lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-114490/46

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-114490/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1418
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 113 lg 2ViivisRLS § 59 lg 1, 15VÕS § 287Viivisekokkulepe eluruumi üürimiselTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 137 lg 1Tsiviilasja hind kaebuse esitamiselTsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-114490/39Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.03.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Glint Invest11370384(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-114490

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Glint Invest vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Glint Invest apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg esindajad ringkonnakohtus Kostja (apellant) OÜ Glint Invest (registrikood 11370384), lepingulised esindajad Jelena Karzetskaja ja Sofja Pevzner-Belošitski Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Harju Maakohtu 24. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-114490 tehtud otsuse peale esitatud OÜ Glint Invest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Glint Invest kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 644 lg 2Apellatsioonkaebusest loobumine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX (hageja) esitas 9. juulil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Glint Invest (kostja) 2150 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 30. juuli 2018. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 13. augustil 2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat tagastama hagejale 1790 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 360

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 55,23 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (2150) eurot kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. märtsil 2018 üürilepingu (leping), mille kohaselt pidi kostja andma hagejale üürile elamu asukohaga Harjumaa, Rae vald, Rae küla, Väike-Tammi 10. Pooled leppisid kokku, et igakuine üür on 1100 eurot ning tasuda tuleb ka ettemaks 1100 eurot. Hageja tasus kostjale 17. märtsil 2018 1100 eurot ja 1. aprillil 2018 1100 eurot. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja 1. aprilliks 2018 vabastama elamu temale kuuluvatest esemetest ning ilmuma kohale üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamiseks. Hageja ei saanud

1.aprillil 2018 asuda elama üüritud elamusse, sest elamus olid jätkuvalt kostjale kuuluvad esemed, mis takistasid elamu kasutamist, ning kostja esindaja ei ilmunud elamut üle andma.
16.aprillil 2018 teavitas hageja kostjat võtme kostja usaldusisikule üle andmisest. 4. mail 2018 edastas hageja kostjale ülesütlemisavalduse ja nõudis tasutud summade tagastamist. Kostja tagastas hagejale 410 eurot, kuid jättis tagastamata 1790 eurot. Hageja kasutas kostjale nõudekirja esitamiseks õigusabi, millega seoses kandis hageja kulusid 360 eurot. Hageja nõuab viivist alates 17. märtsist ja 1. aprillist 2018, s.o ajast, mil hageja tasus kostjale 1100 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kaotas hageja õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul. Taganemisest teatas hageja esmakordselt hagiavalduses. Kui hageja jääb lepingu ülesütlemise juurde, siis puudub tal õigus nõuda tasutud üüri ja tagatise täies ulatuses tagastamist, sest hageja kasutas kommunaalteenuseid kuni 16. aprillini 2018 ning kostjal on etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu õigus nõuda hüvitist vähemalt ühe kuu üürisumma ulatuses. Arusaamatu on hageja viivisearvestuse alguskuupäev. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue 360 euro saamiseks, sest 4. mai 2018. a nõudekiri ei ole seotud kohtuvaidluse esemega. Hageja on esitanud hagis lepingust taganemise avalduse, aga 4. mail 2018 esitati ülesütlemisavaldus. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 24. märtsi 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1790 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 17. aprill 2018. a kuni 24. märts 2021. a eest 420,58 eurot ja viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudest (2150 eurot) alates 25. märtsist 2021 kuni nõude täieliku täitmiseni ning jättis hageja menetluskulud 99,5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa 6. aprillil 2018 kostja esindaja poolt hagejale võtme üleandmist käsitada üürilepingu eseme vastuvõtmisena, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda (võlaõigusseaduse (VÕS) § 277 lg 1). Kuigi pooltel oli kavas 6. aprillil 2018 allkirjastada ka üleandmise-vastuvõtmise akt, siis jäi see vormistamata, sest üürileandja ei olnud oma isiklikke asju ja kokkulepitud nahkdiivaneid ära viinud. Oluline rikkumine on võõraste asjade elamus hoiustamine, mille äraviimiseks andis hageja 6. aprillil 2018 kostjale ka täiendava tähtaja. Lepingust taganemise tõttu ei pidanud hageja ajavahemiku 1. kuni 16. aprill 2018. a eest tasuma üüri ega kõrvalkulusid. Samuti ei ole kostjal alust nõuda leppetrahvi, sest hageja taganes lepingust ning lepingus kokku lepitud leppetrahvinõuded üürniku võimalike rikkumiste puhuks on tühised (VÕS § 287). Seega on kostja kohustatud hagejale tagastama 1790 eurot (VÕS § 189 lg 1). Kostjalt tuleb kahjuhüvitisena välja mõista ka 360 eurot (VÕS § 115 lg 1). Kostja rikkus kohustust, mistõttu oli hageja kohtuväline pöördumine õigustatud. Kuivõrd hageja taganes lepingust 16. aprillil 2018 ja teatas samal päeval kostjale oma nõudest, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 17. aprillist 2018 (VÕS § 113 lg 2). Raha üleandmisest kuni nõude 2 (4)

sissenõutavaks muutumiseni sai hageja nõuda kostjalt intressi, kuid kuna seadusjärgne intressimäär (VÕS § 94 lg 1) oli sellel perioodil 0%, siis on intress 0 eurot. Apellatsioonkaebus

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust, jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus ei selgitanud seoses kostja väidetega kommunaalteenuste tarbimise kohta, milliseid asjaolusid peab kostja täiendavalt selgitama ja tõendama. Samuti jättis kohus seoses maja vastuvõtmise ja asjade äraviimisega põhjendamata, milliste kirjalike tõenditega riimuvad tunnistajate ütlused. Kohus jättis tähelepanuta, et üüriti möbleeritud ese. Hageja etteheited on paljasõnalised ega tugine üürilepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus jättis analüüsimata kostja esitatud tõendi, millest nähtuvalt ei kavatsenud hageja esialgu kolida elamusse 1. ega 6. aprillil 2018. Põhjendatud ei olnud ka kohtuvälises menetluses kantud kulu välja mõistmine, sest hageja esindaja 4. mail 2018 koostatud teatis kordab hageja varasemalt esitatud nõuet ega oma iseseisvat tähendust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuivõrd apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.
7.Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kuivõrd vaidlustatud otsusega mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevus 1790 eurot, kahjuhüvitis 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17. aprill 2018. a kuni 24. märts 2021. a eest 420,58 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (2150 eurot) seadusjärgses määras ning kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse hind TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 järgi 2368,69 eurot (= põhivõlgnevus 1790 eurot + kahjuhüvitis 360 eurot + hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatud ulatuses 46,69 eurot + viivis ühe aasta eest 172 eurot). Sellelt nõutav riigilõiv on RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 250 eurot.
8.Ringkonnakohus andis 26. aprillil 2021 aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 28. aprillini 2021, hoiatades ühtlasi, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kostja esindaja kinnitas kõnealuse e-kirja kättesaamist samal päeval. 28. aprillil 2021 teatas kostja e-kirja teel, et loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Ringkonnakohus palus 29. aprillil 2021 TsMS § 644 lg 2 teise lause ja § 336 lg 1 teise lause alusel esitada loobumise avaldus digitaalselt allkirjastatuna, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud alust § 336 lg-s 1 sätestatud tingimusest, mille kohaselt peab elektrooniliselt esitatud dokument olema varustatud digitaalallkirjaga, kõrvale kaldumiseks.
9.Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostja ringkonnakohtule esitanud allkirjastatud loobumise avaldust ega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, ka ei ole kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu makse laekumine tuvastatav kohtute infosüsteemist. Kuna kostja on jätnud puuduse kõrvaldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 3 (4)
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja