Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-140416
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M R vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3 423.17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), esindaja M Š (e-post xxx)
(registrikood
Kostja M R (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hagi rahuldada.
Mõista kostjalt M R hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 2 463.59 eurot, intress 134.64 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 421.77 eurot ja edasiulatuv viivise arvestusega 0,04% päevas põhivõlgnevuselt (2 463.59 eurot) alates 24.12.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja nõue Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue tuleneb AS xxx ja kostja vahelisest xxx laenulepingust nr xx, millega anti kostjale auto ostmiseks 2 600 eurot laenu. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks igakuise maksega summas 56.73 eurot alates 15.01.2019 kuni viimase osamakseni 15.12.2024 summas 54.36 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,90% aastas. Lepingu põhitingimuste järgi leppisid pooled kokku igakuises lepingutasus summas 1.50 eurot. Euroopa tarbijakrediidi teabelehe järgi laenusaaja tasub tagasimaksmata krediidi summalt arvestatud intressi ning lepingu haldustasu igakuiselt koos põhiosamaksega. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus lepingu tingimuste p. 5.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 15.06.2019. Pank ütles lepingu ennetähtaegselt üles ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Lepingu tingimuste p. 11.3.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, 03.10.2019 teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.10.2019 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 22.10.2019. 25.10.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 8 on hagejal õigus lisaks nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kostja enda kohustusi täitnud ei ole. Hageja esitas hagi 23.12.2020 ja palub mõista kostjalt M R hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevuse 2 463.59 eurot, intressi 134.64 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 421.77 eurot. Hageja palub välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 2 463.59 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,04% päevas, alates 24.12.2020. Kostja seisukoht Kostja esitas hagile vastuväite, milles märgib, et nimetatud võla osas on esitatud 01.06.2020 avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Asja number on 2-20-7916 ja 02.12.2020 tühistati Ringkonnakohtu poolt kohtus menetlusse mittevõtmise otsus (2-20-7916/48). Sellest tulenevalt ootab kostja vastus maakohtult võimalusega esitada parandatud ümberkujundamise plaan. Muid vastuväiteid kostja tema vastu esitatud hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2
järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus käsitleb esmalt kostja esitatud vastuväidet, mille kohaselt on kostja kohtule esitanud võlgade ümberkujundamise avalduse, mis hõlmab käesoleva vaidluse nõude eset. Tsiviilasja 2-20-7916 menetlus on pooleli, sh ei ole kohus kostja esitatud avaldust menetlusse võtnud ega kinnitanud kostja võlgade ümberkujundamise kava. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 sätestab et avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Kohus leiab, et kuivõrd kinnitatud võlgade ümberkujundamisekava ei ole ja kostja esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust ei ole veel isegi menetlusse võetud, siis puuduvad igasugused takistused käesoleva tsiviilasja lõpuni lahendamiseks. Seda asjaolu selgitas kohus kostjale ka enda 15.04.2021 määruses, millega kohus määras asja arutamise kirjalikku menetlusse ja andis mh kostjale veel kord tähtaja ja võimaluse vastuväidete esitamiseks. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla
summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr xxx tulenevate täitmata jäänud kohustuste täitmist. Kostja ei ole vastu vaielnud nõude olemasolule ega selle suurusele. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, kuivõrd on tõendatud, et kostja on jätnud täitmata laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning kohus mõistab seega kostjalt M R hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 2 463.59 eurot, intressi 134.64 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 421.77 eurot ja edasiulatuva viivise arvestusega 0,04% päevas põhivõlgnevuselt (2 463.59 eurot) alates 24.12.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.