AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1356,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: A. L. (e-post: xxx); Puudutatud isik: Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu (registrikood 801x396; asukoht Järveotsa tee 7, 13520 Tallinn; e-post: e-post: XXX); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: T. L. (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 7. juuni 2022, edasiselt kirjalikus menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 1214,04 eurot ja seisuga 20.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2,13 eurot.
Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis alates 21.04.2022 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (1214,04 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-22-5791 5.1 Jätta menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu kanda. 5.2 Mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks menetluskulud summas 818 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 768 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 818 eurot) tuleb Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistul tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 1214,04 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 20.04.2022 summas 2,13 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21.04.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 20.04.2022 kuni võla sissenõudmiskulu (€40) täieliku tasumiseni.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx (lisa 3 – Kodukindlustuse poliis; 3 lk). Kindlustusvõtjaks on I. M.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. Avaldaja sai 12.11.2021 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.11.2021 xxx viienda korruse korteris veekahju. Korterisse tuli vett esiku laest ning mööda seinu (lisa 4 – kahjuteade; 1 lk). KÜ juhatuse esimehe, V. J. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr X, kus purunes käterätikuivati. KÜ leiab, et kahju eest vastutab korteriühistu (lisa 5 – KÜ selgitus kahju põhjuse kohta; 1 lk).
3.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud XXX korteri üle 25.11.2021 ning koostas ülevaatuse akti (lisa 6 – vara ülevaatuse akt; 1 lk). Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr x saanud kahjustada esiku sein ja lagi. Esiku aluspõrandat on vaja kontrollida. Vannitoa ukse eest märg. Esiku tapeet on kahju saanud. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr X nähtavad kahjustused. Fotod korteri kahjustustest on lisatud avaldusele. Korteri X parandamiseks esitas hinnapakkumise V OÜ summas 1414,04 eurot (lisa 7 – hinnapakkumine; 1 lk). Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumises näidatud tööde maksumus mõistlik ning selles näidatud tööd olid vajalikud korteri kahjustuste parandamiseks.
4.V OÜ parandas korteri nr x kahjustuse ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1214,04 eurot (lisa 8 – remondiarve; 1 lk). Avaldaja hüvitas kahju summas 1214,04 eurot (lisa 9 – maksekorraldus; 1 lk). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi (käterätikuivati) lekkest, esitas avaldaja 29.03.2022 asjast puudutatud isikule, korteriühistule, kohtuvälise kahjunõude (lisa 10 – kahjunõue; 2 lk). Avaldaja andis kahju hüvitamiseks
2-22-5791 mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ja palus kahju hüvitada hiljemalt 12.04.22. Asjast puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid kahjunõudega ta ei nõustunud. KÜ ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
6.Avaldaja hinnangul on asjast puudutatud isik oma kohustust rikkunud, KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seetõttu leiab avaldaja, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone küttesüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttsüsteemi lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-1x64, p 12).
7.KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Järelikult küttesüsteem, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul. Kuna korteriomanike kaasomandis olev küttesüsteem (käterätikuivati) lekkis, siis järelikult ei olnud küttesüsteem korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust - hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese (KrtS § 35 lg 2 p 1). Korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui puruneb kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt purunemise fakti alusel saab korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada.
8.Avaldaja hinnangul on KrtS § 35 lg 2 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära korteriomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli KÜ-l mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteem võib lekkida ning lekke korral võib soojuskandja (vesi) küttesüsteemist välja voolata, tungida läbi hoonekonstruktsioonide korterisse ning kahjustada korteriomaniku vara (VÕS § 127 lg 3).
9.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr x siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise V OÜ summas 1414,04 eurot (lisad 7). V OÜ parandas korteri nr x kahjustuse ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1214,04 eurot (lisa 8). Avaldaja hüvitas kahju summas 1214,04 eurot (lisa 9). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda).
10.Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat küttesüsteemi) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud.
11.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1214,04 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 29.03.2022 asjast puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt
2-22-5791 12.04.2022 (vt lisa 10). VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.04.2022. Kahjunõudes (lisa 10) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 12.04.2022. Asjast puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on asjast puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 13.04.2022.
12.VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Avaldaja nõuab asjast puudutatud isikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
13.17.05.2022 sisukohas märkis avaldaja, et avaldusest puudutatud isik (API) leiab, et avaldaja nõue ei ole asjakohaselt tõendatud. Avaldaja hinnangul on vaja tõendada hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 3), mitte nõue. API ei nõustu avaldaja seisukohaga, et lekkiv soojaveesüsteem ei ole korras. Avaldaja hinnangul on üldteada asjaolu, et hoone veesüsteem peab olema hermeetiline, lekkevaba, ning veeleke viitab selle süsteemi puudusele. API selgituse kohaselt toimus veeleke korteris nr x 10.11.2021. Avaldaja peab võimalikuks, et veeleke sai alguse varem, s.o 10.11.2021. API vastusest tulenevalt avastati veeleke 10.11.2021 kell 03.30, kui sellest teatati KÜ juhatusele.
14.API seaduslik esindaja (E.M.) tuvastas korteris x veelekke vannitoa laest. Seega poolte vahel puudub vaidlus, et korteris nr x oli vee läbijooks. AP väide, et „öisel ajal, kui tarbimist taga ei ole, on soojaveetoru sisene surve väga madal“ on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole API tõendanud oma väidet, et lekkinud vee kogus jäi vahemikku 3-5 liitrit. Samuti ei ole API tõendanud, kui kaua leke kestis. Asjaolust, et leke avastati 10.11.2021 kell 03.30, ei saa teha järeldust, et leke algas samal ajal. Ka on paljasõnaline API väide, et enamus lekkinud veekogusest kogunes korteri nr x põrandale.
15.API väide, et torustiku kasutusiga on 30 aastat, on paljasõnaline. Avaldaja ei vaidle, et käterätikuivati on soojaveetorustiku osa, st et läbi käterätikuivati jookseb soe tarbevesi. Pooled vaidlevad selle üle, kas API on oma kohustust rikkunud või mitte. Avaldaja hinnangul saab API poolset kohustuse rikkumist eeldada. Avaldaja on oma seisukohta avalduse p 3.7 põhjendanud ning viidanud vastavale Riigikohtu lahendile.
16.Vara ülevaatuse aktiga (avalduse lisa 6) tõendab avaldaja asjaolu, et korteris nr x sai kahjustada esik. Poolte vahel puudub vaidlus, et veekahju on saanud alguse korterist nr x. API rõhutab ka ise, et talle ei ole teada, et korteris nr x oleks toimunud veeavariid või muud avariid. Avaldajale ei ole teada, millal E. M. korteris nr x käis. Avaldaja ei ole väitnud, et linoleumkattelt eraldub niiskust. Samuti ei ole avalaja väitnud, et linoleumkate on „märg“. Avaldaja ei nõustu API seisukohaga, et fotodelt on võimalik tuvastada põrandal (lahtist) vett. API ei täpsusta milliseid fotosid ta silmas peab.
17.API vastusest ei selgu, millist tähtsust omab asjaolu, et kannatanuks on märgitud „T. T.“. API väide, et T. T.l ei ole korteriga nr x mingit seost, on paljasõnaline. Samuti ei nõustu avaldaja API väitega, et „Kannatanu saab olla üksnes isik, kelle omandile tekib kahju“. API väide, et ülemise korteri vannitoa lekke tõttu ei ole ka võimalik, et veekahjud jõuaksid esikusse ilma, et kahjustada saaks enne korteri nr x vannituba, on paljasõnaline. API väide, et kahju on seotud mõne muu asjaoluga, on paljasõnaline.
2-22-5791
18.API väide, et ta rõhutas koheselt pärast veeavarii teket korteri nr X elanikule, et soovib olla juures kui kahjukäsitleja korterit vaatamata tuleb ning osaleda kahju hüvitamises, on paljasõnaline. API väide, et ta sai kahjust teada alles avaldaja poolt 29.03.2022.a saadetud pöördumisega, on vastuolus API eelnevate väidetega, mille kohaselt E.M. nägi veeleket korteri nr x vannitoas. Avaldaja ongi kahju hüvitamiseks pöördunud API poole. Esmalt kohtuvälise kahjunõudega ning päras kahjunõude sissenõutavaks muutumist kahjunõude avaldusega. API vastustest selgub, et ta kahjunõudega ei nõustu. Seega on API väide, et ta oleks ise kahju likvideerinud, vastuolus tema 13.05.2022 vastusega.
19.Avaldajale jääb arusaamatuks API väide, et avaldaja ei ole õigeaegselt pöördunud API poole seoses kahjujuhtumiga. Mis on API hinnangul õige aeg ning miks ei ole API-l võimalik pöörduda ERGO poole? API vastusest ei selgu, kas ta üldse on ERGO-t kindlustusjuhtumist teavitanud ning ERGO-lt kindlustushüvitist taotlenud. API vastuse kohaselt sai API veelekkest korteris x teada juba 10.11.2021. Veeleke on kindlustusjuhtum ning API-l oleks olnud võimalik veelekkest (kindlustusjuhtumist) ERGO’t teavitada. Avaldaja ei nõustu API seisukohaga, et kahju hüvitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlik. API ei ole andnud avaldajale märku, et ta vajab kahju hüvitamiseks pikemat tähtaega. Avaldaja esitas API-le kahjunõude 29.03.2022. Poolteist kuud hiljem, 13.05.2022 vaidleb API kahunõudele vastu.
20.API väide, et korteri x omanik või korteri kasutaja ei võtnud kasutusele kõik asjakohased meetmed kahju vähendamiseks, on paljasõnaline ning tõendamata. API väide, et vesi on imbunud sügavamale materjali sisse, paljasõnaline ning tõendamata. Ehitustööde hinnapakkumistes ei võeta avatäiteid (uksed / aknad) viimistletava pinna seest välja, sest avade ümbruste ning uste ja akende palede viimistlemine on võrreldes seina pinnaga keerulisem. See on ehituse hinnapakkumiste koostamise tavapraktika. API väide, et avaldaja on käibemaksukohuslane, on paljasõnaline. Samuti on paljasõnaline API väide, et avaldajal on õigus tagasi saada sisendkäibemaksu.
21.09.06.2022 menetlusdokumendis märkis avaldaja, et avaldaja soovib täiendavalt selgitada V OÜ poolt korteri remondiks tehtud hinnapakkumisega seonduvat ning käibemaksuga seonduvat. API väidab oma vastuse p 2.20, et esiku seina kogupindalast 23,x m2 tuleb maha lahutada esikus asuva nelja ukse pindalad, kokku minimaalselt 6,72 m2. API leiab, et ta on sellega tõendanud, et OÜ V hinnapakkumine ei kajastada korrektselt väidetavalt tekkinud kahju suurust. Avaldaja API seisukohaga ei nõustu. Avaldaja palus neljal ehitusettevõtjal (X OÜ, R OÜ, C OÜ ning S OÜ) selgitada hinnapakkumiste töömahtude koostamise tava. RVO Ehituse OÜ selgituse kohaselt siseviimistlusel värvimisel, krohvimisel arvestatakse avatäited mahu hulka (olenevalt akna suurusest nt 4-5m2 vastavalt kokkuleppele protsentuaalselt). Eelarvestajad loevad uuel majal ka tapeetimistööde mahtu avatäited. Tapeetimisel pole ehitajale mahu väljaarvutamisel kindlaid reegleid. X OÜ on täited sisse arvutanud. Tegelikult on väga palju küsimärke, avade suurused, tapeedi hind, muster (ava väljalõikamine tuleks arvestada kadudesse) Tapeetimisel eelnevad ka ettevalmistustööd nagu tasandamine ja kruntvärvimine (seinavärviga) mille mahtu arvestatakse avad sisse.
22.R OÜ selgituse kohaselt on nende tava tehtavate tööde puhul avatäited välja jätta kuid arvestada paled eraldi jm hinnaga (kalkulatsioonis eraldi reana välja toodud kompl hinnana). Lähtuda võib aga väga erinevalt (olenevalt ka kokkuleppest kliendiga), palede viimistlemine on ajaliselt kulukas ja kindlasti lisatasu eest (kas siis kalkulatsioonis eraldi reana välja tooduna või ilma avatäiteid maha arvutatuna viimistluse üldhinna sisse lisatuna).
2-22-5791
23.S OÜ selgituse kohaselt tehakse väga erinevalt, täpselt kuidas konkreetse eelarvestaja stiil on. Meie enamasti arvestame aknad-uksed välja juhul, kui paled on nt. värvitud ja ei vaja täiendavat viimistlust. Arvestame sisse, kui paled on ka tapeeditud. C OÜ praktika kohaselt avatäited (kui need just erakordselt suured pole) maha ei arvestata. Tööd palede/nurkade viimistlemisega on rohkem kui avatäite maht (lisa 1 – kirjavahetus ehitajatega; 3 lk).
24.Kuna V OÜ poolt korteri X esiku tapeetimiseks näidatud pinna suurus on 20,97 m2, siis sellest pinnast ei ole nelja ukse pinda maha arvestatud. Avaldaja jääb enda juurde, et see on ehitusvaldkonna tavapraktika. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna kahjustada saanud esikut oli võimalik parandada, siis määratakse kahju kindlaks VÕS § 132 lg 3 alusel. Kuna esiku tapeeditav pind on arvestatud koos avadega (uste pindasid maha võtmata), siis on ka ühikhinnad vastavad 21 €/m2 käibemaksuta: 20,97*21=440,37. API ei ole väitnud, et esiku tapeetimiseks pakutud hind 21 €/m2 käibemaksuta oleks ebamõistlik. Seetõttu on API vastuväited kahju suurusele paljasõnalised. Riigikohus on selgitanud, et kahju suurust on võimalik tõendada parandustööde kalkulatsiooni alusel (3-2-1-55-11 p 4). Kui API vaidleb kulude vajalikkusele vastu, peab ta esitama oma tõendid, nt alternatiivsed hinnapakkumised (TsMS § 230 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolude tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Avaldaja on korteri nr X parandamiseks tehtud kulu kandnud, tasudes V OÜ-le remondiarve alusel 1214,04 eurot. Riigikohus on selgitanud: „Juhul kui hageja nõuab juba kantud kulutuste hüvitamist ja kulutuste tegemine oli küll VÕS § 128 lg 3 mõttes vajalik, kuid kostja arvates kandis hageja neid ebamõistlikus ulatuses, peab kostja hageja nõude vähendamiseks taotlema kohtult VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses käesoleva otsuse p 11) ja tõendama oma vastuväiteid“. (3-2-1-19-13, p 12).
25.Kokkuvõttes on küsimus selles, kas korter nr X tapeetimise mõistlik kulu on 528,44 eurot või mitte. Asja parandamise mõistlik kulu ei sõltu sellest, millist eelarvestamise (hinnakujundamise) metoodikat on V OÜ kasutanud. Kui V OÜ kasutab metoodikat, kus avasid viimistletavast pinnast maha ei võeta, siis see ei ole vastuolus ei kehtiva õiguse ega ehituspraktikaga (vt lisa 1).
26.API taotleb avaldaja nõude vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel. Esmalt juhib avaldaja kohtu tähelepanu sellele, et poolte vahelise õigussuhte alus on kahjustada saanud korteriomaniku nõue korterühistu vastu. Nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle avaldajale, kuid nõude üleminek ei muuda nõude sisu. Nõude aluseks on asjaolu, et korteriühistu poolse kohustuse rikkumise tagajärjel sai kahjustada korteriomaniku vara. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. KÜ väide, et: „korteri nr X omanik ei ole võtnud kasutusele asjakohaseid meetmeid tekkinud kahju vähendamiseks ja ärahoidmiseks“, on paljasõnaline ja tõendamata. API väide, et vannitoa põrandat ei kuivatatud, on paljasõnaline. Vannitoa põrand ei ole kahjustatud ning avaldaja selle eest kahjuhüvitist ei nõua. Seega ei ole API tõendanud, et kahju oleks osaliselt tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või temast lähtuva ohu tagajärjel. Avaldaja hinnangul puudub alus nõude vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel.
27.Samuti puudub kahju põhjustajal õiguslik alus nõuda, et ta tahab kahjustatud asja ise parandada. Kahjustada sai korteriomaniku vara ja vaid tema otsustab, kellega ta korteri parandamiseks töövõtulepingu sõlmib. Samuti puudub korteriühistul ehitusalane pädevus.
2-22-5791 Kahju suurus ehk asja parandamise mõistlik kulu ei sõltu sellest, kes kahjustatud asja parandab. Samuti ei tähenda asja parandamise mõistlik kulu seda, et alati tuleb arvestada kõige odavamat hinnapakkumist.
28.Kohus võib VÕS § 140 lg 1 kohaselt kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Avaldaja soovib selgitada, et API on korteriühistu, kes peab hoonet tavapäraselt valitsema, mis hõlmab ka vastutuskindlustuslepingu sõlmimist (KrtS § 35 lg 2 p 5). API on selgitanud, et tema vastutus on kindlustatud ERGO Insurance SE-s. Samas ei selgu API vastusest, et ta oleks üldse pöördunud ERGO poole taotlusega kindlustushüvitise saamiseks ning et EGRO oleks keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, st kahju hüvitamisest. Seetõttu ei leia avaldaja, et kahjustada saanud korteriomaniku kahjunõue oma kohustusi rikkunud korteriühistu vastu, kes on oma riski kindlustanud ning kellel on kindlustushüvitise saamise võimalus ERGO-lt, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Avaldaja hinnangul on oluline vaidluse sisu (korteriomaniku nõue KÜ vastu), mitte asjaolu, et nõude on korteriomaniku asemel esitanud kindlustusandja, PZU. Vastasel juhul muutuks VÕS § 492 lg 1 säte sisutuks ja ei aitaks täita VÕS § 492 lg 1 sätte eesmärki, milleks on mh hoida kindlustusmaksed võimalikult madalal ning seeläbi tagada, et riskid oleksid maandatud läbi kindlustuse. Avaldaja peab enda ja ERGO majanduslikku olukorda sarnaseks, mõlemad tegutsevad rahvusvaheliselt ning omavad Eestis üle 10% turuosa.
29.Käibemaksu teema osas märgib avaldaja, et VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjustada saanud korteri omanik soovis korteri kahjustused parandada. Taastamistööde puhul tuleb tasuda ka käibemaks, V OÜ arve on esitatud koos käibemaksuga. VÕS § 127 lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest arvata maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige säästetud kulud, välja arvatud kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Selleks peab kohus võtma seisukoha, kas kahjusaaja kulutused on käsitatavad käibemaksuga maksustava käibena käibemaksuseaduse § 4 lõike 1 mõttes, millelt on õigus arvata maha sisendkäibemaks. Kui kahjusaajal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille kahjutekitaja peab talle hüvitama. Kahjustatud isikuks on korteri nr x omanik, kindlustusvõtja I. M., kes ei ole käibemaksukohuslane. VÕS § 127 lg 5 eesmärk on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse kaudu. API ei ole näidanud, mil moel või kuidas on I. M. või avaldaja käibemaksu võrra, summas 235,67 eurot, rikastunud.
30.API väide, et avaldaja on käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 tähenduses, on paljasõnaline. Asjaolust, et avaldaja käibemaksukohustuslasena registreerimise nr on EEXXX, ei saa teha järeldust, et avaldaja on käibemaksukohuslane. Avaldaja tegutseb rahvusvahelise kindlustusandjana, kes mh kindlustab kaupade liikumise ja ekspedeerimisega ning sõidukite ja liikluskindlustusega seotud riske, mis osaliselt realiseeruvad ka väljaspool Eesti piire. Seetõttu ostab avaldaja piiriüleselt sisse teenuseid, mis on vajalikud kindlustusjuhtumite käsitlemiseks (ülevaatusteenus, kahjukäsitlus, vara päästmine jms). Avaldaja pearaamatupidaja R. R. selgitab, et avaldaja on registreeritud piiratud käibemaksu kohustuslasena, et tasuda riigile käibemaks 20% Eesti määras sisseostetud piiriülestelt teenustelt. Avaldaja on piiratud käibemaksu kohustuslasena sellepärast, et kogu müügitulu on KMS mõistes maksuvaba, st avaldaja ei tooda maksustatavat käivet KMS seaduse mõistes. KMS § 21 lg 1 esimese lause kohaselt Eesti isikul
2-22-5791 ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast.
31.Kuna avaldaja ei tooda KMS mõistes maksustatavat käivet, siis ei ole õigust avaldajal tagasi küsida käibemaksu sisse ostetud teenustelt. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt käibemaksuga ei maksustata kindlustusteenus. Avaldaja tegutseb vaid kindlustusandjana ning kogu avaldaja poolt osutatud teenus on käibemaksuvaba. R. R. kinnitab, et vaidlusaluse kahjutoimikuga nr 116x23 seoses PZU ei küsi käibemaksu tagasi. Küll aga on avaldajal kohustus tasuda pöördkäibemaks sisseostetud piiriülestelt teenustelt, KMS seaduse §1 lõike 1 punktide alusel ning §3 lõige 4 punktid 2-5 teenused ehk ühendusesisese teenuse sisse ostmisel pöördkäibemaksustamise alusel. Avaldaja jaoks on käsitlusteenused piiriülestelt kahjukäsitluse partneritelt jmt ettevõtte kulud piiriülestelt partneritelt. Piiriülesed partnerid väljastavad avaldajale arve ilma nende riigi käibemaksumäärata ning viitavad pöördmaksustamise VAT reverse charge EU direktiividele, mis välistab topeltmaksustamise Euroopa liidus. Avaldaja deklareerib ja maksab igakuiselt sisseostetud piiriülestelt teenustelt käibemaksu 20% Maksuja Tolliametile (lisa 2 – Avaldaja pearaamatupidaja selgitused; 1 lk).
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
32.Puudutatud isik esitas 13.05.2022 seisukoha avaldusele, milles palub jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik märkis, et avaldaja on tuginenud VÕS § 492 lõikele 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on puudutatud isikul VÕS § 171 lõikest 1 tulenevalt õigus esitada avaldaja vastu kõiki samu vastuväiteid, mida oleks puudutatud isikul õigus esitada kindlustusvõtja vastu.
33.Puudutatud isik leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Avaldaja on avalduses väljendanud seisukohta, nagu oleks puudutatud isik rikkunud oma kohustust. Avaldaja on avalduse punktis 3.6 teinud järelduse, et kuna lekkis korteriomanike kaasomandis ole küttesüsteem (käterätikuivati), siis järelikult ei olnud küttesüsteem korras ning puudutatud isik on rikkunud KrtS § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kohustust. Puudutatud isik vaidleb sellele seisukohale vastu.
34.Puudutatud isik selgitab esmalt, et avaldaja on kohtule esitanud ebaõigeid seisukohti. Osalt võib nende seisukohtade ja väidete esitamise põhjuseks olla asjaolu, et ka avaldajale on korteriomaniku poolt esitatud ebakorrektseid alusandmeid. Avaldaja on oma avalduse punktis 1.2 asunud seisukohale, et korterelamu korteris nr x toimus 11.11.2021.a veekahju. Veekahju põhjuseks on avaldaja toonud korteri nr x peal olevas korteris nr x purunenud küttesüsteemi osaks oleva käterätikuivati. Puudutatud isik selgitab esmalt, et korteris nr x toimus tõepoolest veeavarii, kuid see toimus 10.11.2021.a ca kella 03.30 ajal. Puudutatud isik esitab käesoleva vastuse lisas nr 1 puudutatud isiku juhatuse liikme E.M.i selgituse toimunust. Parema selguse huvides toob puudutatud isik täiendavalt välja käesolevas vaidluses tähtsust omavad asjaolud.
35.Korteri nr x vannitoas tilkus vannitoast läbiminev soojavee tsinktoru (ka nn sik-sak toru ja samuti võib nimetada käterätikuivatustoruks) paindekohast läbi ehk toimus sooja vee leke. Juhtum leidis aset 10. novembri varahommikul ca 03.30 ajal. Puudutatud isiku juhatuse liige E.M. äratati 10. novembril ca kella 03.30 ajal üles korteri nr x elaniku poolt, kes teatas, et kuskilt
2-22-5791 tilgub korterisse nr x vett. Puudutatud isiku juhatuse liige läks koheselt pärast korteri nr x omanikule helistamist (kõnede ja sõnumite väljavõte esitatud lisas 2) korterisse nr x olukorraga tutvuma, kus tuvastas, et korteri nr x omanik oli vannitoa põranda juba kuivatanud ning pannud lekkiva tsinktoru alla nõu, mis vett kogus. Puudutatud isiku juhatuse liige läks seejärel keldrisse, kus sulges soojavee püstakud ning läks seejärel korterisse nr x olukorraga tutvuma.
36.Puudutatud isiku juhatuse liige tuvastas korteris nr x, et vannitoa laest tilkus vett. Puudutatud isiku juhatuse liige palus korteri elanikul põrand ära kuivatada ning panna tilkumise koha alla anum lekkest tulnud vee kogumiseks ja suuremate kahjude vältimiseks. Puudutatud isiku juhatuse liige ei tuvastanud üheski muus ruumis kahjusid, sh puudusid nähtavad kahjustused esikus (ei olnud näha ei lekkeid ega niiskust). Puudutatud isiku juhatuse liige palus korteri nr x elanikku, et kindlasti teavitataks ka puudutatud isikut, kui avaldaja kahjukäsitleja kohale tuleb. Puudutatud isikut teenindav santehnik vahetas korteris nr x veel samal päeval tsinktoru ning veeavarii oli likvideeritud. Puudutatud isik peab vajalikuks rõhutada, et öisel ajal, kui tarbimist taga ei ole, on soojaveetoru sisene surve väga madal. Lekkekohaks oli tsinktoru paindekoht. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku hinnangul oluline rõhutada, et maksimaalne veekogus, mis lekke kestust, lekke suurust ja soojaveetorus olevat survet arvestades sai torust lekkida, jääb vahemikku 3-5 liitrit. Samuti tuleb arvestada, et enamus lekkinud veekogusest kogunes korteri nr x põrandale, kust see omakorda likvideeriti (kuivatati).
37.Puudutatud isik selgitab, et veepüstakud, sealhulgas vannitoa soojavee tsinktorud vahetati Järveotsa tee 7 korterelamus tervikuna 1998/1999. aastal. Torustiku kasutusiga on 30 aastat, s.o kasutusea lõppemisel on vajalik torustiku kontroll ja rekonstrueerimine. Avaldaja on avalduses ekslikult pidanud vannitoas asuvat soojaveetoru küttesüsteemi osaks. Tegemist on soojaveetorustiku osaga, mis vahetati korterelamus tervikuna 1998/1999. aastal. Puudutatud isik ei ole rikkunud oma hoolsuskohustust korteriomandite kaasomandi esemega seoses. Lekke põhjuseks võib pidada tootja poolse puudusega tsinktoru, mis on väljaspool puudutatud isiku mõjusfääri. Puudutatud isik on teinud kõik endast oleneva, et kaasomandi eset nõuetekohaselt korras hoida.
38.Samas isegi kui asuda seisukohale, et lekkinud soojaveetoru eest vastutab puudutatud isik, ei saanud avaldajaga lepingu sõlminud kindlustusvõtjale tekkida avalduses nõutud ulatuses kahju lekkinud soojaveetorust. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et arvestades korteris nr x toimunud veeavarii ulatust (mille käigus lekkis torust maksimaalselt 3-5 liitrit vett, millest suur osa kuivatati vannitoa põrandalt), ei ole eluliselt usutav, et korterile nr x tekkis või sai tekkida sedavõrd suures ulatuses kahju.
39.Puudutatud isik rõhutab, et avaldaja on avalduse lisasse 4 lisanud kindlustusvõtja kahjuteate, kus on kindlustusvõtja märkinud, et väidetava kindlustusjuhtumi kuupäev on 11.11.2021.a kell 07.00. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et korteris nr x toimus veeavarii 10.11.2021.a ca kell 03.30 ehk enam kui 24h varem, kui kindlustusvõtja on avaldajale väitnud. Avalduse lisast 6 on leitav avaldaja kahjukäsitlusosakonna poolt koostatud vara ülevaatuse akt (edaspidi „akt“), mis on dateeritud 25.11.2021.a ehk veeavarii toimumisest koguni 15 päeva hiljem. Aktis on märgitud järgmine informatsioon (esitatud detailselt samal kujul kui aktis): „Ülemine korter x uputas korteri x esiku. Kahjustada sai esiku sein ja lagi. Esiku aluspõrandat kontrollida. Vannitoa ukse eest märg. Esiku tapeet kahju saanud.“ Lisaks on akti joonistatud eelduslikult joonis koos mõõtudega korteri nr x esikust.
40.Esmalt rõhutab puudutatud isik, et talle ei ole teada, et korteris nr x oleks toimunud veeavariid või muud avariid, mille tagajärjel oleks saanud kahjustada korter nr x. Samas nähtub
2-22-5791 aktist üheselt, et akti koostaja hinnangul on korterile nr x tekkinud kahju põhjustatud korterist nr x. Puudutatud isik märgib, et korter nr x asub viiendal korrusel, korter nr x aga üheksandal korrusel (vastavad tõendid esitatud lisades nr 3 ja 4). Seega on avaldaja enda kahjukäsitlusosakonna poolt koostatud aktiga tõendatud, et korterile nr x tekkis kahju hoopis korteriga nr x seoses. Veeavarii kaasomandis oleva soojaveetoruga toimus aga korteris nr x. Seega saab avaldaja enda poolt esitatud tõendist järeldada, et korterile nr x tekitatud väidetav kahju pärines korterist nr x. Korteris nr x ei ole aga kaasomandi osadega seoses avariid toimunud, mistõttu ei saa puudutatud isik vastutada selle eest, et korterist nr x tekkis kahju korterile nr x.
41.Samuti on aktis välja toodud asjaolud, mis ei ole selgelt eluliselt usutavad. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et 10.11.2021.a pärast ajavahemikul 03.30-04.16 käis puudutatud isiku juhatuse liige korteris nr x, kus tuvastas üksnes vannitoa laest tilkumise ja vee vannitoa põrandal, mille korteri nr x elanik kuivatas. Korteri nr x esikus mingeid kahjusid puudutatud isiku juhatuse liige ei tuvastanud. Ometi nähtub aktist, et väidetavaid veekahjusid on saanud nii esiku sein kui ka lagi, samuti on vaja akti kohaselt kontrollida esiku aluspõrandat. Vannitoa ukse eest on väidetavalt olnud akti koostamise ajal märg ning esiku tapeet on kahju saanud. Väidetava kahjujuhtumi toimumise ajahetkest oli akti koostamise ajaks möödunud juba 15 päeva. Korteri nr x põrand on kaetud linoleum (PVC vinüülkate) kattega. Temperatuur korterites on reeglina vahemikus 21-24 kraadi. Võttes arvesse linoleumi (vinüülkatte) füüsikalisi omadusi, sh asjaolu, et tegemist on vettpidava materjaliga, siis ei ole eluliselt usutav, et 15 päeva hiljem eralduks linoleum kattelt jätkuvalt niiskust, veelgi vähem on eluliselt usutav, et linoleumkate oleks 15 päeva hiljem jätkuvalt „märg“ (vastavalt aktile).
42.Avalduse juurde lisatud fotod ei tõenda, et väidetavalt korteris nr x tekkinud kahju oleks olnud põhjustatud 10.11.2021.a kell 03.30 toimunud veeavarii tõttu korteris nr x. Ei ole eluliselt usutav ega ka füüsikaliselt võimalik, et 15 päeva pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist oleks korteri nr x linoleum kate jätkuvalt märg. Avaldaja poolt esitatud fotodelt on võimalik esiku põrandal tuvastada vett. Arvestades asjaolu, et fotod on tehtud 15 päeva pärast kahjujuhtumi väidetavat toimumist, ei ole puudutatud isiku hinnangul eluliselt usutav, et korteriomanik või elanik hoiaks 15 päeva lahtist vett esiku põrandal ilma, et ta midagi selles suhtes ette võtaks. Täiendavalt on oluline rõhutada, et aktis on märgitud kannatanuks „T. T.“, kellel aga ei ole puudutatud isikule teadaolevalt korteriomandiga nr x mingit seost. Tegemist ei ole ei kindlustusvõtja ega omanikuga. Ometi on isik märgitud kannatanuks. Kannatanu saab olla üksnes isik, kelle omandile tekib kahju. Seega on puudutatud isiku hinnangul akti kui tõendi väärtus puudulik ning avaldaja ei saa kahjunõudes toetuda sedavõrd puudulikule tõendile.
43.Avaldaja ei ole tõendanud, et korterile nr x tekkis kahju, mille väärtus vastab OÜ V poolt tehtud hinnapakkumisele (avalduse lisa 7). Ei ole eluliselt usutav ega ka võimalik, et korteris nr x lekkima hakanud soojaveetorust väljunud vee (ca 3-5 liitrit) tulemusel (millest suurem enamus kuivatati korteri nr x omaniku poolt vannitoa põrandal), oleks korter nr x saanud OÜ V hinnapakkumises toodud ulatuses kahju. Puudutatud isik rõhutab, et leke toimus korteri nr x vannitoas. Korteri nr x esik ei asu aga korteri nr x vannitoa all, vaid kaks vannituba on üksteisega kohakuti. Nagu ka puudutatud isiku juhatuse liige 10.11.2021.a vahemikus 03.3004.16 tuvastas, tilkus ka korteri nr x vannitoa laest vett ning vesi oli jõudnud vannitoa põrandale. Esikus mingit kahju ei tuvastatud ning ülemise korteri vannitoa lekke tõttu ei ole ka võimalik, et veekahjud jõuaksid esikusse ilma, et kahjustada saaks enne korteri nr x vannituba. Seega ei ole eluliselt usutav, et korteris nr x oleks veeavarii tõttu kahjustada saanud üksnes esik ja mitte vannituba. Puudutatud isiku hinnangul võib olla tegemist olukorraga, kus avaldajaga
2-22-5791 lepingu sõlminud kindlustusvõtja püüab avaldaja arvelt ja avaldaja kahjunõude alusel ka puudutatud isiku arvelt alusetult rikastuda.
44.Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik veendumusel, et korteris nr x kaasomandiosaga seoses toimunud leke ei põhjustanud ega saanudki põhjustada korteri nr x esikule OÜ V hinnapakkumises toodud ulatuses kahju. Puudutatud isiku hinnangul ei ole kas kahju üleüldse sellises ulatuses tekkinud või on avaldaja poolt välja toodud kahju seotud mõne muu asjaoluga, mis ei ole seotud puudutatud isiku väidetava rikkumisega (puudub põhjuslik seos puudutatud isiku teo ja kahju tekkimise vahel).
45.Alternatiivselt tuleb kahjunõuet vähendada. Alternatiivselt juhul kui kohus asub seisukohale, et avaldaja kahjunõue on nõuetekohaselt tõendatud ning avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud – millega puudutatud isik ei nõustu – siis esinevad alused avaldaja poolt esitatud kahjunõude vähendamiseks. VÕS § 115 lg 2 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Puudutatud isikule kui väidetavale kahju tekitajale ei antud võimalust kahju ise likvideerida. Puudutatud isik rõhutas koheselt pärast veeavarii teket korteri nr x elanikule, et soovib olla juures kui kahjukäsitleja korterit vaatamata tuleb ning osaleda kahju hüvitamises. Puudutatud isikut aga ei teavitatud kordagi edasisest menetlusest ning puudutatud isik sai esimest korda teada, et korterile nr x tekkis väidetav kahju alles avaldaja poolt 29.03.2022.a saadetud pöördumisega. Puudutatud isik oleks saanud kahju ise kõrvaldada, mis oleks puudutatud isikule toonud kaasa oluliselt väiksemad kulud. Puudutatud isiku näol on tegemist mittetulundusühinguga, kelle majanduskava määratakse kindlaks kõigi korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Puudutatud isiku rahalised vahendid on piiratud korteriühistu liikmetelt kogutavate majanduskuludega. Seega oleks ainuüksi korteriomanike ja korteriühistu vahelisest õigussuhtest tulenevalt ning arvestades ka hea usu põhimõtet, pidanud korter nr x omanik pidanud kahju hüvitamiseks pöörduma puudutatud isiku poole, kes oleks kahju ise likvideerinud.
46.Lisaks on oluline rõhutada, et ka puudutatud isikul on sõlmitud kindlustusleping korterelamu kindlustamiseks. Puudutatud isiku kindlustusandjaks on ERGO Insurance SE. Juhul kui korter nr x omanik või ka avaldaja oleks õigeaegselt pöördunud puudutatud isiku poole kahjujuhtumiga seoses, oleks olnud puudutatud isikul omakorda võimalik pöörduda oma kindlustusandja poole ja teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisest. Kuna aga puudutatud isikut väidetavast kahjust üleüldse ei teavitatud ning puudutatud isiku juhatuse liige ei tuvastanud korteris nr x kohapeal kahjusid, eeldas puudutatud isik, et korteris nr x toimunud veeavarii tulemusena kahju ei tekkinud. Kui kohus leiab, et kahjujuhtum on tekkinud ja avaldajal on õigus puudutatud isikult kahju nõuda, siis on puudutatud isikule tekitatud kahju sellega, et teda ei teavitatud õigeaegselt kahju tekkimisest, mis oleks võimaldanud puudutatud isikul kasutada enda kahjukindlustust.
47.Täiendavalt näeb VÕS § 139 lõige 1 ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Korteris nr x toimus soojaveetorustiku leke 10.11.2021.a kell 03.30. Avaldaja on esitanud vara ülevaatamise akti, mis on koostatud 15 päeva hiljem ning mille kohaselt on korteri nr x esikus ulatuslikud kahjustused. Puudutatud isiku juhatuse liige käis 10.11.2021.a vahemikus 03.30-04.16 korteris nr x ning tuvastas üksnes vee mõningase tilkumise vannitoa laest ning vannitoa põrandal oleva niiskuse. Puudutatud isiku juhatuse liige andis soovituse vannitoa põrand kuivatada ning panna tilkuva koha alla anum. Kui korteri nr x omanik või korteri kasutaja oleks võtnud kasutusele kõik asjakohased meetmed kahju vähendamiseks (vastav kohustus oli korteris elaval isikul nii
2-22-5791 õigusaktidest kui ka avaldajaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevalt), siis ei oleks saanud korteri nr x esikule sellises ulatuses kahju tekkida.
48.Arvestades asjaolu, et korteris nr x asuvast soojaveetorust ei saanud lekkida rohkem kui 3-5 liitrit vett, siis ei oleks olnud võimalik, et kahju kandub edasi korteri nr x esikusse, kui korteri nr x omanik või elanik oleks võtnud õigeaegselt kasutusele kohased meetmed kahju vähendamiseks. Asjakohaseks meetmeks oleks olnud vannitoa põranda kuivatamine ning lekke takistamine ja lekke edasikandumise takistamine esikusse. Puudutatud isik rõhutab, et esiku põranda materjal on korteris nr x veekindel vinüülkate (PVC) ehk linoleum, mida on võimalik kergesti koduste vahenditega kuivatada (rätik/paber). Samuti tuvastas puudutatud isiku juhatuse liige korteri nr x esikus, et esiku seinas oli pestav tapeet, mida selle olemusest tulenevalt on samuti võimalik kuivatada ehk vähendada kahju ulatust.
49.Puudutatud isikule näib, et isegi kui asuda seisukohale, et korteri nr x esikule sai kahju tekkida korteris nr x toimunud veeavarii tagajärjel – millega puudutatud isik ei nõustu – siis on korteri nr x omanik või elanik näidanud välja erakordset ükskõiksust kahju võimaliku vähendamise suhtes ning lasknud lekkinud veel nn puutumatult 15 päeva seista, misjärel on vesi imbunud sügavamale materjali sisse. Samuti on eluliselt täiesti võimatu, et sellise veekoguse tagajärjel (mis kahjustas korteri nr x esikut avalduses toodud ulatuses) ei oleks kahju saanud korteri nr x vannituba, mis asub vahetult korteri nr x vannitoa all. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isiku hinnangul vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel oluliselt kahju hüvitist, kuna korteri nr x omanik ei ole võtnud kasutusele asjakohaseid meetmeid tekkinud kahju vähendamiseks ja ärahoidmiseks.
50.Lisaks peab puudutatud isik vajalikuks välja tuua vastuolu OÜ V hinnapakkumises, mis väidetavalt tõendab korterile nr x tekkinud kahjustusi. Kui võtta aluseks vara hindamise aktis esitatud esiku mõõdud, on esiku seinapind koos ustega kokku 23,xm2 (arvutuse aluseks on võetud ruumi kõrgus ning esitatud seinte pikkused). Esiku seina kogupindalast tuleb maha lahutada esikus asuvate uste pindalad. Kokku on uksi neli. Ukse tavapärane kõrgus on 2,1 meetrit ning laius 0,8 meetrit, välisukse laius on eelduslikult veelgi suurem. Seega nelja ukse pindala on kokku vähemalt 6,72m2 (tegelik pindala suurem välisukse suurema laiuse tõttu). Kui lahutada aktis toodud mõõtude alusel arvutatud esiku seina pindalast (23,xm2) uste pindala (minimaalselt 6,72m2), on tulemuseks 16,85m2. OÜ V hinnapakkumise kohaselt on aga esikus tapeediga seotud tööde koguseks olnud 20,97m2, kusjuures tapeeditöödega seotud tööde summa on hinnapakkumise suurim (koos KM-ga kokku 528,44 eurot). Puudutatud isik on eelnevate arvutustega tõendanud, et OÜ V hinnapakkumine ei kajastada korrektselt väidetavalt tekkinud kahju suurust, sest ainuüksi tapetseeritud seina pinda on korter nr x esikus ca 20% vähem, kui hinnapakkumises seda on kajastatud.
51.Lisaks on avaldaja nõudnud kahju OÜ V poolt esitatud arve alusel koos käibemaksuga. Avaldaja on käibemaksukohuslane, mistõttu on avaldajal õigus sisendkäibemaksu tagasi saada. Seega ei ole põhjendatud mõista kahju välja arve alusel, mis sisaldab käibemaksu. Täiendavalt on oluline, et on kahjunõue esitatud korteriühistu vastu, kelle liikmeks on ka korteri nr x omanik (ehk väidetava kahju saanud korteri omanik).
52.Seega juhul kui kohus leiab, et avaldajale on kahju tekkinud ja kahjunõude eeldused on täidetud, palub puudutatud isik oluliselt vähendada puudutatud isikult väljamõistetavat kahju suurust.
2-22-5791
53.27.06.2022 menetlusdokumendis märkis puudutatud isik, et jääb kõigi oma varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et avaldaja poolt esitatud peamine tõend, mis väidetavalt tõendab kahju tekkimist, on vara ülevaatuse akt, mis on koostatud kaks nädalat pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist. Nimetatud aktis esinevad aga olulised vastuolud ja puudused teiste tõenditega. Aktis puudub akti koostaja nimi, samuti on aktis toodud hoopis välja, et veeleke toimus korterist nr x. Akti juurde lisatud fotodelt nähtub hallitust, mis ilmselgelt ei saa kahe nädalaga tekkida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik ei võta kahe nädala jooksul kasutusele täiendavaid meetmeid endale kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks, sh ei kuivata põrandat, kuivõrd on aktis välja toodud, et vannitoa ukse eest märg. Samuti ei ole aktis välja toodud ühtegi kahjustust vannitoale endale, kuigi veeleke toimus just korteri nr x kohal oleva korteri nr x vannitoas. Koosmõjus teiste tõenditega on puudutatud isik seisukohal, et vara ülevaatuse aktis kirjeldatud kahjud ning fotodelt väidetavalt nähtavad kahjud ei saanud tekkida korteriomandis nr x toimunud veelekke tagajärjel.
54.07.06.2022.a toimunud istungil avaldas puudutatud isik, et soovib esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et korteris nr x purunenud käterätikuivati tagajärjel ei oleks olnud võimalik, et korteris nr x oleks tekkinud sedavõrd suures ulatuses kahjud, nagu avaldaja avalduses on väitnud ja mille väljamõistmist avaldaja nõuab. Puudutatud isik esitas 27.06.2022 menetlusdokumendi lisas 1 OÜ-s T tegutseva eksperdi V. I. (ehitusinsener, tase 6) ekspertarvamuse, milles on põhistatud, miks ei ole faktiliselt võimalik, et korteri nr x vannitoas tekkinud lekke tõttu oleks saanud korteri nr x esikule tekkida avalduses toodud kahjustusi. Ekspertarvamuse kokkuvõttes on järeldatud, et korterist nr x lekkinud veekogus oli sedavõrd väike, et sellest ei saanud tekkida avalduses ja avaldusega koos esitatud hinnapakkumises välja toodud ulatuses kahjustusi korteri nr x esikule. Isegi juhul kui kahju oleks tekkinud, oleks ekspertarvamuse kohaselt pidanud kahjustada saama korteri nr x vannitoa lagi ja vannitoa sein. Avaldusest ega asjas esitatud tõenditest aga ei nähtuks üldse, et korteri nr x vannituba oleks kahjustusi kandnud. Seega ei ole eluliselt usutav ning asjas esitatud tõendid lükkavad ümber avalduses väidetu, et korteriomandi nr x esikule tekkinud kahjustused said tekkida korteriomandi nr x vannitoas toimunud veelekkest.
55.Kuivõrd otsustas kohus korteriomandi nr x omanikku käesolevas menetluses tunnistajana mitte üle kuulata, esitas puudutatud isik enda varasemate väidete ja seisukohtade tõendamiseks täiendavalt ka korteriomandi nr x omaniku V. K. seletuse veeavariiga seoses. Esitatud tõendiga, koosmõjus 27.06.2022 menetlusdokumendi lisas 1 esitatud ekspertarvamusega ning 13.05.2022.a menetlusdokumendiga esitatud tõenditega soovib puudutatud isik tõendada, et avalduses väidetud veekahju korteriomandi nr x esikule ei saanud sellises ulatuses olla põhjustatud korteriomandi nr x vannitoas toimunud veelekkest.
56.Käibemaksukohuslase puhul eeldatakse, et isikul on õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Avaldaja on oma 09.06.22 esitatud täiendavas seisukohas selgitanud, et avaldaja näol on tegemist piiratud maksukohustuslasega KMS § 21 mõttes. Puudutatud isik märgib, et avalike registrite alusel ei ole võimalik teha vahet, kas isik on käibemaksukohustuslane KMS § 19 mõttes või piiratud maksukohustuslane KMS § 21 mõttes. Seega oleks avaldaja pidanud tooma välja põhjendused ja selgitused, miks nõuab avaldaja kahju hüvitist koos käibemaksuga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
57.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-22-5791
58.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
59.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja pärast 07.06.2022 kohtuistungit läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea täiendava kohtuistungi pidamist lisaks 07.06.2022 kohtuistungile käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
60.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
61.Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Järveotsa tee 7-x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx (tl 9-10). Kindlustusvõtjaks on I. M.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. Avaldaja sai 12.11.2021 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.11.2021 Tallinn, Järveotsa tee 7-x viienda korruse korteris veeavarii. Korterisse tuli vett esiku laest ning mööda seinu (tl 11). Puudutatud isikuks oleva korteriühistu juhatuse liikme V. J. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr x, kus purunes käterätikuivati, mis on ühistu kaasomand ja korteris nr x tekitatud kahju on ühistu vastutusalas (tl 12). Kuna puudutatud isiku kinnitusel toimus korteris x veeavarii juba 10.11.2021 varahommikul (vt tl 47 pöördel) ja ka avaldaja peab võimalikuks, et veeleke toimus 10.11.2021, siis ei oma asja lahendamiseks tähtsust see, et kahjuteates on märgitud veeavarii tekkimise päevana ekslikult 11.11.2021.
62.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud Tallinn, Järveotsa tee 7-x korteri üle 25.11.2021 ning koostas ülevaatuse akti (tl 13). Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr x saanud kahjustada esiku sein ja lagi, esiku aluspõrandat on vaja kontrollida ning esiku tapeet on kahju saanud. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr x nähtavad kahjustused. Fotod korteri kahjustustest on lisatud avaldusele (tl 18-38). Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, nagu ei oleks avaldajal võimalik tugineda vara ülevaatuse aktile kui tõendile. Puudutatud isik ei väida, et nimetatud akt oleks võltsitud või koostatud ebapädeva isiku poolt. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et veekahju sai alguse Järveotsa tee 7 korterist x ning seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (nt tl 12, tl 52, tl 88-89), siis ei oma asja lahendamiseks tähtsust see, et vara ülevaatuse aktis on ekslikult viidatud korterile x. Ekslik viide korteri numbrile ei muuda vara ülevaatuse akti sisu korteri nr x kahjustuste kirjelduse osas ebaõigeks. Kumbki pool ei väida, et veekahju oleks alguse saanud korterist nr x. Tähtsust ei oma ka see, et akti kohaselt on kannatanuks
2-22-5791 märgitud T. T.. Kindlustusvõtja (Järveotsa tee 7-x korteri omaniku) kinnitusel elas korteris tema sugulane (vt tl 11).
63.Kohus loeb eelnevalt viidatud tõendeid arvestades 10.11.2021 veelekke toimumise (kahjujuhtumi) tekkimise tuvastatuks. Mh on puudutatud isikuks oleva korteriühistu seaduslik esindaja kinnitanud, et veekahju sai alguse korterist nr x, kus purunes käterätikuivati, mis on kaasomand ja korteris nr x tekitatud kahju on ühistu vastutusalas (tl 12). Seega lähtus vaidlusalune kahjujuhtum kõigi korteriomanike kaasomandist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu (Krts § 34 lg 3). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KrtS § 34 lg 3 eesmärgiks oli mh muuta olukorda, kus võlausaldaja võis esitada nõude ainult ühe solidaarvõlgnikust korteriomaniku vastu ja asendada see korraga, kus selline nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.
64.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
65.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et samad kahjunõude eeldused kohalduvad ka korteriühistu poolt kaasomandi hooldamise kohustuste rikkumise korral.
66.Puudutatud isik väitis, et puudutatud isik ei olevat rikkunud oma hoolsuskohustust korteriomandite kaasomandi esemega seoses ning veelekke põhjuseks võib pidada tootja poolse puudusega tsinktoru, mis on väljaspool puudutatud isiku mõjusfääri. Puudutatud isik on enda arvates teinud kõik endast oleneva, et kaasomandi eset nõuetekohaselt korras hoida. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitas pooltele juba 07.06.2022 kohtuistungil (tl 76 pöördel) ja jääb selle juurde, et käesolevas menetluses vaidluse all olevate küsimuste
2-22-5791 kohta on olemas selge kohtupraktika (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-144. Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on mh soojaveetorustiku perioodiline kontroll ning puudutatud isikul on kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (s.h soojaveetorustik) korras. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (AÕS § 72 lg 5, RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43, nr 3-2-1-107-15, p 14). Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).
67.Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev soojaveetorustiku osa. Korteriühistu kohustusteks on soojaveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab torustiku purunemine alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea avaldaja täiendavalt tõendama, mida puudutatud isik tegi või jättis tegemata selleks, et soojaveetorustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Seejuures ei välista puudutatud isiku vastutust ning kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks ei piisa sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga (RKTKo nr 2-17-15364, p-d 13). Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega.
68.Kohus leiab, et avaldaja on käesolevas asjas tõendanud, et puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel soojaveetorustiku osa purunes. Avaldaja on tõendanud, et kahju on alguse saanud soojaveetorustiku osa purunemisest tuleneva vee valgumisest kannatanud korteri ruumidesse. Kuna avaldaja tõendas, et kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust. Kohus märgib, et puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis. Käesoleval juhul on oluline see, et veeleke korterisse nr x toimus ja selle tagajärjel tekkis kahju.
69.Kohus tuvastas, et korteriühistu on rikkunud soojaveetorustiku hooldamise osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud tehnosüsteemide kontrollimise kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui kaasomandis olev torustik ei oleks lekkinud, ei oleks
2-22-5791 ka vesi korterisse nr x tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kohus leiab, et vee lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Samuti oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et hoone sisese soojaveetorustiku osa purunemisel võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
70.Eeltoodust tulenevalt vastutab puudutatud isik elamu soojaveetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest VÕS § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Korteriühistu ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud võimalike vigade tuvastamiseks soojaveetorustiku kontrolli või torustikku selle töökorras oleku tagamiseks vajalikul määral hooldanud. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Puudutatud isikul tuli tavapärase valitsemise raames mh täita KrtS § 35 lg-st 1 ja lg-st 2 p-st 1 tulenevaid kohustusi. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju vältimiseks midagi teinud, nt korraldanud tehnosüsteemide kontrollikohustuse otsustamiseks üldkoosoleku.
71.Asjakohatu on puudutatud isiku väide, justkui oleks oluline, et kahjunõue on esitatud korteriühistu vastu, kelle liikmeks on ka korteri nr x omanik (ehk väidetava kahju saanud korteri omanik). Kohus märgib, et asjaolu, et kannatanu on üks kaasomanikest, ei ole kahjunõude välistavaks asjaoluks korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 mõttes. Vahendid, mille arvelt korteriühistu kahju hüvitab, on korteriühistu enda otsus. Tegemist on korteriühistu ja korteriomanike vahelise sisesuhtega, millesse avaldaja ei puutu. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab, s.o käesoleval juhul korteriühistu vastu. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2).
72.Menetlusosalised vaidlevad ka avaldaja kahjunõude suuruse üle. Avaldaja lähtub sellest, et korteri x parandamiseks esitas hinnapakkumise V OÜ summas 1414,04 eurot (tl 14). Avaldaja lähtub sellest, et korter nr x siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. V OÜ parandas korteri nr x kahjustuse ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1214,04 eurot (tl 15). Avaldaja hüvitas kahju summas 1214,04 eurot (tl 16, omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Puudutatud isik leiab, et arvestades korteris nr x toimunud veeavarii ulatust (mille käigus lekkis torust puudutatud isiku arvates maksimaalselt 3-5 liitrit vett, millest suur osa kuivatati vannitoa põrandalt), ei ole eluliselt usutav, et korterile nr x tekkis või sai tekkida sedavõrd suures ulatuses kahju. Puudutatud isik tugineb sellele, et 10.11.2021 ajavahemikul 03.30-04.16 käis puudutatud isiku juhatuse liige korteris nr x, kus tuvastas üksnes vannitoa laest tilkumise ja vee vannitoa põrandal, mille korteri
2-22-5791 nr x elanik kuivatas, kuid korteri nr x esikus mingeid kahjusid puudutatud isiku juhatuse liige ei tuvastanud.
73.Kohus puudutatud isiku seisukohtadega kahju elulise usutavuse osas ei nõustu. Puudutatud isiku seaduslik esindaja (E.M.) tuvastas korteris x veelekke vannitoa laest (tl 52), seega puudub vaidlus, et korteris nr x oli vee läbijooks. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet, et lekkinud vee kogus jäi vahemikku 3-5 liitrit ega ka seda, kui kaua leke kestis. Avaldaja märgib õigesti, et asjaolust, et leke avastati 10.11.2021 kell 03.30, ei saa teha järeldust, et leke algas samal ajal. Arvestades, et vee valgumine läbi paneelide võtab samuti aega, ei ole põhjendatud ka puudutatud isiku arusaam, et puudutatud isiku seaduslik esindaja pidanuks juba veelekke toimumise öösel koheselt märkama kahjustusi esiku laes ja seinades (tl 13). Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku poolt esitatud V. I.i arvamus (tl 88-90) ei lükka ümber avaldaja esitatud tõendeid kahju tekkimise ja selle suuruse osas (vt tl 13-38). Esiteks leidis V. I. erinevalt puudutatud isiku seisukohast 3-5 l vee lekkimise kohta, et lekkida võis kuni 10 l vett (tl 88 pöördel). Ka nimetatud seisukoht on oletuslik, sest pole teada veelekke täpne kestus; samuti on V. I. ekslikult leidnud, et juhatuse liige E. M. sulges 10.11.2021 kell 3.30. öösel koheselt soojaveepüstiku ja sellega veeleke peatus. Tegelikult toimus soojaveepüstiku sulgemine alles öösel kell 4.16. (vt tl 52-x).
74.Kohus on seisukohal, et V. I.i arvamus ei ole objektiivne, põhinedes üksnes puudutatud isiku ja korteri nr x korteriomaniku nägemusele sündmuste toimumisest. Samuti rõhutab V. I. oma arvamuses asjakohatult käesolevas kohtumenetluses esitatud puudutatud isiku seisukohti, kritiseerides avaldaja poolt esitatud tõendeid juriidilisest lähtepunktist, milleks V. I.il ilmselgelt pädevus puudub (sh etteheited vara ülevaatuse aktile ja kannatanu isikule, samuti etteheited korteri x omaniku käitumisele ühistu teavitamisel). V. I.i järeldus, et „Selline vähese kogusega vee läbijooks ei saanud tekitada korterile nr x olulist veekahju“ (tl 89 pöördel) on ebamäärane, jättes täpsustamata, mis oleks arvamuse esitaja arvates „oluline veekahju.“ Kohus märgib, et ca 1000 eurost veekahju ei saagi pidada nt kindlustuse vaates väga suureks või oluliseks, kuid see ei tähenda kahju puudumist. Samuti, isegi kui lekkinud veekoguseks olnuks vaid V. I.i arvamuses väidetud veekogus kuni 10 liitri vett, siis pole alust arvata, et ka ainuüksi sellisest veekogusest ei piisanuks avalduses viidatud kahju tekkimiseks.
75.Ebamäärane on ka V. I.i arvamus, et „ei ole reaalne, et esikusse üldse võis suurt kahju tekitanud veekogus sättida avarii ajal“ ja „kahju oleks pidanud olema eeskätt krt x vannitoa laes ja vannitoa seinas“ (tl 89 ja 89 pöördel). Sellest järeldub, et V. I. ei välista kahju tekkimist muudes kohtades, sh korteri nr x esiku laes ja seinades. Loogiliselt põhistamata on aga V. I.i seisukoht „vannikabiinide“ ehitusest ja kõrgendatud servadest. Käesolevas menetluses on vaidluse all leke korteris nr x purunenud käterätikuivatist ning asjas esitatud tõenditest nähtub selgelt, et ülemisest korterist alguse saanud veeleke jõudis alumisse korterisse nr x. Seetõttu pole arusaadav, kuidas vannikabiini kõrgendatud serv (mis ka selle olemasolul leket ära ei hoidnud) võiks omada seost käterätikukuivati lekkega. Kohtu hinnangul pole V. I. arusaadavalt põhjendanud, miks saanuks veeleke alumisse korterisse toimuda ainult mingit kindlat kanalit mööda. Takistust kohates voolab vesi sellest ringi ning alumisse korterisse veelekke tagajärjel valguv vesi saab voolata läbi erinevate avade, mis ei pea sugugi kulgema üksnes mööda mõttelist sirget vertikaaljoont.
76.Analoogses vaidluses on Tallinna Ringkonnakohus leidnud oma 04.05.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15879 p-s 9.4., et asjatundja oleks pidanud vastama küsimusele, kas alumises korteris oleks saanud tekkida veekahju, kui ülemises korteris poleks veeavariid olnud. Ringkonnakohus leidis, et sellist järeldust asjatundja arvamusest teha ei saa: „Puudutatud isik
2-22-5791 ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada või tuvastada, et veekahju tekkis kusagil mujal või mingil muul põhjusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja korterist voolas teoreetiliselt kahjustada saanud korterisse ainult 3,8 l vett või et fotodel paistvad niiskusemõõturi andmed on asjatundja arvates saavutatud läbi täiendava niisutamise, puudutatud isiku poolt selgitatud maja konstruktsioonide spetsiifika või keraamiliste plaatide irdumise erinevad põhjused, ei anna alust väita, et korteris nr x tekkinud kahju ei saanud tekkida põhjusel, et korteris nr x voolas pesumasina voolikust põrandale vett. Seetõttu ei ole asjatundja arvamus asjakohane ega usaldusväärne tõend selle kohta, et vesi ei lekkinud kahjustatud korterisse puudutatud isiku korterist.“ Kohtu hinnangul on ringkonnakohtu seisukohad asjakohased ka käesolevas vaidluses, kus samuti ei ole võimalik V. I.i arvamusega ümber lükata avalduses kirjeldatud veeavarii toimumist ja veelekkest tingitud kahju olemasolu.
77.Kohtu hinnangul ei tõenda ka Järveotsa tee 7 korteri nr x omaniku selgitus (tl 93), et veekahju korteri x esikule ei olevat saanud 10.11.2021 veeavarii tagajärjel avaldaja poolt kirjeldatud ulatuses tekkida. Järveotsa tee 7 korteri nr x omaniku selgitus kinnitab veeavarii toimumist, kuid kahju suuruse osas põhineb üksnes juhatuse liikmelt väidatavalt kuuldule. Kohus ei pea võimalikuks otsuse tegemisel aluseks võtta korteri nr x omaniku subjektiivset või kelleltki kuuldud ebamäärast hinnangut selle kohta, et korteri nr x veekahjustused olevat olnud väikesed ja kahjusumma „ebamõistlikult suur.“
78.Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohtul ei ole alust kahelda avaldaja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et OÜ V hinnapakkumine (tl 14) ei kajastada korrektselt väidetavalt tekkinud kahju suurust, sest tapetseeritud seina pinda on korter nr x esikus ca 20% vähem, kui hinnapakkumises seda on kajastatud. Avaldaja on kohtu hinnangul veenvalt põhistanud ja tõendanud (tl 82-83), et OÜ V hinnapakkumine oli koostatud ehitusvaldkonna tavapraktika raames ja uste pindala hinnapakkumises arvestamine oli iseenesest korrektne. Avaldaja viitab õigesti, et kahju suurust on võimalik tõendada parandustööde kalkulatsiooni alusel (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p 14) ning asja parandamise mõistlik kulu ei sõltu sellest, millist eelarvestamise (hinnakujundamise) metoodikat on V OÜ kasutanud.
79.Õige on avaldaja seisukoht, et kui puudutatud isik vaidleb kulude vajalikkusele vastu, peab ta esitama oma tõendid, nt alternatiivsed hinnapakkumised (TsMS § 230 lg 1). Avaldaja on korteri nr x parandamiseks tehtud kulu kandnud, tasudes V OÜ-le remondiarve alusel 1214,04 eurot (tl 16). Kohus selgitas puudutatud isikule 07.06.2022 kohtuistungil seoses avaldaja poolt nõutava kahjuhüvitise suurusega, et „Kui puudutatud isik leiab, et oleks saanud odavamalt teha, siis peaks puudutatud isik oma väiteid tõendama“ (tl 77). Puudutatud isik pole tõendanud, et avaldaja poolt nõutava kahjuhüvitise puhul olnuks tegemist ebamõistliku kuluga või et korteri nr x veelekkest tekkinud kahjustuse oleks saanud kõrvaldada odavamalt.
80.Ekslikud on puudutatud isiku seisukohad seoses käibemaksuga. Puudutatud isik leiab, et avaldajal on õigus sisendkäibemaksu tagasi saada, mistõttu ei olevat põhjendatud mõista kahju välja arve alusel, mis sisaldab käibemaksu. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Avaldaja pearaamatupidaja R. R. selgitas, et avaldaja ei tooda maksustatavat käivet käibemaksu seaduse (KMS) mõistes ning avaldajal ei ole õigust tagasi küsida käibemaksu sisse ostetud teenustelt. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt käibemaksuga ei maksustata kindlustusteenust. Avaldaja tegutseb vaid kindlustusandjana ning kogu avaldaja poolt osutatud teenus on käibemaksuvaba. R. R. kinnitas, et vaidlusaluse kahjutoimikuga nr 116x23 seoses ei küsita käibemaksu tagasi (tl 84).
2-22-5791 Puudutatud isik pole millegagi tõendanud oma väidet, nagu olnuks avaldajal siiski õigus vaidlusaluselt V OÜ remondiarvelt käibemaksu tagasi saada.
81.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suuruse ja arvestuse osas on paljasõnalised. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 1214,04 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus märgib seoses puudutatud isiku etteheidetega kahjunõude suuruse osas, et ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda V OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Puudutatud isik pole esitanud alternatiivset hinnapakkumist, kuigi ta avaldaja esitatud kahjusumma arvestusega ei nõustunud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1214,04 eurot (põhinõue).
82.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel, sest ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). Paljasõnalised on puudutatud isiku väited, et korteri nr x omanik või elanik ei olevat võtnud õigeaegselt kasutusele kohaseid meetmed kahju vähendamiseks. Puudutatud isiku väidete oletuslikkust ja tõendamatust kinnitab mh subjektiivne näivusel põhinev hinnang „puudutatud isikule näib“, et „korteri nr x omanik või elanik on näidanud välja erakordset ükskõiksust kahju võimaliku vähendamise suhtes“ (tl 49).
83.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud isiku väide, et puudutatud isikule ei antud võimalust kahju ise likvideerida. Paljasõnaline on puudutatud isiku väide, justkui rõhutanuks ta koheselt pärast 10.11.2021 veeavarii teket korteri nr x elanikule, et soovib olla juures, kui kahjukäsitleja korterit vaatamata tuleb ning osaleda kahju hüvitamises. Selline väide on vastuolus puudutatud isiku väitega, et ta olevat saanud kahjust teada alles avaldaja 29.03.2022 saadetud pöördumisest. Samuti on puudutatud isiku väited kahju hüvitamises osalemise soovi kohta vastuolus puudutatud isiku positsiooniga käesolevas menetluses tervikuna, sest puudutatud isik vaidleb kahju hüvitamise kohustusele vastu ega tunnista enda vastutust. Õige on ka avaldaja seisukoht,
2-22-5791 et kahju põhjustajal (antud juhul korteriühistul, kellel puudub ehitusalane pädevus) puudub õiguslik alus nõuda, et ta saaks kahjustatud asja ise parandada ning kahju suurus ehk asja parandamise mõistlik kulu ei sõltu sellest, kes kahjustatud asja parandab. Samuti ei tähenda asja parandamise mõistlik kulu seda, et alati tuleb arvestada kõige odavamat hinnapakkumist.
84.Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ka puudutatud isiku asjakohatu etteheide, et puudutatud isikul on sõlmitud kindlustusleping korterelamu kindlustamiseks ning juhul kui korteri nr x omanik või avaldaja oleks õigeaegselt pöördunud puudutatud isiku poole kahjujuhtumiga seoses, oleks puudutatud isikul omakorda olnud võimalik pöörduda oma kindlustusandja poole ja teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisest. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt pidi puudutatud isikule kahju tekkimine teatavaks saama juba veeavarii toimumise päeval ehk 10.11.2022 (vt nt tl 12, tl 52). Asjaolu, et puudutatud isik pidas kahju väikseks või üldse olematuks (tl 76), ei ole ette heidetav avaldajale. Kohtu hinnangul puuduvad mistahes objektiivsed avaldajale ette heidetavad põhjused, miks puudutatud isik (väidetavalt) ei saanud pöörduda kahjujuhtumiga oma kindlustusandja Ergo Insurance SE poole (tl 56-58). Pealegi ei vasta puudutatud isiku väited kindlustusandja poole pöördumise takistusest tõele, sest 07.06.2022 kohtuistungil kinnitas puudutatud isiku esindaja, et „Meie oleme oma kindlusandja poole pöördunud. Kindlustusandja ütles, et ei ole kindlustusjuhtumit“ (tl 76). Puudutatud isiku suhted oma kindlustusandjaga ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Puudutatud isiku väide, et ta soovinuks kahjunõudest „õigeaegse“ teavitamise korral kasutada enda kahjukindlustust“, on silmakirjalik olukorras, kus puudutatud isik ja puudutatud isiku kindlustusandja kahjunõude (kindlustusjuhtumi) olemasolu eitavad.
85.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus loeb eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1214,04 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
86.Samuti on põhjendatud avaldaja viivisenõue. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja saatis 29.03.2022 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ja andis mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks, paludes kahju hüvitada hiljemalt 12.04.2022 (vt tl 17 ja 17 pöördel). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 13.04.2022. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivise nõuetele eraldi vastuväiteid esitanud. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt seisuga 20.04.2022 summas 2,13 eurot. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1214,04 eurot) alates 21.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
87.VÕS § 1131 lg 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Avaldaja nõuab asjast puudutatud isikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
2-22-5791
88.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
89.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 09.06.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt avaldaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud X OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 1024 eurot (8 h ja 32 minutit tunnitasuga 120 eurot/h). Samuti on avaldaja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja menetluskulu 09.06.2022 seisuga on 1074 eurot (50 + 1024). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu (tl 80 pöördel). Puudutatud isik vaidleb avaldaja menetluskuludele vastu, leides, et menetluskulude nimekirjas on tegevusi, mille maht ja kestvus on ebamõistlikult suur. Näiteks on avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutanud väidetavalt aega 30 minutit, samuti ei saa puudutatud isiku hinnangul põhjendatud kuluks lugeda kohtuistungi protokolliga tutvumist. Ülejäänud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse jätab puudutatud isik kohtu hinnata, paludes kohtul arvestada käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust.
90.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (8 h ja 32 minutit) tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et puudutatud isiku esitatud vastuväited avaldaja menetluskuludele ei anna alust jätta avaldaja õigusabikulude osas menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldamata. Avaldaja menetluskulud on valdavalt põhjustatud just puudutatud isiku enda arvukatsest vastuväidetest, millele avaldajal oli õigus vastata. Ekslik on puudutatud isiku väide, nagu oleks avaldaja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutanud 30 minutit. Tegelikult oli avaldaja menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 20 minutit (tl 80 pöördel). Samuti peab kohus mõistlikuks menetluskuluks kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu mahus 10 minutit ega nõustu puudutatud isiku vastuväitega sellele ajakulule. Kohus märgib, et puudutatud isiku enda lepingulise esindaja kulud on avaldaja kuludest oluliselt suuremad nii ajaliselt kui rahaliselt.
91.Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p
2-22-5791 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 90 eurot/h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 768 eurot (8,x x 90).
92.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 818 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 768 eurot. Hüvitatavatele menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 256 eurot (taotletud summa 1074 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 818 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (818 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust.
93.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.