Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O Li vastu põhivõla 8528,98 euro, intressi 1275,99 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 904,78 euro, sissenõudekulu 35 euro ja alates 17.03.2021 viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras
Tsiviilasja hind
11 427,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806, Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 83, 10115), esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: O L (xxxx, xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O Li vastu.
2.Välja mõista O Lilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 8528,98 eurot, intress 1275,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 904,78 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja alates 17.03.2021 viivis arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7624,20 eurot.
Välja mõista O Lilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 1020 eurot.
5.O Lil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.07.2020 Harju Maakohtusse hagi O Li (kostja) vastu, mida täpsustas 16.03.2021 menetlusdokumendis, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8528,98 eurot, intressi 1275,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 904,78 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja alates 17.03.2021 viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi kohaselt sõlmis kostja Mogo OÜ-a 15.08.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx. Lepingu järgi võimaldati kostjale laenu 5250 eurot (sellest oli 250 eurot lepingu tasu), mis tuli tagasi maksta alates 15.09.2016 igakuiste 193,88 euro suuruste tagasimaksetena (summa sisaldab intressi). Lepingu lahutamatuks osaks on üldtingimused. Laenusumma 5000 eurot kanti kostjale 15.08.2016. Kostja on tagastanud (11.09.2016, 13.10.2016 ja 14.11.2016 maksed) 581,64 eurot, s.h põhiosa 95,92 eurot ja intressi 485,72 eurot. Kostja esitas 23.11.2016 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 900 euro võrra. Lepingu lõpetamise seisuga oli põhivõlgnevus 5154,08 eurot (5250 - 95,92).
3.Pooled sõlmisid 23.11.2016 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi kostja laenusummaks 6258,98 eurot. Laenusumma 900 eurot kanti kostjale 23.11.2016. Kostja on kokku tasunud (13.01.2017, 10.02.2017, 13.03.2017, 11.04.2017, 13.05.2017 maksed) 1235,80 eurot, s.h põhiosa 100,62 eurot ja intress 1135,18 eurot. Kostja esitas 22.05.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 1400 euro võrra. Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga jäi põhivõlgnevus 5998,46 eurot (5154,08 + 900 + 45 – 100,62).
4.Pooled sõlmisid 22.05.2017 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi laenusummaks 7628,36 eurot. Laenusumma 1400 eurot kanti kostjale 22.05.2017. Kostja tasus 11.06.2017 sellest 301,23 eurot, s.h põhiosa 22,80 eurot ja intressi 278,43 eurot. Kostja esitas 30.06.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 1200 euro võrra. Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga jäi põhivõlgnevus 7445,66 eurot (5998,46 + 1400 + 70 - 22,80).
5.Pooled sõlmisid 30.06.2017 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi laenusummaks 8995,90 eurot. Laenusumma 1200 eurot kanti kostjale 30.06.2017. Selle lepingu järgi kostja ühtegi makset ei teostanud. Kostja esitas 26.07.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 600 euro võrra. Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga jäi põhivõlgnevus 8705,66 eurot (7445,66 + 1200 + 60).
6.Pooled sõlmisid 26.07.2017 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi laenusummaks 9953,90 eurot. Laenusumma 600 eurot kanti kostjale 26.07.2017. Selle lepingu järgi tagastas kostja (29.08.2017, 02.10.2017, 28.10.2017 maksed) 1179,09 eurot, s.h põhiosa 92,54 eurot ja intressi 1086,55 eurot. Kostja esitas 17.11.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 139,45 euro võrra. Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga jäi põhivõlgnevus 9243,12 eurot (8705,66 + 600 + 30 - 92,54).
7.Pooled sõlmisid 17.11.2017 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi laenusummaks 10 383,97 eurot. Laenusumma 139,45 eurot kanti kostjale 17.11.2017. Kostja tagastas 6577,30 eurot, s.h põhiosa
658,65 eurot ja intressi 5902,15 eurot ning viivist 16,50 eurot (29.12.2017, 25.01.2018, 23.03.2018, 30.03.2018, 06.05.2018, 26.07.2018, 29.08.2018, 24.10.2018, 13.12.2018, 21.01.2019, 18.02.2019, 09.03.2019, 15.05.2019 maksed). Kostja esitas 15.05.2019 taotluse lepingu muutmiseks. Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga põhiosa jääk oli 8730,89 eurot (9243,12 + 139,45 + 6,97 - 658,65).
8.Pooled sõlmisid 15.05.2019 lepingu lisa nr xxxx, millega jäi laenusummaks 9943,30 eurot. Kostja tagastas selle lepingu järgi kokku 950 eurot, s.h põhiosa 201,91 eurot, intressi 732,80 eurot ning viivist 0,29 eurot (05.07.2019, 07.09.2019 ja 29.10.2019 maksed). Hageja selgitas 16.03.2021, et lepingu lõpetamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg 8528,98 eurot (8730,89 201,91).
9.Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel graafikujärgseid makseid, mistõttu esitas liisinguandja 18.11.2019 kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, luges lepingu erakorraliselt üles öelduks 18.11.2019 ja nõudis kostjalt 2 tööpäeva jooksul võlgnevuse tasumist ja sõiduki tagastamist.
10.Liisinguandja loovutas 27.12.2019 nõuded kostja vastu hagejale ja sellest teavitati kostjat.
11.Kuni liisingulepingu ülesütlemiseni on arvestatud intressi kokku 1275,99 eurot (30.08.2019 osamakselt 350,70 eurot, 30.09.2019 osamakselt 357,51 eurot, 30.10.2019 osamakselt 355,56 eurot ja 18.11.2019 intressi eest summas 212,22 eurot).
12.Hagejal on õigus nõuda alates 19.11.2019 viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on perioodi 19.11.2019 kuni 16.03.2021 eest 904,78 eurot. Lisaks on hagejal õigus saada viivist ka edasiulatuvalt.
13.Kostja peab hüvitama ka sissenõudekulud lepingutingimuste punkti 8.1.1 kohaselt. Kohtuväliselt on kostjale saadetud kolm meeldetuletust võla tasumise kohta ja kostja peab hüvitama 35 eurot.
14.Hageja hinnangul ei ületa lepingutes kohaldatavad krediidikulukuse määrad lubatavat määra. Kostja vastuväited
15.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole sõlminud Mogo OÜ-a sõiduki liisingulepingut, vaid sai laenu sõiduki tagatisel. Tagatiseks olev sõiduk on ostetud märtsis 2013 Eurostautost. Kostja sai laenu 9239,45 eurot ja tagastas 10 825,06 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
17.Kohus tuvastas, et: • kostja sõlmis Mogo OÜ-a 15.08.2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx. Laenulepingu tagatiseks on lepingu punkti 12 järgi sõiduk xxxx (reg nr xxxx). Lepingu järgi võimaldati kostjale laenu 5250 eurot (sellest oli 250 eurot lepingu tasu). Lepingu lahutamatuks osaks on üldtingimused. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 48,27% aastas (t.lk 4-8). Laenusumma 5000 eurot kanti kostjale 15.08.2016. Kostja on tagastanud (11.09.2016, 13.10.2016 ja 14.11.2016 maksed, t.lk 81, 83) 581,64 eurot, s.h põhiosa 95,92 eurot ja intressi 485,72 eurot. Kostja esitas 23.11.2016 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 900 euro võrra;
• 23.11.2016 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,35% aastas (t.lk 9-13). Laenusumma 900 eurot kanti kostjale 23.11.2016. Kostja on kokku tasunud (13.01.2017, 10.02.2017, 13.03.2017, 11.04.2017, 13.05.2017 maksed, t.lk 85) 1235,80 eurot, s.h põhiosa 100,62 eurot ja intress 1135,18 eurot. Kostja esitas 22.05.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 1400 euro võrra; • 22.05.2017 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,84% aastas (t.lk 14-18). Laenusumma 1400 eurot kanti kostjale 22.05.2017. Kostja on tasunud 11.06.2017 sellest 301,23 eurot, s.h põhiosa 22,80 eurot ja intressi 278,43 eurot (t.lk 85). Kostja esitas 30.06.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 1200 euro võrra; • 30.06.2017 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,54% aastas (t.lk 19-23). Laenusumma 1200 eurot kanti kostjale 30.06.2017. Selle lepingu järgi kostja ühtegi makset ei teostanud. Kostja esitas 26.07.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 600 euro võrra; • 26.07.2017 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,11% aastas (t.lk 24-28). Laenusumma 600 eurot kanti kostjale 26.07.2017. Selle lepingu järgi on kostja tagastanud (29.08.2017, 02.10.2017, 28.10.2017 maksed, tlk. 87) 1179,09 eurot, s.h põhiosa 92,54 eurot ja intressi 1086,55 eurot. Kostja esitas 17.11.2017 taotluse lepingu muutmiseks ja soovis suurendada laenusummat 139,45 euro võrra; • 17.11.2017 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,83% aastas (t.lk 29-33). Laenusumma 139,45 eurot kanti kostjale 17.11.2017. Kostja on tagastanud 6577,30 eurot, s.h põhiosa 658,65 eurot ja intressi 5902,15 eurot ning viivist 16,50 eurot (29.12.2017, 25.01.2018, 23.03.2018, 30.03.2018, 06.05.2018, 26.07.2018, 29.08.2018, 24.10.2018, 13.12.2018, 21.01.2019, 18.02.2019, 09.03.2019, 15.05.2019 maksed, t.lk 87, 91, 93). Kostja esitas 15.05.2019 taotluse lepingu muutmiseks. • 15.05.2019 sõlmisid pooled lepingu lisa nr xxxx. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,76% aastas (t.lk 24-38). Kostja on tagastanud selle lepingu järgi kokku 950 eurot, s.h põhiosa 201,91 eurot, intressi 732,80 eurot ning viivist 0,29 eurot (05.07.2019, 07.09.2019 ja 29.10.2019 maksed, t.lk 93, 95); • liisinguandja esitas 18.11.2019 kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja luges lepingu erakorraliselt üles öelduks 18.11.2019 põhjusel, et kostja oli viivituses kolme graafikujärgse maksega (t.lk 40, 41); • 27.12.2019 loovutas liisinguandja nõuded kostja vastu hagejale ja sellest teavitati kostjat (t.lk 42-46).
18.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8528,98 eurot, intressi 1275,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 904,78 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja alates 17.03.2021 viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Põhivõlgnevus
19.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et kostja ja Mogo OÜ vahel 15.08.2016 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr xxxx ja selle eelmärgitud lisad vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele.
19.2.Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud annuiteedigraafiku kasutamises, kus laenuperioodi alguses on intressimaksetel suurem osakaal. Kostja taotlusel on hageja laenu refinantseerinud kuuel korral, sealjuures ei ole refinantseerimisel eelmise laenu põhiosa jäägist palju tasutud. Põhiliselt on kostja tasunud intresse. Igakuised tagasimaksed on kindaks määratud laenulepingu ja laenulepingu lisades ja kostjal on olnud võimalik maksegraafikuga enne lepingu sõlmimist tutvuda, sealjuures on kostjale olnud nähtav, kui suure osa igakuisest maksest moodustab põhisosa ja kui suure intress. Annuiteetgraafiku kasutamine, kus laenuperioodi alguses on intressimaksetel suurem osakaal, ei ole vastuolus VÕS-i järgsete tarbijakrediidi sätetega. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning poleks hinnanud kostja krediidivõimet. Pooled ei vaidle, et laenuandjal oli õigus kostja makseviivituse tõttu laenuleping erakorraliselt 18.11.2019 üles öelda. Kogu laenulepingujärgne kohustus muutus seega sissenõutavaks 19.11.2019.
19.3.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli laenulepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 8528,98 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid põhivõla arvestusele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 8528,98 eurot.
20.Intress
20.1.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
20.2.Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.
20.3.Käesoleval juhul on intressimäär fikseeritud lepingus ja selle lisades krediidisummalt kindla protsendina. Viimase 15.05.2019 lepingu lisa nr xxxx kohaselt on intress 43,80% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,76% aastas. Puudub vaidlus, et see ei ületanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (VÕS § 406 lg 1 ja 4062 lg 1). Kohalduv intress ei ületa krediidikulukuse määra lubatud ülempiiri. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises.
20.4.Hageja arvestusel on kostjal kuni liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata intress kokku 1275,99 eurot (30.08.2019 osamakselt 350,70 eurot, 30.09.2019 osamakselt 357,51 eurot, 30.10.2019 osamakselt 355,56 eurot ja intress 18.11.2019 eest summas 212,22 eurot). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hageja intressiarvestusele esitanud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas intress 1275,99 eurot.
21.Viivis
21.1.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingus viivise kokkulepet reguleerib VÕS § 415, mille lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
21.2.Hagejal on õigus nõuda alates 19.11.2019 viivist seadusjärgses määras. 19.11.2019 kuni 16.03.2021 eest on hageja arvestusel sissenõutavaks muutunud viivis 904,78 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
21.3.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 17.03.2021. Kohus rahuldab hagi ka selles osas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
22.Sissenõudekulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on saatnud kostjale 3 teatist võla tasumise kohta ja kostjal tuleb sissenõudmiskuluna hüvitada 35 eurot.
23.Menetluskulud
23.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.2.Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
23.3.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
23.4.Kuivõrd hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada õigusabikuluna 420 eurot.
23.5.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse.