod on tehtud kannatanu korterist, kuhu saadeti avaldaja koostööpartner varakahju üle vaatamiseks ja kõrvaldamiseks.
5.Kipsiplaat võib minna vett saades pudedaks/pehmeks ja on niiskena heaks kasvukeskkonnaks hallitusele, seetõttu oli vajalik ning põhjendatud kipsplaadid seinast eemaldada ning paigaldada uued. Seinaplaatide pundumine kipsplaadi märgumise järgselt ei teki koheselt pärast üleujutust, vaid aja jooksul, mistõttu on asjaolu, et uputus tekkis varasemalt, ka põhjendatud. Pinnad tuli avada ka soojustuse kontrolliks. Samuti tehti hallitusetõrje hallituse eemaldamiseks ja vältimaks võimalikku hallituse levikut. Kõnealuses korteris olid kahjustused põranda osas ilmselged, kuna piltidelt nähtuvalt linoleum lainetas, mis tähendab selle väljavahetamist. Samuti tuli tapeet asendada, kuna piltide ja ülevaatusakti kohaselt sai tapeet veekahju. Hinnapakkumises on selgelt välja toodud, millised tööd tuli kahjustuse likvideerimiseks teha ja millised tooted tuli korteris asendada. Hallitusetõrje on vajalik hallituse ennetamiseks ja ka olemasoleva hallituse eemaldamiseks, kuna tekkida võiv hallitus kujutab endast terviseriske keskkonnas viibivatele/elavatele isikutele. Kui kahjujuhtum on toimunud, siis saadab avaldaja kahju sündmuskohale koostööpartneri, kes vaatab tekkinud varakahjud üle, fikseerib olukorra ning teostab remonttöid. Avaldaja on kasutanud ehitusettevõtet xxx, mille tegevusvaldkond on ehitus ja nähtuvalt www.teatmik.ee toodud andmetele on nimetatud ettevõttel lisaks muudele ehitusalastele tegevusvaldkondadele ka kehtiv omanikujärelevalve. Seega oli kahjukäsitlemise käigus varakahju suurus tuvastatud asjatundja poolt, kellel on olemas selleks pädevus ning vastavad tegevusload.
6.Hinnapakkumine ja remont on koostatud/teostatud ettevõtte S A OÜ poolt, mis omab tegevusluba elamu ehitustegevuse valdkonnas. Tegemist on tavapärase nimetatud kahjude kõrvaldamiseks vajaliku hinnaga, mis on teostatud kvalifitseeritud ehitusettevõtte poolt. KÜ on avaldajale vastanud, et leke toimus 06.01.2019 ja põhjustajaks oli korter nr xxx. Seega on KÜ kinnitanud, et lekkeid ei ole üldaladelt toimunud. Nimetatud kahjujuhtumiga 06.01.2019 sai kannatada/kahjustada ka korter xxx, mille osas on KÜ avaldajale juba varasemalt samuti tõendeid esitanud. Avaldaja oli ka korteri nr xxx kindlustusandja, millele oli KÜ varasemalt esitanud kinnituskirja 13.01.2019, et 06.01.2019 toimus aadressil xxx juhtum, milles sai kannatada korter xxx. Õnnetuse tekkepõhjuseks oli katkine toru pesumasinas ja kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel teel. Avaldaja esitas KÜ edastatud e-kirja ja fotod kahjustatud korterist xxx, milledelt nähtub, et vee kogus on olnud küllaltki suur. Vee valgumisel ülevalt alla, valgub muuhulgas vesi ka mööda seinapaneele alla ega lõppe/piirdu vaid kahju põhjustaja korteri all oleva korteriga. Avaldajal kui kindlustusandjal ei ole võimalik koguseliselt tuvastada, kui palju vett veeavarii tagajärjel oli põrandale läinud, samuti ajavahemikku, kui kaua vesi puudutatud isikule kuuluvas korteris lekkis, sest nimetatud asjaolud ei ole avaldaja ega ka KÜ kontrolli all, vaid on puudutatud isiku kontrolli all. Kuidas ja millisel viisil puudutatud isik seda kogust väidetavalt mõõdab, on avaldajale selgusetu ja pole teada, kas puudutatud isik oli veelekke toimumise ajal korteris.
7.Avaldajal ei ole mingeid kohustusi puudutatud isiku suhtes ja sellised väited on asjakohatud. Puudutatud isik saab sõlmida vastutuskindlustuse, millega oma huvisid sellises olukorras kaitsta. Avaldaja eesmärgiks on tuvastada kahju suurus ja tagasinõude jaoks kahju põhjustaja, mitte asuda tõendama veelekke kogust. Juhul, kui puudutatud isik väidab, et kahju ei põhjustanud tema, siis kohustub ta tõendama, et kahjustus tuli korteriomanike kaasomandiesemest (ühisest torustikust, katusest vms). Samuti juhul, kui puudutatud isik
2-20-15879 väidab, et sellises ulatuses kahju ei ole mõistlik, peaks puudutatud isik esitama omalt poolt argumendid, miks ei ole avaldaja poolt esitatud remondikalkulatsioon põhjendatud. Puudutatud isik seda käesoleval hetkel teinud ei ole. Kuna veekahju toimus puudutatud isiku reaalosa/eriomandi pinnal ja pesumasina puhul on tegemist puudutatud isiku vastutusalas oleva seadmega, rikkus puudutatud isik KrTS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda oma eriomandit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik on rikkunud AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades.
8.Avaldajal puuduvad andmed, et veeavarii oleks toimunud vääramatu jõu tõttu. Kindlasti ei ole vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuvate seadmete töökorras olekut. Seega ei ole rikkumine vabandatav. Tõendatud on, et kindlustusvõtjal tekkis kahju puudutatud isiku kohustuse rikkumise tagajärjel. Puudutatud isiku rikkumise ja tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos, sest kui puudutatud isik oleks oma eriomandi pinnal, st korteris asunud pesumasina hoidnud töökorras, ei oleks kahju tekkinud. Avaldaja on tõendanud avaldusele lisatud piltidega, ülevaatusakti ja hinnapakkumisega, et varakahju on tekkinud ning et remonttööd olid vajalikud tekitatud varakahju kõrvaldamiseks. Samuti on avaldaja maksekorralduste esitamisega tõendanud kahju kandmist. Üldjuhul ei tule hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud.
9.Kahjuhüvitise suuruse kindlaks tegemiseks piisab avaldaja poolt kalkulatsiooni esitamisest, millest nähtub, milliseid töid oli kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik teha ja milliseid materjale oli vajalik selleks kasutada. Hinnapakkumises on detailselt välja toodud eraldi iga tuba, samuti iga toa kohta, mis tööd palju maksavad ja palju maksavad kaubad/tooted üksikasjalikult. Avaldaja poolt esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Hinnapakkumises toodud tööd ja materjalid on tavapärased ülevaatusaktis toodud kahjustuste kõrvaldamiseks. Avalduse lisast 8 nähtub, et makse tööde eest on teostatud 23.03.2020. Puudutatud isiku poolt märgitud kuupäev 27.10.2020 on maksekorralduse väljavõtte tegemise aeg, mille avaldaja tegi seoses avalduse esitamisega kohtusse. Avaldajal puudub kohustus esitada kahju suuruse tõendamiseks fotod korteri seisukorrast enne veekahjustuse tekkimist. Sellise nõudmise ja kohustuse panemine kindlustusettevõttetele on ilmselgelt vastuolus igasuguse mõistlikkuse põhimõttega, kuna nõuab teabe suure mahu tõttu töökorralduse muutmist, ülesannete täitmist ja nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
10.Puudutatud isiku selgitused vannitoakabiininist on avaldaja arvates segased ning asjakohatud, paljasõnalised ja tõendamata. Avaldajal on sadu kui mitte tuhandeid kindlustusjuhtumeid sellistes hoonetes/paneelmajades, kus vannitoad saavad uputuste tagajärjel kahjustatud. Puudutatud isiku vastuväited hinnapakkumises toodud töödele on üldsõnalised, st puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet hinnapakkumises nimetatud tööde osas, kas ja mis tööd on puudutatud isiku seisukohast ebavajalikud ning põhjendamatud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahjustatud korteris tulnuks teha remonditöid väiksemas ulatuses või üldse mitte. Puudutatud isiku arvamus, et vaatluse teostaja xxx ei olnud pädev, kuna xxx puudub väidetavalt vajalik litsents, on väär. xxx on omanikujärelevalve õiguseid omav ja vastavale kvalifikatsiooninõudele vastav juriidiline isik, kelle pädevus on fikseeritud
2-20-15879 majandustegevuse registris. Avaldaja on tõendanud, et vastav õigus on antud ettevõttele antud/olemas. Samuti ei puuduta pädevust asjaolu, mis seisus majanduslikult oli teenust osutav isik xxx. Lisaks eelnevale oli T K vaatlusakti allkirjastamise ajal ettevõtte juhatuse liige. Puudutatud isik on meelevaldselt esitanud tõendina xxx kehtivatest andmetest, millelt nähtub, et G W on xxx juhatuse liige alates 27.07.2020. xxx on avaldaja koostööpartner ja nimetatud ettevõttel on palutud vaatlust kannatanu korteris teostada, mida avaldaja koostööpartner ka tegi. Avaldaja on nimetatud ettevõttelt saanud ülevaatusakti ja fotod. Avaldaja ei pea lisama täiendavaid tõendeid ja lepinguid, mis on sõlmitud avaldaja ning koostööpartneritega, kuna kõnealused dokumendid ei puutu käesoleva tsiviilasja lahendamisse.
11.Puudutatud isik ise on kinnitanud, et kahju põhjustati 06.01.2019 tema pesumasina vooliku rikke tõttu, millega oli seotud korter xxx, mis asus kannatanu korteri kõrval ning kus sai kannatada ka kannatanud korteriga külgnev sein. Seega on tegemist ühe ja sama kahjujuhtumi raames toimunud õnnetusega. Avaldaja on oma 04.01.2021 vastusele lisanud KÜ kinnituse korter nr xxx kahjustamisest 01.02.2019 ehk pärast kahju toimumist, et kahju tekkimise aeg oli 06.01.2019 ja kahju põhjustaja korter nr xxx. Avaldusele on lisatud KÜ kinnitus korter nr xxx kahjude tuvastamise kohta. Nimetatud asjaolu nähtub lisaks saadetud e-kirja ajast, millega on avaldajale päringule vastatud 10.12.2019 ehk pärast korter nr xxx kahjust teada saamist ning ekirja manuses olev faili on märgitud nimetusega „kahju korter xxx“. E-kirjas on KÜ esindaja märkinud, et kahju kannatas veel üks korter, s.o korter nr xxx, mis ei tähenda, et teade oleks uuesti esitatud korter nr xx kohta. KÜ kinnituse näol on tegemist subjektiivse arvamusega. Avaldajal puudub igasugune kahtlus, miks peaks KÜ asuma nimetatud asjaolusid välja mõtlema või moonutama, kuna tema kui KÜ esimehe kohustus on tegutseda kõikide KÜ liikmete huvides. Vastavalt äriregistri väljavõttele on KÜ esimees alates 05.01.2018 kuni käesoleva hetkeni V G, kes omab õigust nimetatud toiminguid KÜ nimel teha. KÜ eesmärk veekahju korral on samuti välja selgitada, millest kahju tulenes. Käesoleval juhul on KÜ tuvastanud ja kinnitanud, et leke toimus korterist xxx. Muid lekkeid kõnealusel perioodil hoones ei toimunud.
12.Puudutatud isik taotleb 18.01.2021 menetlusdokumendis eriteadmistega isiku arvamuse vastuvõtmist. Avaldaja leiab, et nimetatud arvamusel ei ole tõendi väärtust, kuna see seisneb puudutatud isiku paljasõnalistel väidetel ning seega on tegemist kallutatud tõendiga, mis ei ole erapooletu. Asjaolu, kui palju vett pesumasinast välja jooksis/voolas kahjujuhtumi raames ei ole teada ega saa arvutada, kuna tõendamata on, mis aja hetkest alates vesi voolama hakkas. Kõik puudutatud isiku väited lekke aja alguse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Puudutatud isiku arvamus kahju suurusest/veelekke kogustest on tema enda subjektiivne arvamus, mis lähtub ilmselgelt tema enda eesmärgist kahjunõudest pääseda/seda vähendada. Puudutatud isikul ei ole võimalik kaks aastat hiljem tõendada tegelikku veelekke algust, seega on arvamuses toodud arvutuskäik asjakohatu ega tõenda koguseliselt kui palju vett tegelikult lekkis/voolas. Puudutatud isiku väide, et niiskusemõõtja andmed on ebausaldusväärsed ja valed, ei vasta tõele. Ülevaatusakt oli tehtud samuti oma ala spetsialisti poolt ning avaldajale teadaolevalt on niiskuse tuvastamine vajalik, välja selgitamaks, kas vesi on kahjustanud seinamaterjali.
13.Väliselt ei pruugi veekahjud olla nähtavad, mistõttu niiskusemõõtjaga fikseeritakse tegelikku niiskustaset. Kipsiplaadis mõõdeti liigniiskus koridori ja vannitoa vahelisest seinast kuni 1,0% mõõtekohast, mis tähendab, et kipsiplaat tuli seinast eemaldada ja välja vahetada. Pinnakate (antud juhul fiiberseineks) hävineb kipsiplaadi eemaldamisel. Pinnad tuleb avada ka selleks, et kontrollida ja välja selgitada, kas soojustus on niiskuskahjustusi saanud. Puidust ja puitplaatidest (näiteks aluspõrand) mõõdetakse sisetöödel niiskuskahjuks alates 8%.
2-20-15879 Kahjustada saanud korteris olid kahjustused ilmselged, kuna põrand lainetas, plaadid olid pundunud ja tapeet kahjustatud. Avaldaja on tõendanud, et korteris nr xx said kõik seinad kahjustada 06.01.2019 korteris nr 25 pesumasina vooliku purunemise tagajärjel. Sein, mis sai kahjustada korteris nr xxx, sai kahjustada ka korterist nr xxx ehk tegemist oli kahe korteri vahelise vaheseinaga. Olukorras, kus tegemist oli sama seina n-ö teise poolega ja ainuke teada olev kahjujuhtum toimus korteris nr xxx, siis on vee lekkimine korteris nr xxx tekkinud ka nimetatud kahjujuhtumist. Puudutatud isiku selgitused väidetavast paneelmajade ehitusest ei ole tõendatud ja on paljasõnalised, samuti ka ebatõenäolised. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, kas kahju põhjustaja korteris nr xxx on pärast kahju juhtumit tehtud remont või mitte. Seega väited hüdroisolatsioonist jms ei ole asjakohased. Samuti on arusaamatud puudutatud isiku väited korter nr xxx kahjustustest, sest arvamuses ei nähtu, millele arvamuse koostaja oma seisukoha rajas ja millele arvamus kahjustuse vanuse kohta üldse tugineb.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
14.Puudutatud isik esitas 14.12.2020 seisukoha avaldusele, milles taotleb jätta avaldus rahuldamata, poolte menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
15.Asjaolu, et avaldaja esitas kohtule e-kirjavahetuse KÜ-ga, ei kinnita, et kahjujuhtumi eest vastutaks puudutatud isik. Kui KÜ juhtkond võib kinnitada, et puudutatud isiku korteris toimus veeavarii, siis tuleb eelkõige kindlaks teha, kui pikal perioodil ja kui suurel määral toimus puudutatud isiku korteris veeuputus. Tegemist on olulise asjaoluga, sest sellest tuleneb põhjendus, kui palju vett avarii tagajärjel põrandale voolas. Puudutatud isik on olemas selle kohta vastav argumentatsioon ja arvestus, kuid ta jätab endale õigusega seda mitte esitada nii kaua, kui avaldaja ei tõenda oma nõude olemasolu. Kahjustatud korter aadressil xxx ei olnud kindlustatud. Kohtule on esitatud kindlustuspoliis, mis oli vormistatud 24.10.2019, kuid kindlustusjuhtum toimus 06.01.2019. Seega puudutatud isiku hinnangul võib tegemist olla kindlustuskelmusega. Samuti on väga kummaline, et korter nr xxx sai kahjustada 09.01.2019, kuid ülevaatus toimus alles 11.12.2019 ehk 11 kuu pärast. Avaldaja esitatud maksekorralduses on märgitud kuupäev 27.10.2020, kuid arve kuupäev on 23.03.2020.
16.Avaldaja kahju nõude suuruse arvestus ei ole arusaadav. Kui lähtuda sellest, et kahju on hüvitatud, siis see asjaolu ei ole piisav selleks, et kahju nõuda. Tõendatuks ei saa lugeda asjade kahjustamist vastavaid asjaolusid tuvastamata. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kahjustatud esemete seisundist enne ja pärast kahju tekitamist. Samuti tuleb arvestada kahjustatud esemete amortisatsiooni astet. Avaldaja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Seega ei ole avalduses toodud faktilised asjaolud, avaldaja põhjendused ja tõendid küllaldased ega veenvad selleks, et kujundada seisukohta kahju olemasolu ning tõendatusse kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et kahju ei ole tekkinud. Kahju hüvitise kindlaksmääramisel ei ole oluline, mis põhjusel ja millise kindlustushüvitise summa on avaldaja välja maksnud. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel on oluline kahju olemasolu ja selle suuruse tuvastamine. Kahjuhüvitise suurus peab olema proportsionaalne kahju suurusega, mitte kindlustushüvitise suurusele.
17.Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et kahjustada saanud avalduse lisa nr 6 sätestatud asjad on hävinenud. Avaldaja peab esmalt tõendama, et asjade parandamine oli kulukas ja ebamõistlik võrreldes asjade väärtusega, samuti tooma esile ja põhjendama, miks ta arvab, et
2-20-15879 asjade kulumise määr on ebaoluline. Avaldaja pidi põhjendama, miks ta leiab, et hinnapakkumises toodud ja kahjustatud asjad on samaväärsed. Juhul, kui avaldaja jõudis järeldusele, et asja parandamine on ebamõistlikult kulukas ja maksta tuleb välja hüvitis samaväärse asja soetamiseks, siis pidi avaldaja näitama ka kõiki maha arvamisi, mis ta tegi, et vältida kannatanu rikastumist või tõendama, et kannatanu ei ole kasu saanud. Avaldaja peab näitama, kuidas kujuneb kahjuhüvitise nõue iga kahjustatud eseme kohta eraldi. Sisuliselt ei ole avaldaja kahjuhüvitise nõuet põhjendanud, st näidanud, mida avaldaja on teinud kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja kuidas kahjuhüvitis on kujunenud. Hinnapakkumise koostas xxx OÜ. Avaldaja esitatud dokumentidest ei selgu, kuidas ja kelle poolt kahju ulatus kindlaks määrati. Dokumendi allkirjastas A R, kellel puudub ehituse ja ehitusteadmiste alal vajalik kvalifikatsioon. Samuti ei selgu esitatud dokumentidest, kas kahjukäsitlemise käigus tuvastati kahju suurus asjatundja poolt, kellel on olemas selleks pädevus ning litsents teostada ehitise auditit või omanikujärelevalvet.
18.Puudutatud isik pöördus asjatundja poole, kes teostas antud asjas ülevaatuse. Vesi puudutatud isiku korterist ei saanud kuidagi sattuda kahjustatud korteri vannitoa kabiini. 1986. a seeria majades vannitoakabiinid tarniti tehases valmistatud raudbetoonprisma kujul (põrand, seinad, vahesein ja põrand tihedast raudbetoonist). Kahe ukse piirkonnas oli auke ja veevarustus- ja kanalisatsioonitorude läbipääsuks 2 auku. Lisaks oli vannitoakabiini kõrgus laest (vahelaeplaat) 25 cm madalam. Vannitoakabiin paigaldati vahelaeplaadi ja külgnevate kandvate seinte vahele 1-2 cm vahega. Isegi kui eeldada, et vannitoa kabiinile valatakse voolikust pikka aega veega, siis vesi voolab mööda kabiini välispindu ega pääse seinte sisse. Avaldaja pole ise kahjustanud korteris käinud ega pole teinud vajalikku kahjukäsitlust. xxx ega T K ei ole pädevad teostama auditit või omanikujärelevalvet, kuna sellel ettevõttel puudub vajalik litsents neid teostada. Samuti jääb arusaamatuks, mille alusel on vaatluse teostajaks ettevõtte xxx, kui vaatluseakti allkirjastas hoopis T K. xxx juhatuse liige on G W. xxx on asutatud 2018. a ja tema maksuvõlgnevus seisuga 11.11.2019 oli summas 24 982,07 eurot. Samuti on ettevõttel esitamata majandusaasta aruanded. Avaldaja pole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et xxx on avaldaja (kindlustusseltsi) koostööpartner.
19.Avaldaja pole esitanud tõendeid, et kahjukäsitluse käigus oleks varakahju suurus tuvastatud asjatundja poolt. Avaldaja n-ö kahjukäsitlus toimus alles 11 kuud pärast kahjujuhtumit. Avaldaja pole esitanud kohtule ühtegi tõendi, mis kinnitaks, et korteriomanik korteris ei ela ja käib seal harva. Samuti ei ole usutav, et kahjustatud korteri omanik avastas kahju alles 11 kuud pärast juhtumit või tal puudus võimalus võimaldada kindlusseltsile teostada ülevaatus enne, kui juhtumist möödus 11 kuud. Avaldaja esitatud 04.01.2021 lisa nr 2 ei tõenda, et KÜ esindaja V G saaks kinnitada, et 06.01.2019 toimus xxx kahjujuhtum, milles sai kannatada korter nr xxx, kuna KÜ esindaja kinnitas, et kahju on saanud korter nr xxx, mitte aga korter nr xxx. Ka 04.01.2021 lisa nr 3 on seotud vaid korteriga nr xxx. Avaldaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et KÜ esindaja käis korteris nr xxx ja kahjujuhtum toimus 06.01.2019 korteris nr xxx, tänu millele said kahjustada korter nr xxx. Seega lisa nr 3 on alusetu, kuna see on seotud korteriga nr xxx. Jääb arusaamatuks fotode tegija ja kuidas need tõendavad kahju olemasolu. Kindlustusandja pole teinud vajalikku kahjukäsitlust ega veendunud, et asjad on kahjustatud ulatuses, mida kindlustusselts tasus remondi teostanud ettevõttele. Asjaolu, et avaldaja esitas kohtule fotod, ei tähenda veel seda, et korter nr xxx on kahjustatud ja see oleks korteris nr xxx juhtumiga põhjuslikkus seoses. Kahjuhüvitise suurus peab olema proportsionaalne kahju suurusele, mitte kindlustushüvitise suurusele. Kindlustusandja kui oma kutsetegevuses tegutsev asjatundlik ettevõtja ei saa asendada kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemise kohustust (mis hõlmab kohtu hinnangul mh kindlustusjuhtumi eest vastutava isiku kindlakstegemist) pelgalt KÜ esindaja subjektiivse arvamusega nn üleujutuse süüdlase
2-20-15879 kohta. Avaldaja pole esitanud tõendid, mis kinnitavad, et kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris xxx toimunud pesumasina vooliku rike. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, et üldjuhul ei tule hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemist, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes.
20.Puudutatud isik pöördus 30.11.2020 eriteadmise isiku V M poole, kes on diplomeeritud ehitusinsener tasemega 7 ning kellel on olemas ehituse auditi ja omanikujärelevalve load. Avaldaja palus asjatundjal viia läbi objekti vaatluse, teostada vajalikud mõõtmised, arvutused ja uuringud, hinnata korteri nr xxx veelekke tagajärjel viimistluse kahjustamise tulemust, samuti viimistluse kahjustumist korterites nr xxx ja xxx ning koostada auditiaruanne. Asjatundja koostas 08.10.2020 vastused püstitatud küsimusetele, millest on võimalik järeldada, et korter nr xxx ja korter nr xxx nõuded puudutatud isikule 06.01.2019 üleujutustest tekkinud kahju hüvitamiseks on alusetud ning põhjendamatud. Asjatundja esitas sh korterite plaanid ja vee voolu arvutamise kahjustatud voolikuühenduse kaudu. Puudutatud isik esitas kohtule sündmuste kirjelduse, mille kohaselt 06.01.2019 hommikul kell 09:10 purunes puudutatud isiku korteris nr xxx plastikust muhv, mis ühendas pesumasina külmaveevarustusvoolikuga. Hävimine ja selle tagajärjed toimusid mitmes etapis, st etapis 1 ilmnes muhvi sidestustihendi piirkonnas tilguti leke, mis moodustas sanitaarruumis lombi; etapis 2 proovides muhvi suruda, et tihendit vajutada, juhtus muhvi iseenese hävimine ja voolikust tulnud vesi hakkas purskama; etapis 3 hakkas puudutatud isik koos pereliikmetega voolikust vett koguma ämbritesse ja muudesse mahutisse, valades vee tualetti ning minut hiljem oli voolik keskelt painutatud, mis vähendas veesurvet; etapis 4 kell 9:15 helistas puudutatud isik elamu juhatajale P K abi saamiseks; etapis 5 kell 9:30 sulges P K tellija sektsioonis kogu külma vee püstiku.
21.Asjatundja pidi välja selgitama, kui palju vett valgus põrandale ja milline oli kahjustuste tulemus all asuvates korterites xx ja xxx. Asjatundja arvutas puudutatud isiku sündmuste kirjelduse ja veekulu arvutamiseks torude ristlõike ning nende seintes oleva rõhu põhjal valemi alusel, et põrandale sattus 10-12 liitrit vett. Osa sellest (15%) imendus kaltsudesse. Ülejäänud osas tungis vesi raudbetoonvahelae struktuuri. Raudbetoonpõrandasse tunginud vee kogumaht oli 9 liitrit. Vesi imendus puidu ja raudbetoonkonstruktsioonide pooridesse 10%, s.o 0,9 liitrit ning raudbetoonvahelae pinnale jäi veekihi pindpinevuse tõttu 5%, s.o 0,45 liitrit. Ülejäänud vesi 7,65 liitrit liikus korteritesse xx ja xx, s.o võrdselt igaühe kohta 3,8 liitrit. Korterisse xx asjatundja ei pääsenud, mistõttu teostas ta ülesande vaid puudutatud isiku dokumentide alusel. Asjatundja hinnangul on CEM-niiskusmõõturi näidatud andmed ebausaldusväärsed (valed), kuna antud seade näitab uuritava materjali struktuuri niiskusesisaldust (kuni 2–4 cm sügavusele). Samas peab konstruktsioonil olema omadus assimileerida ja aurustada oma struktuurilt niiskust. Fotod F27 - F30 näitavad materjalide mõõtmisi, mis ei lase niiskusel läbida, vaid toimivad niiskusbarjäärina. Keraamiliste plaatide pind on glasuur ja vett mitteläbilaskev. Linoleumi pind on valmistatud PVC-st ja on vett mitteläbilaskev. Polüplen tüüpi tapeetide pinnal on PVC viimistluskiht ja see on vett mitteläbilaskev. Fotodel kajastatud niiskusmõõturi näidud on võimalik saada alles pärast seda, kui pind on enne mõõtmist spetsiaalselt veega niisutatud. Lisaks niiskusemõõtja abil tehtud mõõtmistele pole muid objektiivseid argumente, et viimistluse ja konstruktsioonide kahjustused korteris nr xx tekkisid lekke tõttu alates 06.01.2019.
22.Asjatundja viitas, et keraamiliste plaatide irdumise põhjust pole uuritud, kuigi piisaks ühe kahjustatud plaadi eemaldamisest ja selle põhjal uurimisest. Asjatundjal on kolm argumenti, mis ei suuda selgitada plaatide irdumise põhjust üleujutustest 06.01.2019: 1) väike kogus sissetunginud vett, s.o 3,8 liitrit; 2) irdutud keraamiliste plaatidega sein asub 2 meetri kaugusel vee tungimise punktist; 3) vee otsesel liikumisteel toimub korterite vaheline raudbetoonsein
2-20-15879 barjäärina. Vannitoakabiin paigaldati vahelaeplaadi ja külgnevate kandvate seinte vahele 1-2 cm vahega. Isegi kui eeldada, et vannitoakabiini valataks voolikust pikka aega vett, siis voolab vesi mööda kabiini välispindu ega pääse seinte sisse. Vesi üldjuhul vannitoakabiini siseseinani korteri raudbetoonvaheseina kapitaalbarjääri tõttu ei pääse. Puudutatud isiku korteri sanitaarsõlm on ehitatud kombineeritult ja vannitoakabiin on tal demonteeritud ning uut põrandat kaitseb pidev hüdroisolatsioon. Asjatundja selgitas, mis ei ole võimalik xxx ega xxx OÜ koostatud dokumente kvalifitseerida ehituse ja ehitusteadmiste isiku poolt koostatud dokumentideks, kuna mõlematel ettevõttel ja nende esindajatel puuduvad ehituse ning ehitusteadmiste alal vajalik kvalifikatsioonid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
25.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
26.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu (kodukindlustuse poliis nr xxx; perioodiks 16.11.2019-15.11.2020, dtl 8-10; perioodiks 16.11.2018-15.11.2019 dtl 117-119). Kindlustusvõtjaks oli N S ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 185 eurot.
27.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväide, et korter aadressil xxx ei olnud kindlustatud, on ümber lükatud avaldaja poolt 04.01.2021 esitatud kodukindlustuse poliisiga perioodiks 16.11.2018-15.11.2019, st korter oli kahjujuhtumi toimumise ajal (06.01.2019) kindlustatud avaldaja poolt. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku vastuväide remonditööde eest makse tegemist tõendava maksekorralduse kuupäeva osas, kuna avaldaja on selgitanud, et makse tehtud tööde eest on teostatud 23.03.2020 (maksekorraldusest nähtuvalt 26.03.2020) ja puudutatud isiku poolt märgitud kuupäev 27.10.2020 on maksekorralduse väljavõtte tegemise aeg (vt maksekorraldus, dtl 34). Lisaks on käesolevas asjas asjakohatud ja paljasõnalised puudutatud isiku väited võimalikust kindlustuskelmusest.
2-20-15879
28.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik (vt dtl 27). Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu ja on seisukohal, et kahjukäsitlust teostanud isik ei omanud selleks pädevust, tõendatud ei ole kahjujuhtumi toimumine ja kahjujuhtumi toimumise korral ei olnud selle põhjuseks puudutatud isiku korteris nr xxx toimunud pesumasina vooliku rike. Samuti vaidlustab puudutatud isik korteris aadressil xxx tehtud remonttööde ja kulutuste maksumust ning tekkinud kahju suurust.
29.Puudutatud isik on seisukohal, et kahjukäsitlust teostanud isik OÜ xxx ei omanud selleks pädevust, märkides mh, et vaatluse teostajaks on OÜ xxx ja akti allkirjastas hoopis T K, kuid OÜ XXX juhatuse liige on G W. Avaldaja on kohtule esitanud OÜ xxx registriandmete väljavõtte (dtl 222-226), millest nähtuvalt oli T K alates 16.12.2016 kuni 27.07.2020 ühingu juhatuse liige, sh 11.12.2019 ülevaatusakti allkirjastamise ajal. Ebaõige on ka arusaam (vt V. M 08.10.2020 arvamus, dtl 203), et OÜ-l XXX ja S Ay OÜ-l ning nende esindajatel puuduvad ehituse ning ehitusteadmiste alal vajalikud kvalifikatsioonid, mistõttu ei saa nende poolt koostatud dokumente kvalifitseerida ehituse ja ehitusteadmiste isiku poolt koostatud dokumentideks. Esitatud tõenditest nähtuvalt omab kahjukäsitlemise teostanud asjatundja OÜ XXX vajalikku pädevust ja vastavaid tegevuslubasid. Puudutatud isik ei ole mingilgi viisil selgitanud, milline vajalik litsents OÜ-l XXX puudub, mis mõjutab ettevõtte pädevust kahjukäsitluse teostamiseks, samuti, mis täpne kvalifikatsioon puudub S Ay OÜ-l. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud (vt dtl 110 ja 214), et OÜ XXX omab lisaks muudele ehitusalastele tegevusvaldkondadele ka kehtivaid omanikujärelevalve õiguseid ning hinnapakkumise koostanud ja remondi teostanud ehitusettevõtte S A OÜ omab tegevusluba elamu ehitustegevuse valdkonnas. Puudutatud isiku väited, et OÜ-l XXX on maksuvõlgnevus, esitamata majandusaasta aruanded ja avaldaja pole tõendanud, et OÜ XXX on avaldaja (kindlustusseltsi) koostööpartner, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
30.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr xxx. Kohtule on esitatud xxx.12.2019 e-kiri ja vastus (dtl 11-12), millede kohaselt oli ka korterit nr xxx kahjustanud veelekke põhjuseks pesumasina vooliku rike korteris nr xxx ja sama veelekke tõttu sai 06.01.2019 kahjustada ka korter nr xxx. Korteriühistu esindaja on 13.01.2019 aktis kinnitanud, et 06.01.2019 toimus kahjujuhtum korteris nr xxx, milles sai kannatada korter nr xxx. Õnnetuse tekkepõhjuseks nimetab korteriühistu esindaja pesumasina katkenud toru (vt dtl 120). Samuti on avaldaja kohtule esitatud korteris nr xxx toimunud kahjujuhtumiga seotud korteriühistu poolt 01.02.2019 edastatud dokumendid ja fotod (vt dtl 121-131). Kohtu hinnangul välistab korteriühistu poolt antud kinnitus kahju tekkimise elamu üldisest kaasomandisse kuuluvast torustikust või muult üldkasutatavalt alalt ning tõendab koostoimes 11.12.2019 ülevaatuse akti (dtl 13-14) ja fotodega korterist nr xxx (dtl 15-26), et korteris nr xxx tekkis kahju korteri nr xxx veeavarii tõttu.
31.Puudutatud isiku hinnangul ei ole usutav, et kahjustatud korteri omanik avastas kahju alles 11 kuud pärast kahjujuhtumit või tal puudus võimalus võimaldada kindlusseltsile teostada ülevaatus enne, kui kahjujuhtumist möödus 11 kuud. Avaldaja on selgitanud, et korteri nr xxx omanik ei ela seal, käib harva veenäite võtmas ega märganud koheselt veeavarii tulemusel tekkinud kahjustusi. Ka 11.12.2019 ülevaatusakti kohaselt (vt dtl 13-14) tungis vesi vannituppa läbi konstruktsioonide kõrvalt ülevalt korterist, uputuse kuupäev jääb jaanuari 2019. Korteri omaniku sõnul ta selles korteris ei ela, vaid käib aeg-ajalt veenäite võtmas. Perioodil jaanuar 2019 kuni mai 2019 viibis omanik Peterburis ja peale seda käis ta kord kuus kui sedagi korteris vaid viivuks. November-detsember avastas omanik, et vannitoas on plaadid kummaliselt punnis, täpsemalt tähelepanu pöörates märkas ka põrandakatte ja tapeedi kahjustusi. Elutoa lae ühendusnurgas on tekkinud hallitus ja puutumata ei ole ka wc lagi. Avaldaja on kohtu hinnangul
2-20-15879 piisavalt tõendanud, et korteriühistu esindaja käis korteris nr xxx harva (vt 11.12.2019 vastus, dtl 11-12), mistõttu ei pruukinud ta koheselt kahjustusi märgata. Avaldaja on põhjendatult viidanud, et kuna korteriomanik käis korteris harva, ei märganud ta koheselt kahjustusi, sest nt seinaplaatide pundumine ja hallitus ei teki koheselt, vaid pikema aja jooksul.
32.11.12.2019 koostatud ülevaatusakti kohaselt tungis vesi vannituppa läbi konstruktsioonide kõrvalt ülevalt korterist, uputuse kuupäev jääb jaanuari 2019. Kahjustada on saanud vannitoa seinad, esiku põrand (võimalik, et ka aluskihid), esiku tapeet, ukselengid ja liistud, vannitoa ja wc lagi, elutoa seina ja lae ühendusnurk (vt dtl 13-14). Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustuste kohta (vt dtl 15-26). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on korter saanud niiskuskahjustusi, mh on seinaplaadid pundunud (dtl 17), põrand ja tapeet lainetavad (dtl 15-16), kahjustada on saanud vannitoa ja wc lagi (dtl 18, 21-22) ning elutoa seina ja lae ühendusnurk (dtl 15). Tehtud on ka mõõdistused niiskusemõõtjaga (dtl 23-26). Avaldaja selgitas, et väliselt ei pruugi veekahjud olla nähtavad, mistõttu niiskusemõõtjaga fikseeritakse tegelikku niiskustaset. Puudutatud isiku poolt esitatud V. M 08.10.2020 arvamuses on leitud (vt dtl 200), et kuigi tegemist on ehitustööstuses kasutamiseks mõeldud niiskusmõõturiga, mis võimaldab objektiivselt kontrollida erinevate materjalide niiskustaset, siis fotodel kajastatud niiskusmõõturi näidud on võimalik saada alles pärast seda, kui pind on enne mõõtmist spetsiaalselt veega niisutatud (vt ka puudutatud isiku arvamus, dtl 158). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas eriteadmistega isik selle järelduseni jõudis, samuti, millega puudutatud isik vastavat väidet tõendab. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta.
33.Kohus saab aru, et puudutatud isiku hinnangul tuleks kahju tekkimise hindamiseks kindlaks teha, kui pikal perioodil ja kui suurel määral toimus puudutatud isiku korteris veeavarii. Puudutatud isik on mh voolanud vee koguse ja avarii perioodi tõendamiseks esitanud kohtule V. Mi kirjaliku arvamuse (dtl 163-206). Kohus on seisukohal, et V. Mi arvamuses esitatud asjaolud, s.o torude ristlõigete valemid, vee voolukiirus ja vee koguse arvutamine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Samuti on nimetatud arvamus koostatud tagantjärele pelgalt puudutatud isiku poolt rohkem kui poolteist aastat pärast kahjujuhtumi toimumist antud info põhjal ning korteri nr xx võimaliku seisukorra alusel, sealjuure käimata korteris nr xx. Puudutatud isikul ei ole võimalik kaks aastat hiljem tõendada tegelikku veelekke algusaega ega kestvust, seega on arvamuses toodud arvutuskäik asjakohatu ja oletuslik ega tõenda koguseliselt, kui palju vett tegelikult lekkis/voolas.
34.Samuti käsitleb eriteadmistega isiku arvamus asjasse puutumatuid teemasid, nt korteri nr 22 veekahjustusi, mille üle käesolevas menetluses ei vaielda. Kohtu hinnangul on avaldaja õigesti leidnud, et kindlustusandjal ei ole võimalik koguseliselt tuvastada, kui palju vett veeavarii tagajärjel põrandale voolas, samuti ajavahemikku, kui kaua vesi puudutatud isikule kuuluvas korteris lekkis, sest nimetatud asjaolud ei ole avaldaja ega ka korteriühistu kontrolli all. Kohus nõustub avaldajaga, et vee voolamisel ülevalt alla valgub vesi mh ka mööda seinapaneele alla ega lõppe/piirdu vaid kahju põhjustaja korteri all oleva korteriga, vaid kahjustada võivad saada ka kõrvalasuvad korterid, nt korteriga nr xxx külgneva korteri nr xxx vahesein. Seega on kahju tekkinud sama kahjujuhtumi raames kahes erinevad korteris. Kohus märgib, et isegi kui lekkinud veekoguseks olnuks vaid V. Mi poolt viidatud veekogus, siis pole alust arvata, et ka ainuüksi sellisest veekogusest ei piisaks avalduses viidatud kahju tekkimiseks. Puudutatud isiku selgitused väidetavast paneelmajade ehitusest (sh vannitoa kabiini osas) on paljasõnalised ja tõendamata ning ei oma asja lahendamisel tähtsust.
35.Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 49 on kolleegium asunud seisukohale, kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku
2-20-15879 tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik kohtu hinnangul tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus märgib, et puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis.
36.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
37.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr 39, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.
38.Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku poolt rikutud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine
2-20-15879 on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et pesumasinast võib vesi välja voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
39.Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast xxx. Puudutatud isik ei eita, et tema korteris toimus 06.01.2019 veeavarii, mille põhjuseks oli pesumasina vooliku rike ja on mh esitanud kohtule 06.01.2019 toimunud sündmuste kirjelduse seoses pesumasina vooliku purunemisega (vt dtl 156-157). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
40.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja kahjunõude suuruse arvestus ei ole arusaadav, selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda kahjustatud esemete seisundist enne ja pärast kahju tekitamist, arvestada kahjustatud esemete amortisatsiooni astet ning oluline ei ole, mis põhjusel ja millise kindlustushüvitise summa on avaldaja välja maksnud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku vastuväited hinnapakkumises toodud töödele üldsõnalised, st pole esitatud konkreetseid vastuväiteid hinnapakkumises nimetatud tööde osas ning lisaks pole puudutatud isik tõendanud, et kahjustatud korteris tulnuks teha remonditöid väiksemas ulatuses või üldse mitte.
41.Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suuruse ja arvestuse osas on paljasõnalised. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 5468,20 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Linnamäe tee 36-39, Tallinn korteri remondiks tegi hinnapakkumise S Ay OÜ summas 5653,20 eurot (vt dtl 28-29), kus on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vajalikud vahendid. Sama ettevõte teostas ka remonttööd ja esitas selle kohta arve nr xxx summas 5468,20 eurot (vt dtl 33). Avaldaja on arve summas 5468,20 eurot S Ay OÜ-le tasunud (vt dtl 34). Kohtul puudub alus kahelda S Ay OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Kohtule jääb arusaamatuks, mis on takistanud puudutatud isikul esitamast alternatiivset hinnapakkumist, kui ta avaldaja esitatud kahjusumma arvestusega ei nõustunud.
42.Kohus märgib seoses puudutatud isiku etteheidetega kahjunõude suuruse osas, et puudutatud isiku lauseituse positsioon ei anna alust avaldust rahuldamata jätta, sest ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Pelgalt avaldaja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole puudutatud isikul võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 5468,20 eurot (põhinõue).
2-20-15879
43.VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
44.Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
45.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
46.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 5468,20 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
47.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Puudutatud isikule e-kirjaga edastatud 25.03.2020 tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 04.04.2020 (vt dtl 36-37). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 05.04.2020. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivise nõuetele eraldi vastuväiteid esitanud. Vastavalt avaldaja
2-20-15879 taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt seisuga 29.10.2020 summas 247,89 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (5468,20 eurot) alates 30.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
48.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamise osas.
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas kohtule 27.11.2020 menetluskulude nimekirja ja 22.02.2021 täiendava menetluskulude nimekirja, millede kohaselt taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks tasutud riigilõiv 50 eurot, samuti esindustasu 220 eurot (2 x 110) ja esindustasu 1402,50 eurot (12,75 x 110), kokku 1672,50 eurot ning palub kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Avaldajale tekkinud menetluskulud seoses esindustasuga on seotud esindaja K R (Julianuse Õigusbüroo OÜ) poolt osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud erinevatele toimingutele seoses käesoleva menetlusega aega kokku 14,75 h. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/h. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana, kuna avaldaja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud.
51.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
52.Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg ei ole avaldaja poolt näidatud mahus (14,75 h) osaliselt põhjendatud. Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide ning puudutatud isiku seisukohtade sisu ja mahtu, et avaldaja ajakulu 04.01.2021 seisukoha koostamisele puudutatud isiku 14.12.2020 vastusele on põhjendatud maksimaalselt 5 h ulatuses. Samuti on avaldaja ajakulu 10.02.2021 puudutatud isiku 14.01.2021 ja 18.01.2021 vastustega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja arvamuse
2-20-15879 koostamisele puudutatud isiku vastustele põhjendatud maksimaalselt 4 h. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ülejäänud toimingutele (29.10.2020 avalduse koostamine 2 h; 22.12.2020 puudutatud isiku 14.12.2020 vastusega tutvumine ja esialgse seisukoha koostamine 0,25 h) on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, s.o kokku 2,25 h.
53.Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot/h on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot/h (käibemaksuta summa). Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 900 eurot (11,25 x 80).
54.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 950 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 722,50 eurot (taotletud summa 1672,50 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 950 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust. Kohus ei rahulda ka avaldaja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Kohus ei pea vajalikuks piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangaarvega ning soovi korral saab ka avaldaja ise menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvele kanda.
55.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Lahendi põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.