E. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: Puudutatud xxx, tel xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht on isik: teadmata )
RESOLUTSIOON
1.Kohtla- Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista E. P.ilt Kohtla- Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu kasuks võlg 4077 (neli tuhat seitsekümmend seitse) eurot 85 senti.
3.Välja mõista E. P.ilt Kohtla- Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu kasuks viivis alates 23.02.2021.a kuni 25.02.2021.a põhinõudelt 3524,97 eurot ning alates 26.02.2021.a põhinõudelt 3648,75 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,02% päevas) tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 3648,75 eurot kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.
4.1 Välja mõista E. P.ilt Kohtla- Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtulahendi ärakiri E. P.ile kätte avalikult, avaldades resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lahendis
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu esitas 02.10.2020.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 13.10.2020.a. võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 12.02.2021.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 12.02.2021.a. avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 22.02.2021 avalduse, mille kohus võttis 22.02.2021 määrusega menetlusse. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil „xxx“. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“, „2 katset ebaõnnestunud“. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.
2.Avalduse kohaselt on E. P. Kohtla-Järve linnas, Uus tn 3 korterelamus korteri nr xomanik. Uus tn 3 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu võlgnikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub osutatud teenuste arvestus (kütte-, remondifondi, elektri, vee, kanalisatsiooni eest). Korteriühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemi hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumise, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Osutatud teenuste eest on puudutatud isik perioodil juuni 2017 – jaanuar 2021 jätnud korteriühistule tasumata 3648,75 eurot. Korteriühistu palub E. P.ilt välja mõista: põhivõla 3648,75 eurot; seisuga 22.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 429,10 eurot (viivise arvestus esitatud); viivis alates 23.02.2021.a kuni 25.02.2021.a põhinõudelt 3524,97 eurot ning alates 26.02.2021.a põhinõudelt 3648,75 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses
viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,02% päevas) tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 3648,75 eurot kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni; menetluskulud 447,03 eurot (millest 159,03 eurot riigilõiv, 48 eurot kohtutäituri tasu, 240 eurot õigusabikulu).
3.E. P.ile toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati 26.03.2021.a. Teates selgitati asjast puudutatud isikule avalduse materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohtule teadaoleva(te)l aadressi(de)l saadetud materjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja tugineb asjaolule, et E. P. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on E. P. xxx omanik (registriosa nr xxx).
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Vastavalt KrtS § 42 lg 1 kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
8.Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on avaldus põhjendatud ka kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved, millel on esitatud osutatud teenused liikide kaupa ning ühiku hind; soojuse, elektri (teenuste) lepingud,
kinnistusraamatu väljavõtte, registrikaardi, põhikirja, tõendi kulude suuruse kohta, arveldused võlgnevuse kujunemise kohta perioodil juuni 2017 – jaanuar 2021. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil juuni 2017 – jaanuar 2021 arveid kokku 3648,75 eurot lisanduvad viivised.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 22.02.2021.a 0,07% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 22.02.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis 429,10 eurot (viivise arvestus esitatud). Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis (avalduses) selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 23.02.2021.a kuni 25.02.2021.a põhinõudelt 3524,97 eurot ning alates 26.02.2021.a põhinõudelt 3648,75 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,02% päevas) tasumisele kuuluvalt põhinõudelt 3648,75 eurot kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.
10.Puudutatud isik kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda. Kuivõrd puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
11.Avaldaja taotleb enamtasutud riigilõivu tasumist. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 159,03 eurot. RLS § 59 lg 5 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot TsMS § 150 lg 1 järgi riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab enammakstud riigilõivu vastava taotluse alusel tulenevalt TsMS § 150 lg 4. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku E. P.i kanda. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 48 eurot kohtutäituri tasu, õigusabikulu 240 eurot, kokku 338 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (sh esindaja kulu TsMS § 175 lg 1) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 338 eurot.
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.