Välja mõista R. N.lt menetluskulu 50 eurot Tallinn, Pallasti tn 44 korteriühistu kasuks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamiselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga xxx. Puudutatud isik ei ole tasunud alates 2019.a. augustist kuni 2020.a. märtsini (k.a) majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest kohaselt. Puudutatud isik tasub arveid üksnes osaliselt. Avaldaja nõuab tasumist järgmiste arvetel kajastatud kululiikide eest: hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, üldelekter, elekter, üldvesi, kindlustus. Puudutatud isikul puudub avaldaja vastu nõue. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 289,14 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja nõude kujunemine ei ole jälgitav. Avaldaja ei ole andnud puudutatud isikule teavet, ühistu 2018.a. tegevusaruanne ei klapi 2018.a. majandusaasta aruande ja pearaamatuga. Puudutatud isik keeldub tasumisest KrtS § 40 lg 3 alusel. Puudutatud isik vaidlustab kulusid hooldusfondile, üldelektrile, üldveele, asutamiskulusid, parkimiskorda ja juriidilisi kulusid. 2020.a. majanduskava ei sisalda juriidilisi kulusid, aga 2020.a. väljastatud arvetel on need kulud olemas. Hooldusfond, üldelekter, üldvesi, asutamiskulud, parkimiskord olid enammakstud 2018.-2019. aasta jooksul, puudutatud isikul on nõue avaldaja vastu enamtasutud 250 euro tagastamiseks, mille osas soovib puudutatud isik teha avaldaja nõudega tasaarvestuse. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab kinnistusraamatust, et puudutatud isikule kuulub xxx asuva kinnistu korterihoonestusõigus, mille eriomandi esemeks on korter x. Avaldaja on korteriühistu, avaldaja on puudutatud isiku vastu esitanud majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi augustist 2019 kuni märtsini 2020 (k.a) eest.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 62 lg 6 järgi kohaldatakse korterihoonestusõigusele korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid. KrtS § 40 lg 1 järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja põhikirja (dtl 49-61) p 4.2.7 järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Kohus tuvastab, et korteriühistu majanduskava 2019. aastaks on kehtestatud korteriomanike 27.02.2019 üldkoosoleku otsusega (protokoll dtl 180-182, kava dtl 188).
KrtS § 41 lg 5 järgi kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
6.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud majandamiskulude kohta igakuiselt arved (dtl 33-48), mida puudutatud isik on tasunud üksnes osaliselt (arvestustabel dtl 73, KÜ konto väljavõte dtl 145-146, puudutatud isiku konto väljavõte dtl 106). Kokku on puudutatud isik tasunud 30.04.2020 seisuga 289,56 eurot vähem, kui on kajastatud perioodi augustist 2019 kuni märtsini 2020 (k.a) esitatud arvetel. Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult enne kohtusse pöördumist võlgnevuse tasumist (dtl 62). Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks teinud makseid, mida ei kajasta avaldaja esitatud arvestus või esitatud väljavõtted tasumiste kohta.
7.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et majandamiskulude tasumise kohustus seonduks sellega, kas avaldaja on andnud puudutatud isikule kohaselt teavet. Kohus ei hinda seoses nimetatud asjaoluga esitatud kirjavahetust (dtl 132-142) ega dokumente (dtl 93105, 111-130), millega seoses esitatud küsimustele ei ole puudutatud isiku väitel vastatud. Tulenevalt KrtS § 40 lg 1 tekib ettemaksete tasumise kohustus majandamiskulude katteks vastu võetud majanduskava alusel.
8.KrtS § 40 lg 3 järgi korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus tuvastab, et asjassepuutuvatel arvetel kajastuvad järgmised kululiigid: hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, üldelekter, elekter, üldvesi, kindlustus. Puudutatud isik teatas vastuseks kohtu 19.08.2020 päringule, et vaidlustab arvetel kajastatud kulusid hooldusfondile, üldelektrile, üldveele, asutamiskulusid, parkimiskorda ja juriidilisi kulusid. Puudutatud isik ei täpsustanud, milliste kulude osas vaidleb ta vastu arvestusele ning mis osas on tegemist vastuväitega KrtS § 40 lg 3 järgi.
9.Kohus tuvastab, et 2019.a. majanduskavaga on kehtestatud mh järgmised maksed: hoolduskulud 0,528 eur/m2 kuus (0,149 + 1,149 + 0,152 + 0,021 + 0,048 + 0,009), elekter 0,415 eur/m2 kuus, vesi ja kanalisatsioon 0,291 eur/m2 kuus.
10.Põhikirja p 4.2.7.8 kohaselt võetakse hoolduskulude arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus kinnistusraamatusse kantud korterihoonestusõiguse üldpinna 1 m2 kohta. Nähtuvalt 14.08.2019-10.03.2020 arvetest (dtl 33-48) on hoolduskulu arvestatud 0,507 eurot m2 kohta, so vähemas ulatuses, kui on ette nähtud kohustus üldkoosoleku otsusega.
11.Põhikirja p 4.2.7.2 kohaselt arvestatakse üldelekter elamu elektriarvesti näitude järgi, võttes aluseks tarbitud elektri, millest arvestatakse maha korterite elektriarvestite näitude järgi tarbitud elekter ja soojuspumba näitude järgi vee soojendamiseks tarbitud elekter, tarnijaga sõlmitud lepingus fikseeritud tariifide alusel, kinnistusraamatusse kantud korterihoonestusõiguse üldpinna 1m2 kohta. Nähtuvalt 14.08.2019-10.03.2020 arvetest on üldelektrit arvestatud vahemikus 0,1214-0,1365 eurot m2 kohta. Avaldaja selgituse kohaselt on lähtutud tegelikust kulust. Kohtul ei ole võimalik avaldaja arvestust kontrollida, kuna avaldaja on küll esitanud korteriühistule esitatud arved
elektri ja võrguteenuse osutamise eest (al dtl 160), kuid andmeid ei ole esitatud korterite ja soojuspumba poolt tarbitud elektri koguse kohta, mille teadmist p 4.2.7.2 järgi arvestamine eeldab. Kohus on 12.02.2021 selgitanud avaldajale, et esitada tuleb arvestus ja seda tõendavad tõendid.
12.Nähtuvalt 14.08.2019-10.03.2020 arvetest on üldvett arvestatud vahemikus 0,004130,01861 eurot m2 kohta. Avaldaja selgituse kohaselt on lähtutud tegelikust kulust, millest on maha arvestatud korterite poolt arvestite järgi tarbitud vesi ning ülejäänud vee maksumus jagatud ruutmeetrite järgi. Kohtul ei ole võimalik ka nimetatud arvestust kontrollida, kuna esitatud on ainult korteriühistule esitatud vee arved (al dtl 164) ja puuduvad andmed korterite poolt tarbitud vee kohta.
13.Kohus leiab, et vaatamata sellele, et avaldaja esitatu ei võimalda kontrollida kulupõhist jaotust üldelektri ja -vee osas, on puudutatud isikul kohustus täita üldkoosoleku otsust majandamiskulude kandmise ulatuse kohta. Tulenevalt KrtS § 41 lg 2 ei peaks majanduskava sisaldama kulusid, mille kandmine on põhikirja järgi seotud tegeliku tarbimisega. Kohtul puuduvad andmed 27.02.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta. Kuivõrd arvetel kajastatud tariifid ei ületa majanduskavaga kehtestatuid, on avaldajal tasunõue majanduskava alusel.
14.Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, miks temalt hoolduskulude või üldelektri ja -vee eest tasumise nõudmist saaks pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on tegemist tavapäraste kuludega, mis tekivad kõigi korterelamute majandamisel. Seetõttu puudub alus KrtS § 40 lg 3 kohaldamiseks.
15.Puudutatud isiku väitel on tal avaldaja vastu nõue 250 eurot seoses enamtasutud maksetega, mille on tasaarvestanud või soovib teha menetlusliku tasaarvestuse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
16.Kohus selgitas 12.02.2021 määrusega puudutatud isikule mh vajadust tõendada asjaolud seoses tasaarvestusavalduse tegemisega. Vastusena esitatud pöördumistes korteriühistule (dtl 219, dtl 225) tasaarvestusavaldust ei sisaldu. Puudutatud isik esitas ka 09.07.2020 selgituse (dtl 220-224), mille kohta märkis, et see on esitatud korteriühistule. Selgituse kohaselt soovib puudutatud isik tasaarvestada summa 250 eurot, puudutatud isikule kuuluva nõude tekkimise asjaolud esitatust ei nähtu.
17.Kohus selgitas puudutatud isikule 11.03.2021 e-kirjaga, et kui puudutatud isik väidab, et ta on teinud avaldajale alusetuid makseid, siis tuleb välja tuua, mis summadest nõue 250 eurot koosneb, mis maksed ja millal on puudutatud isik avaldajale teinud ja millise summa osas on iga makse puudutatud isiku väitel alusetu. Puudutatud isik küsitud andmeid kohtule ei esitanud, vastates, et tema ei pea midagi arvestama, see on avaldaja ülesanne. Kohus leiab, et ei saa sisustada puudutatud isiku vastuväidet puudutatud isiku
eest ning kui puudutatud isik ei too ise välja oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, ei ole kohtul võimalik vastuväidet ka sisuliselt kontrollida. Esitatu alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et puudutatud isikul oleks avaldaja vastu nõue ega vastastikuste nõuete tasaarvestusega lõppemist. Kohus rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 289,14 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
18.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Tulenevalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 4 tuli avalduse esitamiselt kokku tasuda 50 eurot riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot, täiendavalt 5 eurot). Kui avaldaja on tasunud riigilõivu enam, on avaldajal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
21.Avaldaja on märkinud, et tal tekkisid menetluses mh kulud õigusabile. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuväliseks kuluks esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 näeb ette lepingulise esindaja kulude hüvitamise, TsMS § 175 lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.
22.Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Käesolevas menetluses on kõik avaldaja menetlusdokumendid allkirjastatud seadusliku esindaja poolt, puuduvad viited esindajale, keegi ei ole avaldaja esindajana kohtuga suhelnud. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka tsiviilkohtumenetlusele. Kuivõrd avaldajal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, ei saanud tal tekkida ka kulu lepingulisele esindajale. Avaldajal võis küll tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa nõustaja kulude hüvitamist nõuda.
23.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.