Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 08.12.2020 kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse 236 405,83 euro, intressi 37 907,71 euro ja viiviste nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.12.2021 määrusega ning toimetas hagiavalduse kostjale kätte. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ajavahemikus 10 – 31.05.2017 kuus laenulepingut viivisemääraga 0,5% päevas: 1) 10.05.2017 laenuleping nr 10.05.2017-3, laenusumma 5000 eurot, tähtaeg 31.12.2017. Kostja poolt täidetud; 2) 15.05.2017 laenuleping nr 15.05.2017-2, laenusumma 12 000 eurot, intressimäär 5% kuus, tähtaeg 31.07.2017. Kostja tagastas osaliselt, põhivõlgnevus on 8345,33 eurot ja viivised 08.12.2020 seisuga 2240.78 eurot; 3) 31.05.2017 laenuleping nr 31.05.2017-1, laenusumma 20 000 eurot, intressimäär 5% kuus, tähtaeg 31.12.2017. Tagastamata on põhiosa 20 000 eurot, intress 7068,49 eurot ja viivised 08.12.2020 seisuga 4699,45 eurot; 4) 31.05.2017 laenuleping nr 31.05.2017-2, laenusumma 20 000 eurot, intressimäär 5% kuus, tähtaeg 30.09.2017. Tagastamata põhiosa 20 000 eurot, intress 4043,84 eurot ja viivised 08.12.2020 seisuga 5102,74 eurot; 5) 31.05.2017 laenuleping nr 31.05.2017-4, laenusumma 50 000 eurot, intressimäär 3% kuus, tähtaeg 15.09.2017. Tagastamata on põhiosa 50 000 eurot, intress 5326,03 eurot ja viivis 08.12.2020 seisuga 12 921,24 eurot; 6) 31.05.2017 laenuleping nr 31.05.2017-5, laenusumma 138 060,50 eurot, intressimäär 2,2% kuus, tähtaeg 31.12.2017. Tagastamata on põhiosa 138 060,50 eurot, intress 21 469,35 eurot ja viivis 08.12.2020 seisuga 32440,45 eurot. Raha anti üle sularahas. Hageja on viivist vähendanud seadusliku määrani. Kostja on nõuet tunnistanud poolte kirjavahetuses. Nõude aegumine katkes kostja poolt tagasimakse tegemisega. Nõuete aegumine oli peatunud poolte vahel toimunud läbirääkimiste ajaks 18.08.2020 kuni 09.11.2020. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 236 405,83 eurot, intress 37 907,71 euro, viivised hagiavalduse esitamise seisuga 57 404,66 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata jäänud põhivõlgnevuselt alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole raha saanud, sularaha üleandmine ei ole tõendatud. Lepingud on sõlmitud tagantjärgi ja lepingu märge, et raha on üle antud, ei tõenda raha tegelikku üleandmist. Hageja nõuded on aegunud. Läbirääkimisi pole toimunud, sest hageja ise keeldus sellest. Kirjavahetus iseenesest ei ole läbirääkimine. Intressi ja viivise nõuded on liiga suured ja neid tuleb vähendada. Laenulepingud on tühised ebamõistlikult kõrge intressimäära tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohutu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Esmalt võtab kohus seisukoha nõuete aegumise osas, seejärel lepingu rahatuse ja kehtivuse osas ning seejärel kohustuse sh viivise ja intressi suuruse osas. Nõude rahuldamise eeldused, tõendamiskoormus ja vaidlustamata asjaolud Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et tegemist on laenulepinguga Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja on allkirjastanud laenulepingud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on lepingu alusel kostjale raha üle andnud, kas ja millal on hageja nõudnud kostjalt kohustuse täitmist, kas pooled on pidanud kohustuse täitmise osas läbirääkimisi ning mil määral on kostja kohustuse täitnud. Kostja on alternatiivselt esitanud vastuväite, et laenulepingud on tühised, sest intress on ebamõistlikult kõrge. Laenulepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on VÕS § 396 lg 1 järgi laenuandja poolt raha üleandmine ning lepingus kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaja saabumine VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 alusel. VÕS § 397 lg 1 järgi võib laenulepingus kokku leppida intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda viivist. Hageja kohustus on tõendada, et ta on raha üle andnud ning nõudnud kohustuse täitmist, samuti on hageja kohustus tõendada, et nõue ei ole aegunud st peeti läbirääkimisi kohustuse täitmiseks. Kostjal on õigus tõendada, et ta ei ole raha saanud mh on kostjal võimalik tõendada, et hagejal ei ole rahalisi vahendeid laenu andmiseks, samuti on võimalik kostjal tõendada, et kohustus on täidetud ja esitada aegumise vastuväide. Kostja peab samuti tõendama, et kokkulepitud intress on ebamõistlikult kõrge. Kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et pooled on allkirjastanud järgmised lepingud: 1) 10.05.2017 laenulepingu nr 10.05.2017-3, laenusummas 5000 eurot ja tähtajaga 31.12.2017. Kohustus on kostja poolt täidetud ja selle nõude osas vaidlust ei ole. 2) 15.05.2017 laenulepingu nr 15.05.2017-2, laenusummas 12 000 eurot, intressimääraga 5% kuus, tähtajaga 31.07.2017. Hageja nõuab kostjalt selle lepingu järgi põhivõlgnevuse tasumist summas 8345,33 eurot ja viiviseid 08.12.2020 seisuga 2240.78 eurot; 3) 31.05.2017 laenulepingu nr 31.05.2017-1, laenusummas 20 000 eurot, intressimääraga 5% kuus, tähtajaga 31.12.2017. Hageja nõuab kostjalt tagastamata põhiosa 20 000 eurot, intressi 7068,49 eurot ja viivised 08.12.2020 seisuga 4699,45 eurot; 4) 31.05.2017 laenulepingu nr 31.05.2017-2, laenusummas 20 000 eurot, intressimääraga 5% kuus, tähtajaga 30.09.2017. Hageja nõuab kostjalt tagastamata põhiosa 20 000 eurot, intressi 4043,84 eurot ja viivised 08.12.2020 seisuga 5102,74 eurot; 5) 31.05.2017 laenulepingu nr 31.05.2017-4, laenusummas 50 000 eurot, intressimääraga 3% kuus, tähtajaga 15.09.2017. Hageja nõuab kostjalt tagastamata põhiosa 50 000 eurot, intressi 5326,03 eurot ja viiviseid 08.12.2020 seisuga 12 921,24 eurot; 6) 31.05.2017 laenulepingu nr 31.05.2017-5, laenusummas 138 060,50 eurot, intressimääraga 2,2% kuus, tähtajaga 31.12.2017. Hageja nõuab kostjalt tagastamata põhiosa 138 060,50 eurot,

intressi 21 469,35 eurot ja viiviseid 08.12.2020 seisuga 32440,45 eurot. Aegumine Kostja on esitanud menetluse aegumise vastuväite tuginedes TsÜS § 146 lg 1. Hageja on tuginenud aegumise peatumisele, väites, et poolte vahel toimusid läbirääkimised. Kohtu hinnangul on hageja välja toonud asjaolud, mille pinnalt on võimalik välja selgitada, kas aegumise peatus, kuid poolte antud õiguslik hinnang selles osas, kas tegemist on aegumise katkemise või peatumisega, ei ole kohtu jaoks siduv. Aegumise peatumise aluseks on TsÜS § 167 lg 1 alusel läbirääkimiste pidamine, täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks TsÜS § 167 lg 2 järgi ning aegumise katkemise aluseks nõude tunnustamine TsÜS § 157 lg 1 alusel. Kohtule esitatud kirjast (tl 21) nähtub, et hageja esitas kostjale nõude täita laenulepingust tulenevad kohustused 18.08.2020, andes kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 01.09.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kirja kätte saanud. Seejärel on hageja esindaja võtnud kostjaga e-kirja teel (tl 42-43) ühendust 26.10.2020, uurides kostja võimalust tasuda igakuiselt võlga tagasi, millel kostja vastas 30.10.2020 väites, et suhtleb hagejaga otse ning avaldas, et ei ole aru saanud, et tegemist on läbirääkimistega ning uuesti 09.11.2020, mil teatas võimalusest tasuda võlg 2021 aasta veebruaris. Hageja poolt kohtule esitatud hageja kostja sõnumivahetusest (tl 141-156) nähtub, et pooled on perioodil 06.01.2017 kuni 18.11.2019 omavahel suhelnud. Kostja on hagejalt palunud korduvalt raha laenuks, et finantseerida kontsertide korraldamist ning hageja on korduvalt küsinud kostjalt, millal viimane laenu tagasi saab maksta. Kohtu hinnangul ei saa poolte kirjavahetust ega sõnumivahetust pidada läbirääkimisteks. Läbirääkimised eeldavad seda, et mõlemad pooled on selgelt aru saanud, et tegemist on läbirääkimistega konkreetse võlasuhte osas, pooled teevad tahteavaldusi konkreetse võlasuhte sisuliseks ümberkujundamiseks. Pooled on sõnumivahetuses olnud mitme aasta vältel, arutanud äritegevuse ja isikliku eluga seotud küsimusi. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase suhtlusega. Pelgalt lisaraha küsimine, kohustuse meeldetuletamine või kohustuse täitmise võimatuse konstateerimine ei ole läbirääkimised. Kohtu hinnangul on kostja sõnumivahetuses korduvalt tunnistanud kohustuse olemasolu (09.01. 2018 : saadan raha. 06.03.2018: Mul ei ole, kahjuks mingit raha. Mul ei ole, pagan võtaks, praegu midagi maksta. 16.04.20218 Homme leiab kellegi, kellega ära saata. 28.05.2018: Kohtun inimestega, et raha leida. 07.10.2019: Õiendame vanu võlgu, uue jaoks pole vara.). Viimane sellekohane sõnum on hageja poolt kostjale saadetud 18.11.2019. Järelikult katkes aegumine kuni 18.11.2019 ning hakkas seejärel uuesti kulgema. Kohtu hinnangul ei olnud kolme aastane aegumistähtaeg seega hagi esitamise ajaks lõppenud, sest aegumine katkes alates kohustuse täitmise tähtajast kuni 18.11.2019. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõuded aegunud. Lepingu rahatus ja tehingu tühisus Kostja hinnangul on laenulepingus kokku lepitud intress liiga suur ning seetõttu on tehing tühine. Kostja viitab oma vastuväidetes TsÜS § 86 lg 2 ja 3 ning Riigikohtu lahenditele 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13. Kostja on küll väitnud, et tehing on tühine, kuid asjaoluna toonud välja vaid intressi suuruse. Kohtu hinnangul tuleb tehingu tühisuse hindamisel lähtuda TsÜS § 85 ja seetõttu analüüsib kohus vaid intressi kokkuleppe tühisust. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsÜS § 86 sõnastust on muudetud pärast viidatud Riigikohtu lahendite tegemist ning intressi piirmäär on sätestatud tarbijakrediidilepingute jaoks VÕS § 4062 lg 1. Hageja ja kostja vaheline leping ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Poolte vahel on sõlmitud leping kahe füüsilise isiku vahel ning e-kirjavahetusest võib järeldada, et tegemist on majandustegevuses antud laenuga.

Kohtu hinnangul tuleb intressi kokkuleppe tühisuse hindamisel lähtuda võlasuhte olemusest. Kas kostja oleks saanud turutingimustel oluliselt parematel tingimustel laenu. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Laen on antud tagatiseta pikema perioodi jooksul tuttavale inimesele. Tagatiseta antud laenud nn kiirlaenude aastane intress on 2021. aastal erinevatel Internetist vabalt kättesaadavatel andmetel 27-61 % vahe või 1,4-5,0 % kuus. Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud intress seega tavapärane tagatiseta laenu intress, millest ei saa järeldada, et krediidi ja sellelt makstava tasu vahekord oleks tasakaalust väljas. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingus kokku lepitud aastane maksimaalne laenuintress 5 % kuus ehk 60 % aastas ei ületa ka VÕS § 406 2 lg 1 määratud maksimaalselt krediidikulukuse määra. Seega ei ole tehing tühine. Kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et hageja ja kostja on sõlminud laenulepingud ning kõikide lepingute p 1 kohaselt on laenusumma üle antud laenuvõtjale sularahas kindlal kuupäeval. Kostja on esitanud vastuväite rahatuse osas, väites, et pole eluliselt usutav, et hageja andis kostjale raha üle, sest lepingud on sõlmitud hilisel ajal, samuti on Maksu-ja Tolliametilt välja nõutud andmete kohaselt hageja sissetulek aastal 2017 selline, mis ei võimaldanud tal laenu anda. Samuti on kostja väitnud, et allkirjastas lepingud selleks, et aidata hagejat kui sõpra, sest hagejal oli vaja oma ülemusele aruandluses näidata, et raha on välja laenatud. Kohtu hinnangul ei pea laenulepingu sõlmimisel lepingu allkirjastamine ja raha üleandmine toimuma samaaegselt. Laenulepingule allkirja andes on kostja kinnitanud asjaolu, et raha on üle antud. Kohus järeldab sellest, et raha on üle antud enne lepingu sõlmimist. Järelikult ei ole asjakohased kostja väited, et hageja ja kostja pidid hilisõhtusel ajal lisaks lepingu allkirjastamisele ka raha üle andma. Kohtu hinnangul ei ole asjas oluline millal täpselt raha üleandmine toimus. Hageja deklareeritud sissetulek 2016. ja 2017.aastal oli Maksu-ja Tolliameti andmete (tl 95-103) kohaselt vastavalt 5868,36 eurot ja 8393,52 eurot. Kohtu hinnangul ei lükka hageja deklareeritud sissetuleku suurus ümber kostja allkirja laenulepingul. Tegemist on digitaalselt allkirjastatud lepinguga, millele allkirja andmine ei saa olla juhuslik. Seega on kostja teadlikult oma allkirjaga kinnitanud, et on raha kätte saanud. Asjaolu, et hageja ei ole deklareerinud oma tegelikke sissetulekuid või laenas edasi kolmandatelt isikutelt saadud raha, ei muuda tehingut rahatuks. Õige ei ole kostja väide, et kohus peab tuvastama mil viisil ja millal raha tegelikult hagejalt kostjale üle anti. Laenuleping ei ole oma olemuselt reaalne leping, seega ei ole lepingu kehtivuse eelduseks raha üle andmine. Laenusuhtena võib käsitelda ka muud võlakohustust VÕS § 396 lg 2 mõttes. Pooled on korduvalt menetluse käigus väitnud, et kostjal oli vaja raha kontsertide korraldamiseks, seega majandustegevuseks ning 10.05.2017 sõlmitud laenulepingu alusel laenu tagastamine toimus muuhulgas piletite andmisega, kohtu hinnangul on piisav, kui tuvastada, et kostja on avaldanud oma tahet ja kinnitanud raha kättesaamist, mida ta on laenulepingut allkirjastades teinud. Kostja ei ole veenvalt kohtumenetluses ümber lükanud seda, et tema poolt tehtud tahteavaldus ei oleks kehtiv või see oleks tehtud juhuslikult. Kostja on kohtukõne teesides esitanud uue väite, et tehingu rahatust tõendab ka asjaolu, et hageja ei ole laenulepingust teavitanud rahapesu andmebürood. Kohtu hinnangul on tegemist uue väitega, mida ei saa kohtukõne teesides esitada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ametiasutuse teavitamata jätmine ja riigi poolt määratud kohustuste mittejärgimine ei mõjuta tsiviilõiguslikku tehingut. Näiteks ei muuda tehingut tühiseks ega rahatuks asjaolu, et isik on jätnud täitmata raamatupidamisnõuded ja pole võtnud ühingu kohustust raamatupidamises arvele. Nõude sissenõutavaks muutumine

Laenulepingutes on sõnaselgelt määratletud ära laepingu täitmise tähtaeg, mis on möödunud, seega on nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal oli õigus pöörduda kohtu poole VÕS § 82 lg 7 mõttes. Hageja on oma 18.08.2020 kirjaga (tl 21) andnud kostjale täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 mõttes kuni 01.09.2020. Kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud, järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 236 405,83 eurot. Intressi ja viivise suurus Pooled on lepingus kokku leppinud intressi ja viivise suuruse. Intressi vähendamist ei näe seadus ette ning intressi suuruses osas on kohus otsuses juba seisukoha võtnud. Kohtule ei ole antud seadusega kujundusõigust intressi vähendamiseks, seega ei saa kohus seda ka teha. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel intress 37 907,71 eurot. Kostjal on õigus paluda viivise vähendamist VÕS § 113 lg 6 alusel, kui viivise suurus on ebamõistlikult suur. Poolte vahelise lepingu järgi on viivise suuruseks 0,5 % päevas võlgnetavalt summalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja ise vähendanud viivist, nõudes viivist 8% aastas. Kohtu hinnangul ei ole kohtul võimalik vähendada viivist alla seadusega sätetatud viivise määra. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis kogusummas 65 481, 63 eurot järgmiselt: Võlasummalt 8345,33 eurot perioodi 01.08.2017-30.04.2021 eest summas 2502.23 eurot Võlasummalt 20 000 eurot perioodi 01.08.2017-30.04.2021 eest summas 5996.71 eurot Võlasummalt 20 000 eurot perioodi 01.10.2017-30.04.2021 eest summas 5729.32 eurot Võlasummalt 50 000 eurot perioodi 16.09.2017-30.04.2021 eest summas 14487.67 eurot Võlasummalt 138 060,50 eurot perioodi 01.01.2018-30.04.2021 eest summas 36765.7 eurot Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 376 alusel pärast kohtulahendi tegemist sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtulahendi täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 331 718,2 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi 19 016.1 eurot, kokku seega 350 734,3 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Kohus mõistab kohtulahendiga TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel välja põhjendatud menetluskulud. Hageja on tasunud riigilõivu 2700 eurot ning selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, sest hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud esindaja kulude nimikirja summas 6950 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud üle paisutatud, arvestades asja keerukust ning õigusabi kvaliteeti. Tõlkimisele kulunud aeg on selgelt ülemäärane, arvestades, et kõik hageja esindajad valdavad vene keelt vabalt, üks nendest on vandetõlk, kirjavahetus sh e-kirjavahetus on peetud tavakeeles ega vaja erialaterminite oskust. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ka hagiavalduse esitamiseks kulunud aeg. Hageja esindaja on märkinud, et tal on kulunud aega intresside ja viiviste arvutamiseks. Hageja on kasutanud Internetis kättesaadavat viivise kalkulaatorit, mis ei vaja keeruliste arvutustehete läbiviimist. Hagiavaldus koosneb valdavalt seaduse tsiteerimisest, mille kopeerimine on samuti kiiresti teostatav toiming. Kohtuistungid ei ole kestund tund aega, nagu on märgitud hageja nimekirjas. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõlkimisega soetud kulud 1 tunni ulatuses ning õigusnõustamise kulu 10 tunni ulatuses, tunnitasuga 110 eurot, kokku 1125 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.