Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu 27.01.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt selle otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Hageja
MTÜ Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko
Kostja
Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Kohtuistungi kuupäev
22.04.2021
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu 27.01.2021 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsus “Lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsus MTÜ Lasekspordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast.”
4.Mõista kostjalt MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing hageja MTÜ Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitis 4846 eurot.
5.Mõista kostjalt MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing hageja MTÜ Laskespordiklubi Alpha kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja ja kinnitati üle 15.07.2020 üldkoosoleku samasisuline otsus. Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata. Alternatiivselt palub hageja vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist. Hagi esitati 08.02.2021. 09.02.2021 avaldusega õiendas hageja esialgses hagiavalduses esinenud vea vaidlustatud otsuse kuupäeva osas.
2.Kohus tagas hagi 16.02.2020 määrusega ja peatas vaidlusaluse otsuse kehtivuse vaidluse lahendamise ajaks. Kostja määruskaebus hagi tagamisele jäi rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrus käesolevas tsiviilasjas).
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei osalenud hääletusel, kuid teatas kostjale, et hääletab otsusele vastu. Kostja kodukorra p 5.1 kohaselt saavad kostja liikmeks olla ainult laskesporti edendavad klubid, mille liikmete hulgas ei tohi olla juriidilisi isikuid. Hageja 2018 majandusaasta aruande kohaselt on aga hageja liikmeks ka kaks juriidilist isikut. Hageja liige Y. P. on rünnanud kostjat sotsiaalmeedia kaudu hageja juhatuse teadmisel ja heakskiidul. Hageja rikub COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piiranguid. Hageja ja tema liikmed kahjustasid oma tegevusega kostjat olulisel määral. Ühinguautonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, mis võimaldab isikul kuuluda mittetulundusühingusse kui teised liikmed seda ei soovi.
4.19.03.2021 määrusega selgitas kohus menetluse seisu, tõendamiskoormist ja määras kindlaks menetlustähtajad (digitoimiku lk [dtl] 230). Kohus selgitas, et ei nõustu kostja tõlgendusega kodukorra p 5.1 sisu osas. Kohus selgitas, et vaidlusalust otsust ei saa
õigustada asjaoludega, mis selle otsuse vastuvõtmist kajastavatest dokumentidest ei nähtu.
5.Kostja esitas täiendavalt tõendeid sotsiaalmeedias avaldatud teabe kohta ja taotles oma seaduslike esindajate vande all üle kuulamist. Kohus keeldus 16.04.2021 määrusega nende tõendite menetlemisest asjakohatuse tõttu (dtl 312). Kostja esitas 21.04.2021 vastuväite, mille kohus jättis hageja seisukohta arvestades rahuldamata (22.04.2021 istungiprotokolli lk 2, dtl 335).
6.Kohus arutas asja 22.04.2021 eel- ja kohtuistungil. Otsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Viidatud säte kordab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-s 1 sisalduvat üldnormi.
9.MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas sätestatust sõltumata arvata välja liikme, kes on jätnud põhikirjasätted täitmata või on ühingut olulisel määral kahjustanud. Oma otsuses ei ole kostja põhikirjaliste kohustuste täitmata jätmisele ega ühingu kahjustamisele tuginenud. Liikmetele hääletamiseks esitatud eelnõus on hageja väljaarvamise vajadust põhjendatud järgmiselt: „MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu liikmed otsustasid 15.07.2020.a. elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsusega arvata MTÜ Laskespordiklubi Alpha välja MTÜ Eesti Practical-laskmise ühingu liikmete hulgast. Tulenevalt eeltoodust on MTÜ Laskespordiklubi Alpha esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse 15.07.2020.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Practicallaskmise Ühing on seisukohal, et MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine oma liikmete hulgast oli õiguspärane ja põhjendatud. MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed, kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on tänaseks asunud ka teiste laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele. Samuti pole MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingust väljaarvamine kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud võistlused on olnud võistlejate poolt täis registreeritud“ (hagiavalduse lisa 22, dtl 85). Vastuvõetud otsuse sõnastus on hääletusprotokolli kohaselt järgmine: „Eesti Practical-laskmise Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise
Ühingu 15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“ (dtl 87). Otsuse põhjendused on seega ammendavalt esitatud hääletamisele pandud otsuse eelnõus. Põhjendustena on nimetatud seda, et (a) hageja on kohtus vaidlustanud üldkoosoleku 15.07.2020 otsuse tema väljaarvamise kohta, kuid kostja arvates on see otsus õiguspärane, (b) hageja liikmete tegevus on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele, ning et (b) hageja varasem väljaarvamine kostja liikmete hulgast pole hageja tegevust kahjustanud. Ükski loetletud põhjendustest ei oma puutumust MTÜS §-ga 16.
10.15.07.2020 üldkoosoleku otsus on Harju Maakohtu 31.12.2020 otsusega kehtetuks tunnistatud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (tsiviilasi 2-20-10571). Kohtuotsus pole veel jõustunud, kuid käesolevas asjas ei saa lahendada uuesti 15.07.2020 otsuse kehtivuse küsimust. Kohus märgib veel, et 15.07.2020 üldkoosoleku otsus tunnistati kehtetuks hagejale etteheidetud rikkumiste põhjendamatuse tõttu. 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei ole kuidagi kõrvaldatud puudusi, mille maakohus kostja 15.07.2020 üldkoosoleku otsuse osas tuvastas.
11.Kostja põhikirja p 2.1 kohaselt on tema eesmärgiks „practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas. Ühing propageerib ja koordineerib practical-laskesporti Eestis“ (hagiavalduse lisa 1, dtl 115). Vaidlusaluse otsuse põhjendusena esitatud väide hageja liikmete tegevuse positiivsest mõjust laskespordi propageerimisele ja mainele ei ole seega mitte põhikirjaliste kohustuste rikkumine ja kostja kahjustamine, vaid, vastupidi, nende kohustuste täitmine kostja huvides.
12.15.07.2020 otsuse väidetav mõju hageja tegevusele ei puuduta põhikirjaliste kohustuste rikkumist ega kostja kahjustamist. Liikme väljaarvamist ei õigusta see, et väljaarvamine liikmele kahju ei põhjusta.
13.Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude valguses, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus ja hääletusprotokollis põhjendatud. Nendes dokumentides kajastamata asjaolud ei saanud olla otsuse tegemise aluseks. Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). Vajadus väljaarvamise põhjendamiseks tuleneb seega sellise otsuse kohtulikule kontrollile allutatusest. Kohustus väljaarvamise sisuliseks põhjendamiseks tuleneb ka MTÜS § 16 lg-st 3, mille kohaselt tuleb mittetulundusühingu liikmele väljaarvamise otsust põhjendada. Otsuste õigustatuse kontrollimiseks on vältimatu, et lisaks väljaarvamise formaalse aluse nimetamisele oleks see ka faktiliste asjaoludega seostatud.
14.Eespool selgitatust tulenevalt ei oma kostja faktiväited hageja liikme Y. P. väidetavalt lubamatutest avaldustest sotsiaalmeedias ja nende avalduste väidetav heakskiit hageja poolt käesoleva asja lahendamisel tähendust.
15.Samuti ei oma tähendust pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist aset leidnud asjaolud,
nendele ei saanud kostja liikmed otsuse tegemisel tugineda.
16.Tähendust ei oma ka faktiväited riiklikult kehtestatud tegevuspiirangute väidetavate rikkumiste kohta hageja poolt - ka neile pole otsuse vastuvõtmisel tuginetud. Kostja tegevusalaks ei ole järelevalve COVID-19 piirangute täitmise üle ja nende piirangute rikkumine pole kostja põhikirja p-st 3.7 järelduvalt liikme väljaarvamise aluseks.
17.Meelevaldne on ka otsuse põhjendamine juriidiliste isikute kuulumisega hageja liikmeskonna koosseisu. Kostja väitel ei vasta hageja tema liikmeks sobiva isiku tunnustele, kuna hageja liikmete hulgas on juriidilisi isikuid. Kostja viide kodukorra punktile 5.1 (hagiavalduse lisa 2, dtl 127) seda väidet ei toeta, sest nimetatud punkt ei keela füüsilistest isikutest liikmete kõrval juriidiliste isikute liikmesust. MTÜS § 12 lg 1 järgi saavad liikmele esitatavad kriteeriumid tuleneda ainult põhikirjast. Kostja põhikirja p 3.1 ei keela kostja liikmele juriidilisest isikust liikmeid (hagiavalduse lisa 1, dtl 116). Kostja pole väitnud, et hageja liikmeskonna väidetav sobimatus on saanud teatavaks pärast hageja saamist tema liikmeks ega selgitanu, kuidas on hageja liikmeskonna koosseis kostjat negatiivselt mõjutanud. Kohtule näib kõnealune põhjendus tagantjärele otsitud õigustusena (19.03.2021 määruse p 2(4)).
18.Lisaks sellele, et vaidlusalust otsust ei ole põhjendatud kostja kahjustamisega hageja poolt, on kahjustamise kohta kostja poolt käesolevas menetluses esitatud faktiväited kontrollimatuseni ebamäärased ega oma sellisena asjas tähendust (19.03.2021 määruse p 2(5)).
19.Kostja on ekslikult leidnud, et mittetulundusühingul on piiramatu diskretsioon oma liikmeskonna koosseisu üle. Nimetatu on otseses vastuolus mittetulundusühingute liikmeskonna avatuse põhimõttega (MTÜS § 12 lg 1). Kostja seisukohaga nõustumine muudaks liikme väljaarvamiseks kehtestatud reeglid tähendusetuks (MTÜS § 16 ja kostja põhikirja p 3.7. 19.03.2021 määruse p 2(6)).
20.Eelnimetatud põhjustel on kohus arvamusel, et vaidlusalune otsus on vastuolus MTÜS §-ga 16. Juhindudes MTÜS § 24 lg-st 1 tunnistab kohus otsuse kehtetuks.
21.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).
kostja
kanda
22.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt summas 350 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot. Hageja nõuab lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 4368 eurot esindaja 28 tunni töö eest tunnitasumääraga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (hageja 22.04.2021 avaldus, dtl 325). 22.04.2021 kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulu hüvitamist soovib hageja kohtuistungi kestuse ja eelnimetatud tunnitasu järgi seega summas 78 eurot (130/2x1,2. Istung kestis umbes pool tundi, dtl 336). Kokku taotleb hageja seega õigusabikulu hüvitamist summas 4446 eurot. Õigusabikulu hüvitamist on taotletud koos käibemaksuga, kuna hageja kinnituse kohaselt ei saa ta tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on esitanud üksikasjaliku loetelu esindaja tehtud töödest ja kohtul pole põhjust hinnata toiminguid ebavajalikuks või nendele kulutatud aega põhjendamatult suureks. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja töömaht on
käesolevas asjas olnud umbes sama ning sama on olnud ka kohaldatud tunnitasumäär (kostja 26.04.2021 avaldus, dtl 339). Eelnimetatud põhjustel määrab kohus hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruseks 4846 eurot (350+50+4368+78) ja mõistab selle summa menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja.
23.Vastavalt hageja taotlusele (dtl 325) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.