Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu 27.01.2021 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko ja advokaat Ann Tarkin Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273), lepinguline esindaja advokaat Rein Laid
Asja läbivaatamine
14.01.2022 menetluskonverentsina peetud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Rahuldada Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Eesti Practical-laskmise Ühingu poolt Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha hüvitatavateks menetluskuludeks 1672,1 eurot.
5.Mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulud 1672,1 eurot.
2-21-1938
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Eesti Practical-laskmise Ühingul tasuda Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha esitas 08.02.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu, milles palub tunnistada kehtetuks kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja ja kinnitati üle 15.07.2020 üldkoosoleku samasisuline otsus. Alternatiivselt palub hageja tuvastada otsuse tühisus.
2.Hageja on kostja liige alates 18.07.2008. Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata. Hagejale ei ole tehtud kuni 2021. a jaanuarikuuni hoiatusi seoses kostja põhikirja rikkumisega. 25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. 26.06.2020 saatis kostja juhatus kostja liikmetele otsuse eelnõu järgmises sõnastuses: „MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha osade füüsilisest isikust liikmete poolt, mis on omistatav ka MTÜ-le Laskespordiklubi Alpha kui juriidilisele isikule, on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud EPLÜ juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud EPLÜ mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias, millest tulenevalt EPLÜ liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha ja tema osade füüsilisest liikmete tegevus on hakanud tõsiselt häirima EPLÜ põhikirja punkt 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist.“. 14.07.2020 esitas hageja kostja juhatusele elektroonselt läbiviidava üldkoosoleku osas oma vastuväited ja hääletas vastu kostja juhatuse elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku hääletamisele pandud eelnõule. 15.07.2020 edastas kostja juhatuse esimees Y e-postiga kostja liikmetele elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku protokolli, millest nähtus, et hageja otsustati kostja liikmete hulgast välja arvata. 21.07.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 15.07.2020 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagi menetleti tsiviilasjas nr 2-20-10571. Olenemata menetlusest tsiviilasjas nr 2-20-10571 edastas 14.12.2020 kostja juhatus e-postiga kostja liikmetele ettepaneku otsuse vastuvõtmiseks erakorralisel üldkoosolekul ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Ettepaneku lisana 1 oli lisatud otsuse eelnõu, mille päevakorraks oli 15.07.2020 tehtud hageja ühingust väljaarvamise
2-21-1938 otsuse kinnitamine. Hageja esitas seejärel kohtule tsiviilasjas nr 2-20-10571 hagi tagamise avalduse, millega palus keelata kostjal otsuse vastuvõtmine vastavalt 14.12.2020 eelnõule. Harju Maakohus rahuldas avalduse 28.12.2020 määrusega. 31.12.2020 tegi Harju Maakohus selles asjas otsuse, milles rahuldas hagi ning tunnistas kehtetuks kostja 15.07.2020 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsuse “Arvata MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete hulgast välja MTÜ Laskespordiklubi Alpha“.
3.27.01.2021 edastas kostja e-postiga kostja liikmetele erakorralise üldkoosoleku otsuse, millest tulenevalt otsustas kostja lugeda hageja väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle kohtu poolt kehtetuks tunnistatud kostja 15.07.2020 otsus hageja väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast. Kostja 27.01.2021 otsus on vastuolus seadusega ning see tuleb tunnistada sarnaselt 15.07.2020 otsusega kehtetuks. Kostja ei ole 27.01.2021 otsuses esitanud ühtegi täiendavat reaalset põhjendust kostja väljaarvamise kohta, mistõttu on ka 27.01.2021 otsus sarnaselt 15.07.2020 otsusega vastuolus kostja põhikirja ja seadusega. Kohtu poolt kehtetuks tunnistatud 15.07.2020 otsuse eelnõu sisaldas vaid pealiskaudset lauset justkui hageja poolt on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud kostja juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias. 15.07.2020 otsuse eelnõust nähtuvalt oli täiesti arusaamatu, milliseid kostja juhtorganite juhiseid ja korraldusi on hageja rikkunud, millised nendest väidetavatest rikkumistest on olnud korduvad ja tõsised ja kuidas on hageja liikme mis tahes tegevus omistatav hagejale. Ka kaevatava 27.01.2020 otsuse eelnõu, mis peaks kinnitama üle 15.07.2020 otsuse, ei paku selles osas täiendavat selgust ega konkreetseid põhjendusi, vaid viitab üksnes asjaolule, et 15.07.2020 oli kostja väljaarvamine õiguspärane ning märgitakse, et „MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed, kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on tänaseks asunud ka teiste laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele. Samuti pole Eesti Practical-laskmise Ühingust väljaarvamine kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud võistlused on olnud võistlejate poolt täis registreeritud.“
4.Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt võib ühingu liikme ühingust välja arvata kui ta ei täida ühingu põhikirja, IPSC konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on ühingu mainet oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata ühingu liikmele kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata ühingu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte. Kuna põhikiri näeb ette ühingust väljaarvamise võimaluse põhikirja süstemaatiliste rikkumiste eest, peavad sellised rikkumised olema tõendatud ja nende sisu liikmetele, kes osalevad otsuse vastuvõtmisel, teada. Hageja ega tema füüsilistest isikutest liikmed ei ole kunagi tõsiselt rikkunud kostja juhtorganite poolt seaduslikult antud juhiseid ja korraldusi, rääkimata korduvatest rikkumistest. Hageja ja tema füüsilistest isikutest liikmed ei ole jätnud täitmata kostja juhtorgani poolt kehtestatud akte ning ei ole kordagi kahjustanud kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustesse ning postitustega sotsiaalmeedias. Kostja juhatuse selgitused ja põhjendused otsuse eelnõus on otsitud ning sisaldavad valeväiteid. Hageja ega tema füüsilistest isikutest liikmete tegevuses ei ole olnud midagi sellist, mis saaks tõsiselt häirida kostja põhikirja punktis 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist.
5.Kui uue otsusega leitakse, et liikme väljaarvamiseks on alust, peavad sellised alused selgelt nähtuma uue otsuse eelnõust, tagamaks otsuse kontrollitavust. Antud juhul ei sisalda kostja kaevatava otsuse eelnõu ega otsus ise mitte ühtegi põhjust, miks hagejat peaks kostja liikmete hulgast välja arvama peale selle, et mõned hageja liikmed on asunud teiste klubide liikmeteks ning hageja jätkab oma tegevust ja korraldab võistlusi. Uus otsuse eelnõu ega kaevatav otsus ei
2-21-1938 sisalda isegi neid etteheiteid, mida hageja vaidlustas esimese 15.07.2020 otsuse puhul, ja nende põhjendusi. Alles oma 15.02.2021 ja 10.03.2021 käesolevas asjas kohtule esitatud seisukohtades on kostja asunud selgitama, millised rikkumised annavad aluse hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseks.
6.27.01.2021 kostja üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel rikuti selle vastuvõtmise korda, mistõttu on otsus tühine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel. Harju Maakohus keelas 28.12.2020 määrusega kostjal erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise vastavalt 14.12.2020 otsuse eelnõule, millega loetakse hageja väljaarvatuks kostja liikmete hulgast ning kinnitatakse üle kostja 15.07.2020 otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni või hagi tagamise tühistamiseni. Vastav hagi tagamise abinõu kehtis kuni 25.01.2021, mil kohus määruse kostja määruskaebuse alusel tühistas. Seega olid keelatud kõik koosolekut kokku kutsumata otsuse tegemiseks vajalikud toimingud, mh häälte andmine ja kogumine. Antud juhul nähtub kaevatavale otsusele lisatud hääletussedelitest, et Ervita Shooting Club MTÜ sedel oli allkirjastatud 30.12.2020 ning MTÜ STI Estonia sedel 29.12.2020. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsus on kooskõlas nii seaduse kui ka kostja põhikirjaga.
8.Kostjal oli õigus hageja oma liikmete hulgast välja arvata tuginedes oma põhikirja p-le 3.7. Hageja viited ja kinnitus selle kohta, et hageja ega hageja liikmed ei ole kunagi tõsiselt rikkunud kostja juhtorganite poolt seaduslikult antud juhiseid ja korraldusi, rääkimata korduvatest rikkumistest, ei vasta tegelikkusele. Samuti on ebaõiged hageja väited, et hageja ja tema liikmed ei ole jätnud täitmata kostja juhtorgani poolt kehtestatud akte ning ei ole kordagi kahjustanud kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustesse ning postitustega sotsiaalmeedias.
9.Hageja liige Q, kes omab hagejas suurt mõju, alustas hageja juhatuse teadmisel ja heakskiidul sotsiaalmeedias aktiivseid avalikke rünnakuid kostja vastu 2020. aasta juunis, kui ilmusid Q Youtube`i kanalil 4 videot, kus Q süüdistab kostja juhtorganite liikmeid „topeltstandardites“ ja „seaduse rikkujate kaitsmises“. Hageja liige Q avaldas 10.07.2020 oma Youtube`i kanalil video, kus ta teadlikult valetas, et W (kostja liikme Practicali-klubi Armatus MTÜ juhatuse liige) peale tema kohtuniku ametisse nimetamist jätkas tegevust kostja juhatuse liikmena veel 3 aastat. 23.07.2020 hageja liikme Q Youtube`is avaldatud videos süüdistab (laimab) ta kostjat selles, et kostja on sportlaste rahakott. 27.07.2020 avaldas hageja liige Q oma Youtube`i kanalil video, kus ta laimab kostja Eesti Practicali-kohtunike Kogu direktorit D ja süüdistab teda kurjategijate kaitsmises. Samuti korraldab hageja aadressil XXX, Tallinn asuvas hageja poolt kasutatavas tiirus COVID-19 kriisist tulenevatest piirangutest hoolimata võistluseid. Lisaks ei ole ühinguautonoomia põhimõttega kooskõlas olukord, mis võimaldab isikul kuuluda mittetulundusühingusse kui teised liikmed seda ei soovi. Hageja liikmeks on 2 juriidilist isikut, kuid kostja kodukorra p 5.1 kohaselt võivad kostja liikmeteks olevate MTÜ-de liikmed olla üksnes füüsilised isikud.
10.Kostja 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei rikutud kokkukutsumise korda ning see ei ole tühine. 28.12.2020 kohtumääruse resolutsiooni, millega kohus keelas kostjal üksnes erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise, ei saa tõlgendada ja tuletada sellest veel mingeid teoreetilisi keeldusid, nagu näiteks keelata koosolekut kokku kutsumata otsuse tegemiseks vajalikud toimingud: häälte andmine ja kogumine. Keelatud oli vaid otsuse vastuvõtmine ja seda kostja enne 25.01.2021 ei teinudki.
2-21-1938 Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja 27.01.2021 elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsuse “Lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsus MTÜ Lasekspordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast.”. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 4846 eurot.
12.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas sätestatust sõltumata arvata välja liikme, kes on jätnud põhikirjasätted täitmata või on ühingut olulisel määral kahjustanud. Oma 27.01.2021 otsuses ei ole kostja põhikirjaliste kohustuste täitmata jätmisele ega ühingu kahjustamisele tuginenud. Otsuse põhjendused on ammendavalt esitatud hääletamisele pandud otsuse eelnõus. Põhjendustena on nimetatud seda, et (a) hageja on kohtus vaidlustanud üldkoosoleku 15.07.2020 otsuse tema väljaarvamise kohta, kuid kostja arvates on see otsus õiguspärane, (b) hageja liikmete tegevus on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele, ning et (b) hageja varasem väljaarvamine kostja liikmete hulgast pole hageja tegevust kahjustanud. Ükski loetletud põhjendustest ei oma puutumust MTÜS §-ga 16.
13.15.07.2020 üldkoosoleku otsus on Harju Maakohtu 31.12.2020 otsusega kehtetuks tunnistatud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (tsiviilasi nr 2-20-10571). Kohtuotsus pole veel jõustunud, kuid käesolevas asjas ei saa lahendada uuesti 15.07.2020 otsuse kehtivuse küsimust. Kohus märgib veel, et 15.07.2020 üldkoosoleku otsus tunnistati kehtetuks hagejale etteheidetud rikkumiste põhjendamatuse tõttu. 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei ole kuidagi kõrvaldatud puudusi, mille maakohus kostja 15.07.2020 üldkoosoleku otsuse osas tuvastas.
14.Kostja põhikirja p 2.1 kohaselt on tema eesmärgiks „practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas. Ühing propageerib ja koordineerib practicallaskesporti Eestis“. 27.01.2021 otsuse põhjendusena esitatud väide hageja liikmete tegevuse positiivsest mõjust laskespordi propageerimisele ja mainele ei ole seega mitte põhikirjaliste kohustuste rikkumine ja kostja kahjustamine, vaid vastupidi - nende kohustuste täitmine kostja huvides.
15.Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude valguses, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus ja hääletusprotokollis põhjendatud. Nendes dokumentides kajastamata asjaolud ei saanud olla otsuse tegemise aluseks. Otsuse õigustatuse kontrollimiseks on vältimatu, et lisaks väljaarvamise formaalse aluse nimetamisele oleks see ka faktiliste asjaoludega seostatud. Seega ei oma kostja väited hageja liikme Q väidetavalt lubamatutest avaldustest sotsiaalmeedias ja nende avalduste väidetav heakskiit hageja poolt käesoleva asja lahendamisel tähendust. Lisaks sellele, et vaidlusalust otsust ei ole põhjendatud kostja kahjustamisega hageja poolt, on kahjustamise kohta kostja poolt käesolevas menetluses esitatud faktiväited kontrollimatuseni ebamäärased.
16.Tähendust ei oma ka väited riiklikult kehtestatud tegevuspiirangute väidetavate rikkumiste kohta hageja poolt - ka neile pole otsuse vastuvõtmisel tuginetud. Meelevaldne on ka kostja väide juriidiliste isikute kuulumisega hageja liikmeskonna koosseisu. Kostja põhikirja p 3.1 ei keela kostja liikmele juriidilisest isikust liikmeid. Kostja on ekslikult leidnud, et
2-21-1938 mittetulundusühingul on piiramatu diskretsioon oma liikmeskonna koosseisu üle. Nimetatu on otseses vastuolus mittetulundusühingute liikmeskonna avatuse põhimõttega (MTÜS § 12 lg 1). Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
18.Maakohtu otsus ei vasta otsuse põhjendamise, poolte väidetele vastamise ja kõikide tõendite hindamise nõuetele. Nende põhimõtete eiramine on toonud endaga kaasa ebaõige ja põhjendamatu kohtulahendi.
19.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et otsuse eelnõus ja hääletusprotokollis kajastamata asjaolud ei saanud olla kostja üldkoosoleku otsuse tegemise aluseks. Mitte ühestki seadusandlikust aktist ei tulene kohustust ammendavalt kajastada otsuse asjaolusid ja põhjendusi selle eelnõus ja hääletusprotokollis. Maakohus ei ole õigesti tõlgendanud MTÜS § 16 lõiget 3. Nimetatud sätte kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada, mida apellant ka tegi ja seega seaduses sätestatud kohustuse täitis. Samuti oli otsustamiseks vajalik teave, s.o kostja maine olulist kahjustamist ja kostja juhatuse töö takistamist puudutav teave otsustajatel olemas.
20.Maakohus 16.04.2021 menetlusosalistele adresseeritud kirjas, nimetades seda määruseks, teatas, et jätab menetlemata kostja 31.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid ja jätab rahuldamata kostja taotlused tema seaduslike esindajate vande all üle kuulamiseks. 21.04.2021 esitas kostja maakohtule vastuväite kohtu tegevuse kohta. Maakohus ei lahendanud kostja vastuväidet määrusega.
21.Kostja soovis maakohtu poolt tagasilükatud tõenditega tõendada, et otsustamiseks vajalik teave, s.o kostja maine olulist kahjustamist ja tema juhatuse töö takistamist puudutav teave oli otsustajatel olemas. Maakohus jättis kostja ilma võimalusest oma vastuväiteid tõendada, eirates ühtlasi ka poolte võrdsuse põhimõtet.
22.Maakohtu otsus ei sisalda kõigi poolte, eeskätt kostja, esitatud väidete ja tõendite terviklikku analüüsi. Maakohus ei analüüsinud ega võtnud arvesse neid asjaolusid, mida pidas asja õigeks lahendamiseks oluliseks kostja. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2-21-1938
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades leidnud, et hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta tehtud kostja üldkoosoleku 27.01.2021 otsuse vastuolu tõttu MTÜS §-ga 16 esines alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti pole maakohus selles osas otsuse põhjendamisel rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik täiendada kostja üldkoosoleku 27.01.2021 otsuse tühisuse aluste puudumise osas. Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.Hageja esitas hagiavalduses alternatiivselt nõude tuvastada kostja üldkoosoleku 27.01.2021 otsuse tühisus. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu 11.06.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis oleksid kohtud pidanud kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.2). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et juriidilise isiku otsuse tühisuse aluseid peab kohus hindama esimesena vaatamata sellele, et hageja on esitanud tühisuse tuvastamise nõude alternatiivsena. Seega pidi maakohus käesolevas asjas kõigepealt hindama, kas kostja 27.01.2021 otsus on hageja poolt esile toodud asjaoludel tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 alusel. Samuti peab kohus poolte kõiki väiteid otsuses käsitlema (TsMS § 442 lg 8). Nimetatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja menetlusnormi rikkumise ei ole siiski kaasa toonud maakohtu otsuse järelduse ebaõigsust ja ringkonnakohus saab maakohtu poolse rikkumise käesoleva otsusega kõrvaldada, esitades puuduolevad põhjendused käesolevas otsuses.
27.Hageja on kostja 27.01.2021 otsuse tühisuse alusena esile toonud selle, et kostja tegi ajal, mil kehtis maakohtu hagi tagamise määrus, lubamatult toiminguid otsuse vastuvõtmiseks hageja välja arvamise kohta kostja liikmete hulgast. Selle tõttu on hageja hinnangul kostja poolt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu on kostja 27.01.2021 otsus tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et iseenesest saab MTÜS § 241 lõikes 1 sätestatud tühisuse alusena käsitleda olukorda, kus maakohtu poolt on keelatud koosoleku kokkukutsumine. Samas leiab ringkonnakohus, et sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Harju Maakohus keelas tsiviilasjas nr 2-20-10571 28.12.2020 määrusega kostjal erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise vastavalt 14.12.2020 otsuse eelnõule, millega loetakse hageja väljaarvatuks kostja liikmete hulgast ning kinnitatakse üle kostja 15.07.2020 otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni või hagi tagamise tühistamiseni (I kd tl 80-81). Pooled ei vaidle selle üle, et vastav hagi tagamise abinõu kehtis kuni 25.01.2021. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et perioodil alates 28.12.2020 kuni 25.01.2021 olid hagi tagamise määrusest tulenevalt keelatud kõik koosolekut kokku kutsumata otsuse tegemiseks vajalikud toimingud, mh häälte andmine ja kogumine. Hagi tagamise määrusega oli kostjal keelatud üksnes otsuse vastuvõtmine. MTÜS § 221 lg 3 kohaselt koostab hääletustulemuste kohta juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Seega lisaks liikmete poolt tahteavalduste andmisele tuleb otsuse vastuvõtmiseks selle kohta koostada ka hääletusprotokoll. Antud juhul koostati hääletusprotokoll 27.01.2021 (s.o pärast hagi tagamise abinõu lõppemist), millesse kanti liikmete poolt ja vastuhääled ning hääletustulemus otsuse vastuvõtmise kohta. Lisaks koostati
2-21-1938 eraldi 27.01.2021 kuupäevaga otsus otsuse vastuvõtmise kohta. Hääletussedelite edastamist liikmetele ja liikmete poolt tahteavalduse andmist otsuse vastuvõtmiseks ei ole kohus hagi tagamise korras keelanud, vaid keelatud oli kostja toiming otsuse vastuvõtmiseks, milleks antud juhul saab lugeda hääletusprotokolli koostamist ja selles otsuse vastuvõtmist. Seega ei saa järeldada, et hääletuseks vajalike toimingute tegemine ja kostja liikmete poolt otsuse eelnõule hääle andmine oleks käsitletav maakohtu määruses sätestatud keelust üleastumisena, mis tooks kaasa 27.01.2021 otsuse tühisuse.
28.Järgmisena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, alustades kõigepealt kostja etteheitest seoses maakohtu poolse vastuväite lahendamisega. Kostja esitas 21.04.2021 vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt 16.04.2021 kostja taotluste rahuldamata jätmisega. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Maakohus lahendas kostja vastuväite 22.04.2021 toimunud kohtuistungil, jättes selle rahuldamata. TsMS § 464 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuistungil teha suulise või kirjaliku määruse. Suuline määrus kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada. Kuna vastuväite lahendamise määrus ei ole kaevatav, toimis maakohus õigesti kui jättis selle kohta kirjaliku määruse vormistamata. Samas pidanuks maakohus vaatamata suulise määruse tegemisele esitama kohtuistungil TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt põhjendused, mille alusel kohus oma järeldusteni jõudis. Maakohus vastuväite rahuldamata jätmist ei põhjendanud. Sellele vaatamata ei ole maakohtu poolt vastuväite rahuldamata jätmine ebaõige, kuna maakohus on põhjendatult jätnud kostja 31.03.2021 esitatud tõendid vastu võtmata ja taotlused rahuldamata. Kostja taotles maakohtus nimetatud isikute menetlusosalisena vande all üle kuulamist. Hageja ei nõustunud nende vande all ülekuulamisega, mistõttu sai kohus kaaluda, kas kuulata nad üle omal algatusel. TsMS § 2681 kohaselt saab vande all menetlusosalist üle kuulata kohtu omal algatusel üksnes siis, kui vaidlusalust asjaolu ei saa muude tõenditega tõendada. Kostja 31.03.2021 menetlusdokumendiga on kostja soovinud samade asjaolude tõendamiseks esitada ka dokumentaalseid tõendeid. Seega sai kostja poolt esitatud asjaolusid tõendada ka muude tõenditega ja kohus poleks saanud neid isikuid vande all üle kuulata. Samuti jättis maakohus õigesti kostja poolt 31.03.2021 taotletud dokumentaalsed tõendid vastu võtmata. Tegemist ei ole TsMS § 238 mõttes asjakohaste tõenditega. Kostja poolt 31.03.2021 taotluses esitatud põhjendused ei seondu vaidlustatud 27.01.2021 kostja üldkoosoleku otsuse põhjendustega. Kohtule esitatud vastuväites ei esitanud kostja väiteid ja seisukohti, mis oleks pidanud tooma kaasa teistsuguse järelduse.
29.MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 2 näeb ette, et liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Seega võib mittetulundusühingu liikme ühingust välja arvata juhatuse otsusega juhul, kui ühingu liige on oluliselt kahjustanud ühingut. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2021 tsiviilasjas nr 2-19-19994 tehtud otsuses asunud sarnases vaidluses seisukohale, et ühingu liikme väljaarvamine peab olema põhjendatud ja need põhjendused peavad sisalduma liikme välja arvamise otsuses või viivitamatult olema esitatud pärast otsuse tegemist. Ringkonnakohus leidis viidatud asjas samuti, et hilisemalt täiendavate põhjenduste ja etteheidete esitamine (antud juhul kostja vastuses hagile) ei muuda neid otsuse aluseks. Käesolevas asjas vaidluse all oleva otsuse hääletamisele pandud eelnõu on esitatud järgmises sõnastuses: „MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu liikmed otsustasid 15.07.2020.a. elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsusega arvata MTÜ Laskespordiklubi Alpha välja
2-21-1938 MTÜ Eesti Practical-laskmise ühingu liikmete hulgast. Tulenevalt eeltoodust on MTÜ Laskespordiklubi Alpha esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse 15.07.2020.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Practical-laskmise Ühing on seisukohal, et MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine oma liikmete hulgast oli õiguspärane ja põhjendatud. MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed, kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on tänaseks asunud ka teiste laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele. Samuti pole MTÜ Eesti Practicallaskmise Ühingust väljaarvamine kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud võistlused on olnud võistlejate poolt täis registreeritud. Tulenevalt ülaltoodust tervikuna teeb MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu juhatus ettepaneku veelkord kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020 otsus MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta järgmiselt: Eesti Practical-laskmise Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“. Kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsuse sisu on järgmises sõnastuses: „Eesti Practical-laskmise Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“. Maakohus jõudis hääletamisele pandud eelnõu ja otsuse hindamisel õigesti järeldusele, et ükski loetletud põhjendustest ei oma puutumust MTÜS §-ga 16. Ei hääletamisele pandud otsuse eelnõu ega otsus ise ei sisalda põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise etteheidet ega selle põhjendusi. Samuti ei ole kostja esile toonud, et ta oleks koheselt pärast otsuse tegemist hagejale esitanud MTÜS § 16 lg 3 kohaselt põhjendused tema väljaarvamise kohta ühingu liikmete hulgast. Kostja on alles käesoleva asja menetluses asunud hageja oma liikmete hulgast välja arvamist põhjendama, et hageja põhjustas kostja mainele olulise kahju sellega, et hageja liige Q on rünnanud kostjat sotsiaalmeedia kaudu hageja juhatuse teadmisel ja heakskiidul. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et MTÜS § 16 lg 3 annab võimaluse MTÜS § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuse hilisemaks põhjendamiseks alles kohtumenetluses. MTÜS § 16 lg 3 kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Nimetatud mittetulundusühingu kohustusest ei saa järeldada, et otsuses või viivitamatult pärast selle tegemist ei peaks liikme väljaarvamise aluseid ja põhjendusi välja arvatud liikmele esitama. Ühingu liikmel on õigus otsuse tegemisel teada, mille alusel ta ühingust välja arvati, seejuures millise konkreetse rikkumise toimepanemist talle ette heideti. MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Nimetatud säte kannab endas Põhiseaduse §-s 31 sätestatud põhimõtet vabalt ise otsustada oma kuulumine ühendustesse. Kostja käsitlus selle kohta, et ühingust võib liikmeid välja arvata sisuliselt selliseid otsuseid põhjendamata, on vastuolus nimetatud põhiõigusega.
30.Kuna maakohus leidis õigesti, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast ei saa arvesse võtta, jättis maakohus ka põhjendatult tähelepanuta kostja poolt oma sellekohaste seisukohtade tõendamiseks esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
32.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hageja esitas 14.01.2022
2-21-1938 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1851 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub menetluskulu lähtudes kohtuistungi ajast. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 7,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks) ja 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (millele lisandub käibemaks). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtuistungiks kulunud aja osas menetluskulu lähtudes tunnihinnast 200 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja vaidleb hageja menetluskulude osaliselt vastu.
33.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud vastaspoole menetluskulude nimekirja analüüs, maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine, on põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et vastaspoole menetluskulude nimekirja analüüsi kulu on põhjendamatu, kuna see kulu on tekkinud maakohtu menetluses. Maakohtus ei saanud hageja selle kulu hüvitamist nõuda, kuna hageja menetluskulude nimekiri esitati kohtule enne vastuväidete esitamist. Eeltoodu tõttu ja kuna tegemist on hüvitatava kuluga, saab selle hüvitamist nõuda apellatsiooniastme kulude hulgas.
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt märgitud toimingute ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumisele 1,5 tundi ja sellele vastuse koostamisele kokku 5 tundi. Ehkki kostja apellatsioonkaebus ei ole mahukas, ei ole sellega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud aeg ebamõistlikult pikk. Kostja hinnangul ei nõua menetluskulude nimekirja koostamine aega 1 tund, vaid piisab 30 minutist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, tegemist ei ole ülemäärase ajakuluga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 32-1-88-11, p 12). Seega on hageja põhjendatud ajakulu õigusteenuse osutamiseks kokku 11,05 tundi.
35.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda sellega, et mõistlik ja põhjendatud oleks antud asjas tunnitasumäär 200 eurot (käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25), milleks ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval hetkel 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Antud juhul on küll tegemist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusabiteenusega, kuid tegemist pole keskmisest keerukama ega mahuka vaidlusega. Sellises asjas kohaldub ringkonnakohtu hinnangul käesoleval ajal kohtupraktikas põhjendatuks ja mõistlikuks peetud keskmine õigusteenuse tunnitasu määr, milleks on 160 eurot (koos käibemaksuga 192 eurot).
36.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 1672,1 eurot (käibemaksuga).
37.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
2-21-1938 Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.