Välja mõista S. M.lt V. R.i kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (987,50 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduses toodud asjaoludel võttis kostja 01.01.2017 võlakirja kohaselt hagejalt kaheks aastaks laenu 10 050,00 eurot, intressimääraga 13% aastas. Kostja intressi ei tasunud ja laenu põhiosa ei tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 10 050,00 eurot, intress 2613,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2024,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele leiab hageja 27.12.2020, et seisuga 01.01.2019 on laenuintress 2616,57 eurot. Hageja andis kostjale laenu sularahas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 050,00 eurot, intress 2616,57 eurot ja viivis alates 01.01.2019 kuni põhivõla täitmiseni 13% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei nähtu võlakirjast, et temale oleks laen üle antud. Samuti puuduvad hagejal laenu andmiseks rahalised vahendid. Kui hageja suudab tõendada laenu üle andmist, siis kuna hageja pole tarbijakrediidi sätteid täitnud, siis ei ole tal ei intressi ega viivise nõudmise õigust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hagiavaldus tuleb rahuldada.
5.Kohus täitis 07.12.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 59-60).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 050,00 eurot. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
7.Menetluses esitatud asjaoludel allkirjastas kostja võlakirja, mille kohaselt sai ta hagejalt laenu 10 050,00 eurot kaheks aastaks intressimääraga 13% aastas. Võlakirja näol on kohtu hinnangul tegemist krediidilepinguga. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut (VÕS § 401 lg 3). Isik, kes võlgneb rahasumma, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2).
8.Kostja väitis, et asjas peaks kohalduma tarbijakrediidisätted. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Seega kohalduvad tarbijakrediidisättes üksnes juhul, kui laenu antakse füüsilisele isikule ja laenu andjaks on isik, kes tegeleb majandus- või kutsetegevuses ehk üldjuhul juriidiline isik. Kahe füüsilise isiku vahel sõlmitud krediidilepingule üldjuhul tarbijakrediidi regulatsioon ei kehti. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik välja tuua asjaolud, mille põhjal saaks kohus järeldada, et hageja tegutses krediiti andes mingi majandustegevusega. Samuti tuleb neid asjaolusid tõendada. Kostja nimetatud asjaolusid kohtu ette toonud ega tõendanud ei ole.
9.Hageja selgitas 27.12.2020 menetlusdokumendis, et võlakirja allkirjastamisel anti kostjale sularahas 10 050,00 eurot. Selle kinnituseks märkis kostja võlakirjale, et on raha kätte saanud. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb esitada selgesõnalised vastuväited hagejale, sh kas kostja tunnistab, et on raha hagejalt saanud või kostja vastuväiteks on, et hageja ei ole temale laenu andnud ja kostjal puuduvad ka muud võlgnevused, mida vormistada laenuks. Kostjal tuli tõendada oma vastuväiteid. Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole.
10.Hageja selgitas 05.04.2021 kohtuistungil, et kostja võttis temalt laenu 10 050,00 eurot. Kostja võttis alguses laenu J. Ni käest ja pärast hageja käest. Kostja selgitas 05.04.2021 toimunud kohtuistungil, et tema viga oli, et kirjutas võlakirja ühele aga raha sai teise inimese käest. Hageja käest kostja otse laenu ei võtnud aga võttis hageja sõbra V. H.i käest (tl 38). Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et poolte vahel oli krediidileping mida kostja kinnitas oma allkirjaga võlakirjal. Kostja kinnitas võlakirja allkirjastades, et võttis hagejalt 01.01.2017 laenu 10 050,00 eurot intressiga 13% aastas (tl 5). Seega on tõendatud kostjale raha andmine. Kostja võlakirja ehtsust vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks allkirjastanud võlakirja 10 050,00 euro laenuvõtmise kohta, kui ta ei oleks laenu saanud.
11.Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Pooled on kokku leppinud, et laenult 10 050,00 eurot tuleb maksta intressi 13% aastas. Kohustus muutus sissenõutavaks 02.01.2019 ning kuni 01.01.2019 oli hagejal õigus arvestada kostjale tasumata võlgnevuselt intressi. Hageja on arvestanud kostjale intressi laenu 10 050,00 eurot kasutamise ajal, so perioodi 01.01.2017 - 01.01.2019 eest summas 2616,57 eurot.
12.Hageja täpsustas pärast kohtu antud selgitusi oma nõuet ja palub välja mõista viivis 13% aastas VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates 01.01.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude 10 050,00 eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 02.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepinguga kokku lepitud määras 13% aastas.
13.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 050,00 eurot, intressi 2616,57 eurot ja viivise 13% aastas alates 02.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
14.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust õigusabikuludest 630 eurot.
eurot ja
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14).
18.Hageja esindajal on kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks 27.12.2020 2 tundi summas 180 eurot; kliendi konsulteerimiseks 27.12.2020 1,5 tundi 135 eurot; hagiavalduse täpsustamiseks 27.12.2020 2 tundi summas 180 eurot; kliendi konsulteerimiseks enne kohtuistungit 18.02.2021 1 tund summas 90 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 18.02.2021 0,5 tundi summas 45 eurot. Kokku on esindaja osutanud õigusabi 7 tunni eest tunnihinnaga 90 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.
19.Menetluses tasutud riigilõivu kulu 650 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 650 eurot.
20.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik hagimaterjalidega tutvumiseks 1 tunni osas. Tegemist on lihtsa vaidlusega. Kliendi konsulteerimiseks ja hagiavavalduse täpsustamise osas kohus põhjendatuks ajakuluks 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks arvestab kohus 15 minutit. Kliendi konsulteerimiseks enne kohtuistungit on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ajakulu 30 minutit. Seega on põhjendatud ja vajalikud toimingud kokku 3 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks eurot (650 eurot riigilõivu ja 337,50 eurot õigusabikulude katteks ilma käibemaksuta). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 987,50 eurot.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt 987,50 eurot tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
23.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.