X X hagi OÜ Glint Invest vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
2 378,17 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg (e-post: [email protected]), Kostja OÜ Glint Invest (registrikood 11370384; asukoht Randla 12-35, 10315 Tallinn; e-post: [email protected]), Lepingulised esindajad J K ja S P- B (e-post : xxx)
Asja läbivaatamine
Avalik kohtuistung 19.10.2020.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X Xi hagi OÜ Glint Invest vastu võlgnevuse saamiseks osaliselt.
2.Mõista välja OÜ-lt Glint Invest X Xi kasuks põhivõlgnevus summas 1 790 eurot, kahjuhüvitisena 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.04.2018.a kuni 24.03.2021.a eest summas 420,58 eurot, kokku 2 570,58 eurot.
Mõista välja OÜ-lt Glint Invest X Xi kasuks edasiulatuv viivis summalt 2 150 eurot VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras alates 25.03.2021.a kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hageja menetluskulud 99,5% ulatuses OÜ Glint Invest kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
2-18-114490 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.X X esitas 09.07.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 150 euro saamiseks. Kohus tegi 19.07.2018.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 20.07.2018.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.07.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.08.2018.a Harju Maakohtule hagi kostja vastu 2 150 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Kohus võttis hagi 15.08.2018.a määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse ning selle täpsustuste kohaselt sõlmisid X X ja Glint Invest OÜ 17.03.2018.a elamu üürilepingu, mille kohaselt pidi kostja andma üürnikule üürile elamu asukohaga xxx. Pooled leppisid kokku, et tasumisele kuuluvaks üüriks on üürisuhte algusest 17.03.2018 alates 1100 eurot kuus. Üürnik oli vastavalt üürilepingule kohustatud tasuma ka üüri ettemaksu summas 1100 eurot. Hageja tasus üürileandjale sularahas 17.03.2018 1100 eurot ja 01.04.2018 1100 eurot. Pooled leppisid kokku, et vaatamata üürilepingu kehtima hakkamisele 17.03.2018.a on üürnikul (hagejal) võimalik elamut kasutada 01.04.2018.a alates. Selleks kuupäevaks pidi üürileandja vabastama elamu temale kuuluvatest esemetest ja ilmuma kohale, et vormistada elamu üleandmisevastuvõtmise akt. 01.04.2018.a kolis hageja koos perega Soomest elama Eestisse. Samal päeval soovis hageja asuda elama ka üüritud elamusse, kuid seda ei olnud võimalik teha, sest elamus olid jätkuvalt kostjale kuuluvad esemed (mööbel, nõud), mis takistasid elamu kasutamist. Kostja esindaja elamut üle andma ei ilmunud. Lisaks hagejale fikseerisid elamu seisukorra ja selle mittevastavuse üürilepingu tingimustele hageja elukaaslane ja üürilepingu sõlmimist vahendanud maakler. Elamu ülevaatamisel fikseerisid ülalnimetatud isikud ka elamu seisukorra ja koostasid vastavasisulise akti. Kuna elamut ei olnud võimalik kasutada üürileandjast tingitud põhjustel, siis pidi hageja üürima teise elamispinna, mille tulemusena tekkisid tal täiendavad kulutused.
3.16.04.2018.a edastas hageja kostjale e-kirja, kus selgitas põhjuseid, miks maja vastu ei võtnud ning ka seda, et võti on antud kostja usaldusisikule Dle, samuti palus hageja tagastada 2200 eurot. Nimetatud e-kirjale vastas kostja alles 24.04.2018.a, milles väitis, et hageja kasutas seda maja, samuti et ta oli sunnitud tegema seal ümberkorraldusi jne. 04.05.2018.a edastas hageja esindaja kostjale teate üürilepingu ülesütlemiseks ja nõude
2-18-114490 tasutud summa tagastamiseks. Peale seda tagastas kostja hagejale 410 eurot, jättes tagastamata 1790 eurot. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud, mistõttu on hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite.
4.Hageja on kohtueelse menetluse käigus kasutanud õigusabi seoses kostjale 04.05.2018 edastatud nõudekirja koostamisega, millega on kostja kandnud kulutusi summas 360,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 360 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ning kohustada OÜ Glint Invest tagastama X Xile 1790 eurot; mõista OÜ’lt Glint Invest X Xi kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 55,23 eurot; mõista välja OÜ’lt Glint Invest X Xi kasuks kahjuhüvitisena 360 eurot; mõista X Xi kasuks välja lisaks hagi esitamise ajaks, s.o sissenõutavaks muutunud viivisele viivis põhinõudelt, s.o 2150 eurot, seadusjärgses määras kuni nõude täieliku täitmiseni Glint Invest OÜ poolt; jätta menetluskulud Glint Invest OÜ kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et tal ei ole tekkinud kohustust tasuda hagejale nõuet summas 2200 eurot. Kostja ei vaidlusta, et pooled sõlmisid 17.03.2018.a elamu üürilepingu nr 6. Lepingu kohaselt pidi kostja andma üürnikule üürile elamu asukohaga xxx. Pooled leppisid kokku, et tasumisele kuuluvaks üüriks on 1100 eurot. Lepingu järgi oli hageja kohustatud maksma ka deposiitsumma (tagatis) 1100 eurot. Hageja maksis tagatise 17.03.2018.a ülekandega. Maja renditi tähtajaga 1 aasta alates 01.04.2018. a kuni 31.03.2019.a. 16.04.2018. a sai kostja teade, et hageja ei soovi maja üürida ning tagastab võtmed kostja usaldusisikule. Põhjuseks on see, et maja ei vasta lepingutingimusele. Kostja leiab, et hagejal kaotas õigust lepingust taganeda, kuna ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Kui hageja jääb lepingu ülesütlemise seisukoha juurde, siis muutub ta hagiavalduses eset, millega kostja ei ole nõus, Isegi sel juhul puudub hagejal õigus nõuda üürilepingu alusel makstud tasu tagastamist täies suuruses. Lepingu ülesütlemises peab hageja hüvitama kostjale tema kulusid, tasuma osa üürist ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Nimelt seda pakkus ja siiamaani pakub kostja hagejale.
6.Kostjale on arusaamatu, miks hageja lepinguline esindaja arvestab viivist alates 17.03 ja
01.04.Lähtudes hageja esindaja 04.05.2018. esitatud nõudest, ütleb hageja lepingut üles nõue esitamisega, ehk 04.05.2018.a. Lepingust taganemise teate esitas hageja koos hagiavaldusega, ehk 13.08.2018.a. kostja jääb oma seisukoha juurde, et kaotas hageja õigust taganeda lepingust ning lepinguülesütlemisel puudub hagejal õigus nõuda tasutud üüri ja tagatise tagasi täies ulatuses. Seega hagiavalduses ei ole selge, mille alusel ja millal muutus kostja kohustus sissenõutavaks.
7.Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 360.00 eurot, kuna hageja on kohtueelse menetluse käigus kasutanud õigusabi seoses Kostjale 04.05.2018 edastatud nõudekirja koostamisega. Kostja ei ole antud nõudega nõus ning palub jätta see rahuldamata, kuna 04.05.20018.a koostatud dokument ei ole seotud käesoleva kohtumenetluse esemega. Hagiavalduses nõuab hageja üürilepingu alusel saadad raha tagastamist, esitades lepingust taganemise teste. 04.05.2018. a koostas vandeadvokaat lepingu ülesütlemiseteate. Ei saa taganeda üles öelnud lepingust, nagu ei saa nõuda lepingu ülesütlemist kui on soov lepingust taganeda. Kostja asub seisukohal, et ei saa üheaegselt kasutada mõlemat õiguskaitsevahendeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-18-114490
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Pooled ei vaidle selle järgmiste faktiliste asjaolude üle: pooled sõlmisid 17.03.2018.a elamu üürilepingu, mille kohaselt pidi kostja andma üürnikule üürile elamu asukohaga x. Üürilepingu tähtaeg oli 01.04.2018.a kuni 31.03.2019.a (tl 10-16) Kokkulepitud üüri suuruseks oli 1100 eurot kuus. Hageja tasus üürileandjale sularahas tagatisrahana 17.03.2018.a 1 100 eurot ja üüri 01.04.2018 1 100 eurot, kokku 2 200 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja andis hagejale üle ühe maja võtme 06.04.2018.a. Maja üleandmis-vastuvõtu akti või muud ühist dokumenti, kus oleks fikseeritud elamu kommunaalnäitude andmed, koostatud ei ole. Hageja keeldus 16.04.2018.a üürilepingu esemeks olevasse majja 16.04.2018.a sisse kolimast (tl 18-20). Pooled on ühel meelel, ka selles, et üürileping lõppes 16.04.2018.a (tl 59, 00:46:44, 00:47:18). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Poolte vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestatud üürilepingule. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
11.Hageja on seisukohal, et kuivõrd ta keeldus 16.04.2018.a maja üürilepingu alusel vastu võtmast ja taganes üürilepingust, on tal õigus kogu kostjale tagatise ning üürina tasutud raha tagasi saada. Kostja omakorda leiab, et kuivõrd hageja kasutas maja üürilepingu alusel ajavahemikul 06 - 16.04.2018.a, on hagejal kohustus tasuda üüri perioodi 01.04.16.04.2018.a eest summas 586,67 eurot ja kasutatud kommunaalteenuste eest 71,48 eurot, kokku 658,15 eurot. Enamtasutud summa 441,85 eurot on kostja hagejale tagastanud. Kostja on ka seisukohal, et kuivõrd hageja ütles üürilepingu korraliselt üles, oleks kostjal õigus saada hüvitist kahe kuu ulatuses, kuid kuivõrd kostjal õnnestus leida uus üürnik, on kostja nõus ühe kuu hüvitisega.
12.VÕS § 277 lg 1 kohaselt kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. VÕS § 314 kohaselt kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus.
2-18-114490
13.Kuivõrd üürilepingust taganemisel ja üürilepingu ülesütlemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas hageja taganes kostjaga sõlmitud üürilepingust või ütles kostjale üürilepingu üles. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üürileping on olemuslikult kestvusleping, ning seega toimub üürilepingu lõpetamine reeglina ülesütlemise mitte taganemise kaudu. Samas omandab üürileping kestvuslepingule iseloomuliku sisu alles sellest momendist, kui üürileandja asja üürniku kasutusse annab. Seega alles sellest momendist kui üürileandja asja üürniku kasutusse annab omandab üürileping kestvuslepingule iseloomuliku sisu. Pärast seda momenti, ei saa rääkida enam üürilepingust taganemisest, vaid üürilepingu võib vastavate eelduste esinemise korral üles öelda (VÕS II kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 257).
14.Hageja on seiskohal, et ta ei ole kostjalt üürilepingu eset vastu võtnud. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja tasus talle tagatisena ja aprillikuu üüri eest 2 200 eurot ja sai 06.04.2018.a maja võtme, on üürileping astunud jõusse. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 17.03.2018.a üürilepingu, mille kohaselt pidi üürileping hakkama kehtima alates 01.04.2018.a. Hageja avaldas 02.04.2018.a e-kirjas kostjale, et nad tulevad 06.04.2018.a Tallinna ja võivad kostjalt võtmed vastu võtta (tl 53). Kostja küsis vastukirjas hagejalt, kas hageja kavatseb 06.04.2018.a lõplikult majja kolida ja kas ta peab üleandmise vastuvõtmise akti ette valmistama. Sellele vastas hageja omakorda, et nad kolivad koos lastega lõplikult ära 15. kuupäevaks, kuid enne seda on plaanis jääda majja järgmisteks puhkepäevadeks ja osa asju ära tuua. Akti võite 6. kuupäevaks ette valmistada (tl 53, pöördel). Kostja omakorda avaldas, et ootab hagejat 6. kuupäeval koos võtmetega ja valmistab akti ette (tl 54). Pooltevahelisest kirjavahetuses nähtuvalt oli üleandmis - vastuvõtu akti koostamise kostja võtnud enda ülesandeks ega vajanud selle vormistamisel maakleri abi.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kohtumine 06.04.2018.a. hageja ning kostja seadusliku esindaja vahel toimus ning kostja esindaja andis hagejale üle maja ühe võtme. Pooled vaidlevad selle üle, kas seda ühe võtme üleandmist saab tõlgendada hageja poolt üürilepingu eseme vastuvõtmiseks. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul ühe võtme vastuvõtmist käsitleda üürilepingu eseme vastuvõtmisena hageja poolt.
16.Vaidlust ei ole selles, et kuigi 06.04.2018.a oli pooltel plaanis allkirjastada ka üleandmise vastuvõtmise akt, tegelikkuses poolte vahel üleandmise vastuvõtmise akti 06.04.2018.a ega ka hiljem ei vormistatud. Hageja on selgitanud, et 17.03.2018.a majaga tutvuma minnes olid igal pool majaomanikule kuuluvad asjad, 06.04.2018.a maja vastu võtma minnes oli küll osa asju ära viidud, kuid oli näha, et teine inimene elas seal majas sees. Hageja selgitas, et ka 06.04.2018.a oli külmkapis eelmise elaniku söögid, vannitoas hambapasta, elamus raamatud - dokumendid, riided garderoobis kilekottide sees (tl 57, pöördel, 00:03:41, 00:13:50). Samuti leppisid pooled 17.03.2018.a kokku, et elutoas olevad kaks nahkdiivanit tuleb majast ära viia. Hageja on selgitanud, et kui maja oleks korras olnud, oleks hageja selle maja 06.04.2018.a vastu võtnud aga majja jääda ei saanud, kuna teine inimene elas sees. Hagejale lubati 16.04.2018.a anda maja üle koos ülejäänud võtmekomplektidega ja teha siis üleandmisakt (tl 58).
17.Kohtule on hageja selgitused veenvad. Kostja on ise poolte kirjavahetuses avaldanud, et tal oli kavatsus 06.04.2018.a kohtumiseks ette valmistada üleandmis-vastuvõtu akt. Hageja hinnangul ei toimunud üleandmisakti allkirjastamist põhjusel, et 06.04.2018.a ei olnud üüritav maja veel omaniku asjadest vabastatud. Kostja ei ole omapoolset versiooni selle kohta, miks 06.04.2018.a akti siiski ei koostatud ega allkirjastatud, kohtu ette toonud. Kuivõrd eelnevalt väljatoodud kirjavahetusest oli akti ettevalmistamine kostja kohustus, ei saa akti puudumist ette heita ka tehingut vahendanud maaklerile. Ka
2-18-114490 tunnistaja Z Ze kinnitas19.10.2020.a kohtuistungil, et kui ta helistas 16.04.2018.a maakler Cle ja küsis, kas on dokumente, mida nad hagejaga peavad allkirjastama, siis vastas C, et seda pidi tegema kostja (tl 154, 01:07:44).
18.Tunnistaja Z Ze andis 19.10.2020.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 17.03.2018.a majaga tutvumisel olid majas omaniku igapäevaseks eluks vajalikud isiklikud asjad. Nemad hagejaga soovisid, et maja oleks osaliselt möbleeritud, kuid piisavalt ruumi nii nende kui ka nende kahe lapse isiklike asjade hoidmiseks. Tunnistaja selgitas, ka et nende sooviks hagejaga oli, et majast viidaks välja seal olnud kulunud nahkdiivanid ja et nad rääkisid seda ka kostjale. Tunnistaja Z Ze selgitas, et 06.04.2018.a oli maja samas olukorras, kui oli esimesel kohtumisel. Tunnistaja selgitas ka, et nad hagejaga toonitasid, et kolimispäevaks oleks omaniku asjad ära viidud. Kuigi tunnistaja Z Ze on hageja abikaasa, ja seega asja hageja kasuks lahendamisest huvitatud isik, on tema ütlused kohtule usutavad. Tema ütlused riimuvad teise tunnistaja ütlustega ja ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega.
19.Tunnistaja C C andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta korraldas 17.03.2018.a kohtumise hageja ning kostja esindaja vahel. Tunnistaja kirjeldas, et 17.03.2018.a oli elamus palju kostja esindaja isiklikke esemeid – dokumendid kabinetis, riided, hügieenitarbed vannitoas, kuid pooled leppisid kokku, et kostja esindaja viib need üüripinnalt ära, samuti leppisid pooled kokku, et üürileandja viib üüripinnalt ära 2 elutoas olevat nahkdiivanit. Seega kattuvad tunnistajate ütlused omavahel vähemalt selles osas, et 17.03.2018.a oli üüripind täis kas omaniku või kellegi teise isiku isiklike esemeid ning lepingu pooled saavutasid kokkuleppe nahkdiivanite äraviimise kohta majast. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja C Ci ütlustes. Tunnistaja C C ei ole asja hageja kasuks lahendamisest huvitatud isik, kuivõrd C C oli kostja poolt palgatud maakler, kes aitas kostjal leida üüripinnale üürnikku. Tunnistaja ei olnud üürniku esindaja, kes pidi hagejale leidma üüripinda, seega ei olnud tunnistaja iseenesest hagejaga seotud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis viitaksid tunnistaja erapoolikusele.
20.Kohtule on seega eluliselt usutav, et üleandmis- vastuvõtu akt jäi 06.04.2018.a vormistamata üürileandjast tuleneval põhjusel, sest üürileandja ei olnud 06.04.2018.a oma majas isiklikke asju ja ka kokkulepitud nahkdiivaneid majast ära viinud. Isegi kui hageja võttis vastu maja ühe võtme, ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja on 06.04.2018.a üürilepingu esemeks olnud maja vastu võtnud. Kui hageja oleks maja vastuvõtnud, oleks kostja andud talle ka maja teised võtmed ja hageja oleks saanud asuda maja täies mahus kasutama. Kostja ei ole esile toonud, millisel põhjusel ei antud hagejale üle kõiki maja võtmeid, kui hageja väidetavalt maja vastu võttis. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, et hageja võtab maja vastu, asub seda kasutama ning saab maja ülejäänud võtmed alles 10 päeva pärast.
21.Hageja on kohtu ette toonud, et 16.04.2018.a kui ta tuli oma asjadega üürilepingu esemeks olnud majja sisse kolima, ei olnud elamu ikkagi vabastatud omaniku isiklikest asjadest ning üürniku asjade jaoks polnud majas ruumi. Üks vaidlusalune diivan oli paigutatud elamu teisele korrusele, teine diivan paigutatud garaaži, garderoobis olid mustad prügikotid omaniku asjadega. Kuigi hageja ja tema abikaasa soovisid üürida pooleldi möbleeritud maja, ei soovinud nad vastutada muude majas olevate võõraste asjade eest, samuti ei soovinud nad majja sel olnud nahkdiivaneid. Hageja keeldus maja vastu võtmast. Selle asjaolu koostasid 16.04.2018.a akti hageja, tema abikaasa, kostja maakler ja hageja tuttav, kes oli kolimisele appi palutud (tl 18).
2-18-114490
22.Tunnistaja Z Ze andis ütlusi selle kohta, et 16.04.2018.a olid omaniku isiklikud asjad garderoobis ikka alles ja võtsid enda alla pool garderoobi ruumi, kontoritoas olid kõik isiklikud asjad alles, kaks diivanit olid asukohta vahetanud, üks oli tõstetud garaaži ja teine diivan maja teisele korrusele (tl 154, 01:06:01). Tunnistaja C Ci ütluste kohaselt helistas talle 16.04.2018.a väga pahane hageja, kes oli rahulolematu, et maja ei olnud sellises seisundis, nagu oli kokkulepitud. Tunnistaja läks 16.04.2018.a pärast üürlepingu esemeks oleva maja juurde kohalejõudmist majja sisse, nägi, et diivanid olid tõstetud garaaži ja asjad olid koristamata ning tõestud garderoobikappi (tl 152, 00:32:55). Ka kostja enda tunnistaja D D andis ütlusi selle kohta, et ta hoidis vaidlusaluse maja garderoobis muuhulgas nõusid ja mingeid raamatuid (tl 157, pöördel, 01:53:05).
23.Kuigi kostja tunnistaja D D selgitas, et tema hinnangul toimus 16.04.2018.a elamust väljakolimine, ei ole tunnistaja nägemus kohtule eluliselt usutav ega kooskõlas muude tõenditega. Kohtu ette ei ole toodud võimalikku hageja poolt majja sisse kolimise aega ega juhitud tähelepanu, et kas ja millal hagejal selline võimalus üldse oli. Kuigi 06.04.2018.a sai hageja kostjalt ühe võtme, ei ole kohtu ette toodud, et hageja tegelikkuses maja vastu võttis ja oma asju sinna sisse viis.
24.Tunnistaja C Ci hinnangul algas konflikt 16-.04.2018.a sellest, et maja ei olnud õigeaegselt asjadest ei tühjendatud, diivanid olid garaaži ja teisele korrusele tõstetud, kuigi tegelikult lepiti kokku, et need viiakse üldse majast ära. (tl 152, pöördel 00:44:49). Hageja ei soovinud, et need diivanid seal majas oleksid ja ta ei tahtnud majja võõraid asju (tl 153, 00:52:40). Tunnistaja C C selgitas, et kuigi ta sai infot selle kohta, et hageja on sõitnud kohale, et majja sisse kolida kõigepealt hageja sõnadest, kuid kohale jõudes nägi tunnistaja ka veokeid ja haagiseid, millest ta sai aru, et inimesed olid kohale tulnud koos asjadega (tl 153, 00:49:52).
25.Hageja on selgitanud, et sellel perioodil elas ja töötas ta välisriigis, tema lapsed käisid seal lasteaias. Hageja tuli spetsiaalselt 06.04.2018.a maja vastu võtma. Kostja ei ole esile toonud, et hageja tõi sama käiguga majja juba ka oma isiklikke asju ning jättis need sinna ootele. 02.04.2018.a e-kirjas hagejale avaldas kostja, et ta soovib esmaspäeval ja pärast 9. kuupäeva (kuni 15. kuupäevani) valada pigiga üle koha äravoolu juures, kus on leke ja lisaks teha leiliruumis ahju ümber piirded (tl 54). Seega kavatses kostja seaduslik esindaja kasvõi aeg-ajalt viibida elamus ajavahemikul 06.04.-15.04.2018.a. Kostja esindaja ei ole esile toonud, et sellel ajavahemikul tõi hageja majja mingeid isiklikke asju ja võttis üüripinna vastu oma tegudega. Kohtule ei ole ka eluliselt usutav, et hageja tõi oma asjad enne 16.04.2018.a majja ja siis lavastas stseeni väljakolimisest, et saada tagasi juba tasutud üürisummad.
26.Kohus leiab, et hageja tegelikkuses üürilepingu eset vastu ei võtnud ning seega hagejal oli õigus üürilepingust taganeda. Üürnike nõusolekuta võõraste asjade majas hoiustamine on kohtu hinnangul oluline põhjus maja üürilepingust taganemiseks. Üürnik ei saa vastutata asjade eest, mida ta ei ole hoiule võtnud. Samuti oli majas olevate nahkdiivanite oli hageja jaoks oluline tingimus. Maja pidi üürnike jaoks kõlbulik olema juba 01.04.2018.a seisuga. Tunnistaja Z Ze ütlustest ning sellest, et 06.04.2018.a maja üleandmis vastuvõtu akti ei koostatud saab kohus teha järelduse, et maja ei olnud ka 06.04.2018.a üürnike jaoks ettevalmistatud. Asjaoludest nähtuvalt andis hageja 06.04.2018.a kostjale täiendava tähtaja majast võõraste asjade äraviimiseks. Kuid asjaoludest nähtuvalt seda siiski ei tehtud.
27.Kuivõrd hageja taganes üürilepingust, ei pidanud ta ajavahemiku 01.04-16.04.2018.a tasuma ei üüri, ega kommunaalmakseid, samuti puudub tal igasugune kohustus tasuda kostjale leppetrahvi. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki
2-18-114490 lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega on kostja kohustatud hagejale tagastama perioodi 01.04.-16.04.2018.a eest kinnipeetud üüri summas 586,67 eurot.
28.Kostja leiab, et tal on õigus hageja poolt tasutud summast kinni pidada kasutatud kommunaalteenuste eest 71,48 eurot. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 292 lg 1 (17.03.2018.a kehtinud redaktsioon) järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 4.1 kehtestatud üüritasu 100 eurot kuus, samuti tasutakse kõik igakuised kommunaalmaksed vastavalt teenuste tarnija hindamisele. Teenuste tarnija poolt esitatud arved esitatakse üürileandja poolt igakuiselt.
29.Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud elamu üleandmis-vastuvõtu akti ega ka muul moel fikseerinud, millised olid üüripinna üleandmisel vee-, elektri- või gaasimõõdikute näitajad. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole üüripinda vastu võtnud ning on sellel põhjusel üürilepingust kehtivalt taganenud. Kostja on küll 04.11.2019.a menetlusdokumenti lisanud fotod erinevatest mõõdikutest, kuid neist ei saa teha kuidagi järeldusi, et näidikud tõendavad hageja või tema pere poolt tarbitud kommunaalteenuseid isegi juhul kui asuda seisuskohale, et hageja on maja vastu võtnud. Fotodest ei ole aru saada, millal ja kus need on tehtud. Kuigi kostja on samas menetlusdokumendis kinnitanud, et pildid on tehtud kahe tunnistaja juuresolekul, siis dokumendist ei selgu, kes on need tunnistajad ja millal need fotod tehti. Kohtu ette ei ole toodud, et 06.04.2018.a kohtumise juures, kus hageja sai kostjalt ühe maja võtme viibis lisaks kostja seaduslikule esindajale ning hagejale ja tema abikaasale lisaks veel kaks isikut. Seega ei saaks neid isegi lepingu ülesütlemise korral võtta aluseks hageja poolt väidetavalt tarbitud kommunaalteenuste tasu eest kindlaks määramisel.
30.Kostja leiab, et kuivõrd üürnik on rikkunud üürilepingus ülesütlemise tähtaega, on kostjal õigus saada leppetrahvi vähemalt ühe kuu üüritasu ulatuses. Üürilepingu p 6.3 järgi on üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel või poolte initsiatiivil, millest tuleb teatada teist poolt kaks kuud ette. Üürilepingu p 7.3 kohaselt, kui üürnik kasutab maja mitteotstarbekohaselt või rikub mistahes käesoleva lepingu punkti, on üürnik kohustatud maksma leppetrahvi ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürilepingu p 7.5 kui üürileping lõpetatakse üürniku süü tõttu, siis üürnik maksab üürileandjale trahvisanktsioonid summas 1 300 eurot (tl 12). Kohus leiab, et kostjal puudub igasugune alus üürniku suhtes leppetrahvi kohaldamiseks. Kõigepealt kohus märgib, et kohus on tuvastanud, et hageja taganes lepingust. Seega on tal igal juhul õigus üleantu tagastamisele.
31.Lisaks juhib kohus tähelepanu, et VÕS § 275 eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 287 kohaselt on tühine kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Vaidlust ei ole selles, et hageja üüris kostjalt eluruumi. Seega on üürilepingus sätestatud leppetrahvinõuded üürniku võimalike rikkumiste kohta tühised ja kostjal puudub igasugune alus hagejalt 1 100 euro kinnipidamiseks.
32.Hageja on eelpool väitnud, et kostja tagastas hagejale kostjale tasutud 2200 eurot 410 eurot. Kostja hageja väiteid ümber lükanud ei ole, et kostja oleks hagejale tagastanud
2-18-114490 suurema summa, kostja tõendanud ei ole. Seega tuleb kostjalt põhinõudena välja mõista 1 790 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamisena 360 eurot. Hageja on kohtueelse menetluse käigus kasutanud õigusabi seoses kostjale 04.05.2018.a edastatud nõudekirja koostamisega, millega on kostja kandnud kulutusi summas 360 eurot Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad, sh näiteks on hüvitatav nõudekirja koostamisele tehtud kulutused (RKTKo 3-2-1-84-14 p 24, 3-2-1-5-13 p 50). Kohus nõustub, et kostjalt tuleb nimetatud summa kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja on kohustust rikkunud, seega oli hageja kohtuväline pöördumine kostja poole igati õigustatud. Hageja on kulutusi kandnud, ning kostjalt tuleb need VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hüvitada.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivise vastavalt VÕS § 189 lg 1 sätestatust so alates 17.03.2018 ja 01.04.2018.a. so ajast, mil hageja maksis kostjale kahel korral 1 100 eurot. Hageja hinnangul on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 55,23 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 189 lg 1 järgi tuleb lepingu järgi üleantud rahalt tasuda intressi ning seda sõltumata tegelikult saadud kasust. Muude kokkulepete puudumisel on selleks § 94 järgne intressimäär. Raha tagastamisega viivitamisel võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Sellest ajast lõpeb intressi arvestamine, intressi ja viivise paralleelne nõudmine ei ole lubatud. Hageja taganes üürilepingust 16.04.2018.a ja teatas samal päeval kostjale oma nõudest oma nõudest summas 2 200 eurot, seega saab hageja nõuda viivist alates 17.04.2018.a, raha üleandmisest kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni sai hageja nõuda kostjalt intressi VÕS § 94 järgi. Kuivõrd VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär oli selle perioodil 0%, siis kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni on intress 0 eurot. Alates 17.04.2018.a kuni otsuse tegemise päevani (24.03.2021.a) on viivis viivisekalkulaator.ee andmete kohaselt summas 420,58 eurot. Kostjalt tuleb nimetatud summa välja mõista.
35.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb ka selles osas rahuldada.
36.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 790 eurot, kahjuhüvitis 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.04.2018.a kuni 24.03.2021.a eest summas 420,58 eurot, kokku 2 570,58 eurot, samuti edasiulatuv viivis summalt 2 150 eurot VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras alates 25.03.2021.a kuni nõude täieliku täitmiseni.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
2-18-114490
38.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 99,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
39.Kohus selgitab, et lähtub hageja menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude summas 8,94 eurot, mis sissenõutavast summast 1 790 moodustab 0,5% (8,89*100/1790). .
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
41.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et kostja ei nõustu kohtulahendiga ning käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.