Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summas osamakse 225,84 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Laenulepingu p. 10.2.5 järgi on laenuandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda, kui tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu p. 7.3.2 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige, kui sõiduk ei ole mis tahes põhjusel läbinud tähtaegselt tagatislepingu p-s 4.1.7 sätestatud tehnoülevaatust. Tagatislepingu p. 7.3.3 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse olukord, kui sõiduki suhtes ei ole kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või ei ole tagatisel muul põhjusel tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset. Seoses sellega, et kostja ei taganud sõdukile kohustuslikku liikluskindlustust ja sõiduk ei ole läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ütles 12.06.2019 laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit tagastanud. Hageja kohtuväline menetleja helistas 06.01.2020 kostjale ning viimane selgitas, et m laenuga ostetud xxxx jooksis mootor kokku ja sõiduk viidi 2019 augusti lõpus Tallinna lähedal asuvasse xxxx lammutusse (Luige kandis Viljandi mnt ääres). Auto eest sai 2500 eurot ja see läks teise pangalaenu katteks. Kuivõrd leping lõppes erakorralise ülesütlemise tõttu ning kostjal on lepingust tulenevaid täitmata kohustusi, nõudis laenuandja tagatislepingu alusel tagatise (koos kõikide võtmete, seotud dokumentide ja muude võimalike päraldistega) kohest ja viivitamatut üleandmist laenuandja otsesesse valdusse 12.06.2019. Juhul kui kohus hageja hagi rahuldab, on vastavalt hageja esitatud tagatisomandi registreerimise kokkuleppele kostjal võimalik registreerida tagatisomand xxxx, 2007, registreerimismärk: xxxx, VIN kood: xxxx enda või kolmanda isiku nimele. Lisaks selgitab hageja, et tagatisomand on endiselt M OÜ nimel vaid formaalselt, sest koos nõude loovutamisega läks üle ka tagatisvara omand hagejale ning eelnevast tulenevalt saab hageja teha kokkuleppeid kostjaga sh ümbervormistamise osas, millelt tuleb tasuda riigilõiv summas 61 eurot. Seega kui kostjale on teada, kelle nimele ta tagatisvara soovib vormistada, siis hageja saab pakkuda kostjale sellist võimalust. Lisaks selgitab hageja, et viimasel on olemas volitus sõlmida maanteeameti ekeskkonnas selliste toimingute tegemiseks. 15.07.2019 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja jättis laenuandjale osaliselt tasumata osamakse nr 2 (maksetähtpäev vastavalt 12.05.2019, lepingu maksegraafik), tasudes ainult osaliselt põhiosamakse summas 5,75 eurot ja jättes tasumata intressiosa 139,84 eurot. 12.06.2019 teavitas M OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 12.06.2019. Seega jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 12.06.2019 summas 167,96 eurot (80,25 + 87,71) + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 89,45 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 6764,30 eurot - kokku 7 021,71 eurot. Lepingu p-de 4.1 ja 4.3 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi ja seda määras 1,99% kuus, 23,88% aastas. Laenuandjal oli õigus nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 277,97 eurot (osamaksed 12.05.2019 - 139,84 eurot + 12.06.2019 - 138,13 eurot = kokku 277,97 eurot). Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 23,88% aastas ehk 0,065425 % päevas (23,88% / 365 päeva = 0,065425 %). Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 13.06.2019 kuni hagi esitamiseni 11.11.2020, võttes aluseks lepingu p. 5.3 sätestatud lepingulise aasta intressimäära ja viivise arvestus on järgnev: 7 021,71 * 518 *

0,065425% päevas = 2379,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tegutsedes hea usus nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.5.4 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg.2 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.03.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 15.02.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 15.02.2021 ja loeti kättetoimetatuks 03.03.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.04.2021. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 05.08.2019 hageja poolt kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, milles kostjale teatatakse et nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 15.07.2019.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja OÜ m vahel 28.12.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr. xxxx ja selle 12.03.2019 sõlmitud lisast nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 7021,71 eurot ja tasumata intressi osamaksed 12.05.2019 - 139,84 eurot ja 12.06.2019 - 138,13 eurot, kokku 277,97 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 23,88% aastas ehk 0,065425 % päevas põhinõudelt 7021,71 eurolt alates 13.06.2019 – 11.11.2020 518 päeva eest kokku summas 2379,67 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise 23,88% aastas alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o. perioodil 12.11.2020 – 30.04.2021 (k.a) 170 päeva eest, mis moodustab 780,34 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 30.04.2021 seisuga kokku summas 3160,01 eurot (2379,67 + 780,34). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 01.05.2021 edasiulatuv lepingujärgne viivis 23,88% aastas põhinõudelt kuni põhinõude 7021,71 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hagi punktis

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 9714,35 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 35 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (koos käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.

Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot (käibemaksuga). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 800 eurot (600 + 200). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.