Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-655

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik E P esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustused 7 võlausaldaja ees, mis suurenevad kõrvalnõuete lisandumise teel. Võlgnik on töövõimetu. Tema sissetulekuks on töövõimetushüvitis 446 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Võlgnikul puudub vara. Võlgniku makseraskused tekkisid 2018. a. Võlgnik usaldas oma meest, kes kasutas ära tema psüühilist seisundit ja mõjutas teda laene võtma. Võlgniku abikaasa lubas võetud kohustusi täita, kuid ei teinud seda ja võlgnik ei ole suuteline olemasolevaid kohustusi täitma. Võlgnikul on raske laida sobivat tööd tervisliku seisundi tõttu. Eeltoodut arvestades palub võlgnik tema pankrot välja kuulutada. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 08.04.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik töötu. Eesti Töötukassa 26.06.2017 töövõime hindamise otsusega nr xxxx on tal tuvastatud puuduv töövõime kuni 28.04.2022. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb Eesti Töötukassast laekuvast töövõimetustoetusest 446 eurot ja puudetoetusest 32 eurot. Lisaks on võlgnik edastanud info, et saab igakuiselt lastetoetust kokku summas 177 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik alates 14.12.2019 abielus D P’iga. Alates 04.12.2009 kuni 08.01.2013 oli võlgnik abielus S L’ga. Võlgnikul on 2 last: K-K J (isikukood xxxx) ja RM J (isikukood xxxx). Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetus tekkinud 2018.a, kui tema praegune abikaasa D P mõjutas võtma erinevaid kiirlaene, mida lubas ise teenindama hakata. Võlgnik on 100 % töövõimetu ning talle on diagnoositud paanika ja ärevushäired, lisaks ka agorafoobia, skisofreenia ning bipolaarne häire. Võlgniku töövõimetoetus kulub korteri üüriks ja kommunaalkuludeks ning laenude teenindamiseks sellest ei jätku.

2-21-655

Maksu- ja Tolliameti 16.04.2021 vastuse kohaselt on perioodil 01.01.2016 -31.03.2021 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted: − 2016.a jaanuar xxxx OÜ summas 71.14 eurot; − 2018.a juuni xxxx AS summas 94.48 eurot; − 2018.a juuli xxxx AS summas 58 eurot. Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, maanteeametile, kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ja äriregistris. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutise pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is ja LHV Pank AS-is. SEB Pank AS-i arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad aastatel 2016. a – 2020. a Töötukassa töövõimetoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetuse laekumised, vanemahüvitise ja peretoetuse laekumised. Lisaks nähtuvad arvelduskontolt korduvad laekumised kiirlaenupakkujatelt. Väljaminekutest nähtuvad kiirlaenude tagasimaksed, kohtutäituritele teostatud maksed, maksed toidu-, tarbe- ja internetikauplustes, tanklates ning kommunaalkulude tasumised. Varasemalt on laekunud võlgniku praeguse abikaasa D P’i töötasu ja töötutoetused. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puudub tal vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab SEB Pank AS-is arvelduskontot ja kogumishoiust, millede jääk on 0 eurot. Allkirjaõiguslikud isikuks on võlgnik ainuisikuliselt. Kontod on varasemast arestitud kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Elin Vilppus’e poolt. Võlgnikul on kohustused panga ees, mis tulenevad teenustasu ja teenuselepingute võlgnevusest; Swedbank AS-is hoiukontot ja 2 pangakaarti, millest ühe valdaja on võlgniku abikaasa. Võlgnikul puuduvad kohustused Swedbank AS-i ees; LHV Pank AS-is on võlgnikul arvelduskonto, millel on võlgnevus 4 eurot deebetkaardi kuutasude eest. Muud kohustused panga ees puuduvad. Holm Bank As-is, Luminor Bank As-iga, Danske Bank AS Eesti filiaalis (likvideerimisel), Versobank AS-is (likvideerimisel), AS Citadele Banka Eesti filiaalis, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liising AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Citadele Leasing Eesti filiaal SIA-ga, Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud. Varasemalt on võlgnikule kuulunud sõiduk xxxx, registrimärgiga xxxx, ehitusaasta 2006. Sõiduk on võõrandatud 27.07.2018 G F’ile (sünni kuupäev xxxx). Võlgniku abikaasa D P’i nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud. AS Pensionikeskus 15.04.2021 vastusest selgub, et võlgnik nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo on 15.04.2021 seisuga 1897.524 LHV Pensionifond L osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. 20.04.2021 on võlgniku arvelduskontole laekunud AS-i PENSIONIKESKUS Pensioni väljamakse summas 3541.90 eurot.

2-21-655 AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 13.04.2021 andmetel on võlgniku nimel väärtpaberikonto suletud ning viimase viie aasta jooksul tehinguid toimunud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Samuti ei ole ka võlgniku abikaasa D P’i nimel käesoleval ajal ja varasemalt kuulunud kinnisvara. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgnik on esitanud kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal kohustusi summas 21 903.46 eurot. Bigbank AS-i 12.04.2021 vastuse kohaselt oli 26.20.2018 panga ja võlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxx. Lepingust tulenevad nõuded on võõrandatud 07.04.2020 OÜ-le Gelvorasergel. OÜ Gelvorasergel ei ole ajutise pankrotihalduri päringule siiani vastanud. Coop Finants AS-i 13.04.2021 vastuse kohaselt on võlgnikul ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud Säästukaart Pluss kaardikasutamise leping nr xxxx krediidilimiidiga 55 eurot. Nõue on müüdud 25.02.2021 OÜ-le Gelvorasergel. OÜ Gelvorasergel ei ole ajutise pankrotihalduri päringule siiani vastanud. Nord Collect OÜ 17.04.2021 vastuse kohaselt on Nord Collect OÜ nõue võlgniku vastu seisuga 08.04.2021 kogusummas 3025.10 eurot. Põhinõue tuleneb maksekäsu järgi 2830.71 eurot ning lisandub viivis seisuga 08.04.2021 194.39 eurot. OK Incure OÜ 13.04.2021 vastuse kohaselt on OK Incure OÜ-l nõue võlgniku vastu summas 2176.85 eurot. Nõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.11.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-136373. Nõue on antud täitmiseks kohtutäitur Oksana Kutšmei’le, kelle vahendusel laekumised puuduvad. Maksu- ja Tolliameti 16.04.2021 teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning seisuga 16.04.2021 maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 12.04.2021 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 4 täitemenetlust. Võlgnikus suhtes on lõppetatud 10 täitemenetlust. Neist varasema algatati 2009.a. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 104.93 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 8104.93 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult väljakujunenud 2018. aastal. Võlgniku väitel mõjutas teda laenukohustusi võtma abikaasa, kes lubas võlad tasuda, kuid seda ei teinud. Võlgniku väitel kasutas abikaasa raha enamuses alkoholi tarbimiseks, samuti maksti kriminaalasjaga seotud kulusid. Võlgniku väitel ei ole käesoleval ajal võimalik abikaasalt raha tagasi nõuda, kuna varad ja ametlik sissetulek abikaasal puudub.

2-21-655 Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul on arvel kogumispensioni jääk summas 2577.21 eurot. Võlgnik on töötu. Eesti Töötukassa 26.06.2017 töövõime hindamise otsusega on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime kuni 28.04.2022. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb Eesti Töötukassast laekuvast töövõimetustoetusest 446 eurot ja puudetoetusest 32 eurot, võlgnik edastatud info kohaselt saab võlgnik igakuiselt lastetoetust kokku summas 177 eurot. Võlgnik on abielus, tal on 2 alaealist last. Võlgniku SEB AS-i, Swedbank AS-i ja LHV Pank AS-i pangakontodel puuduvad rahalised vahendid. Holm Bank As-is, Luminor Bank As-iga, Danske Bank AS Eesti filiaalis (likvideerimisel), Versobank AS-is (likvideerimisel), AS Citadele Banka Eesti filiaalis, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG Liisingu AS-iga, AS-iga SEB Liising, Coop Liising AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Citadele Leasing Eesti filiaal SIA-ga, Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud. Varasemalt on võlgnikule kuulunud sõiduk xxxx, registrimärgiga xxxx, ehitusaasta 2006. Sõiduk on võõrandatud 27.07.2018 G F’ile (sünni kuupäev xxxx). Võlgniku abikaasa D P’i nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud. AS Pensionikeskus 15.04.2021 vastusest selgub, et võlgnik nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo on 15.04.2021 seisuga 1897.524 LHV Pensionifond L osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. 20.04.2021 on võlgniku arvelduskontole laekunud AS-is Pensionikeskus, pensioni väljamakse summas 3541.90 eurot. Käesoleval ajal on võlgniku kogumispensioni jääk 2577.21 eurot. ASi Eesti Väärtpaberikeskus 13.04.2021 andmetel on võlgniku nimel väärtpaberikonto suletud ning viimase viie aasta jooksul tehinguid toimunud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Samuti ei ole ka

2-21-655 võlgniku abikaasa D P’i nimel käesoleval ajal ja varasemalt kuulunud kinnisvara. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 104.93 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ja seisuga 16.04.2021 puudub võlgnikul maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 12.04.2021 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 4 täitemenetlust. Võlgnikus suhtes on lõppetatud 10 täitemenetlust. Neist varasema algatati 2009.a. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 8 104.93 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

2-21-655 PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on täitmata kohustused tekkinud tulenevalt asjaolust, et ta võimaldas end mõjutada kohustusi võtma, mida ta käesoleval ajal täita ei suuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult väljakujunenud 2018. aastal. Võlgniku väitel mõjutas teda laenukohustusi võtma abikaasa, kes lubas võlad tasuda, kuid seda ei teinud. Võlgniku väitel kasutas abikaasa raha enamuses alkoholi tarbimiseks, samuti maksti kriminaalasjaga seotud kulusid. Võlgniku väitel ei ole käesoleval ajal võimalik abikaasalt raha tagasi nõuda, kuna varad ja ametlik sissetulek abikaasal puudub. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab E Pile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui E P soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks E Pi pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.