Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-20-140446 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli sõlmitud hageja ja kostja vahel liitumisleping kostja telefoninumbrile nr x mobiilsideteenuse osutamiseks ja liitumisleping kostja telefoninumbrile x. Kostja ostis 23.09.2019.a. seadme Samsung Galaxy Tab A 10.1” (2019) 32GB, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 9,542 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Kostja ostis 24.09.2019.a. seadme Samsung Galaxy Tab A 10.1” (2019) 32GB, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 9,542 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Kostja on jätnud tasumata arved summas 614,35 eurot. Hageja ütles lepingud üles 24. jaanuaril 2020, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi (käitlustasu summas mõlema lepingu puhul 46 eurot). Rakenduv leppetrahv väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. Kostjale kohustub tasuma mõlema lepingu peale kokku 80,50 eurot leppetrahvi (46-46/24*3 + 46-46/24*3). Müügilepingute tingimuste kohaselt on hagejal õigus osamaksetega vara müügilepingud ja sellega seotud leping üles öelda kostja rikkumise tõttu. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega. Hageja ütles kostjaga müügilepingu üles 24. jaanuaril 2020. 2(4)

2-20-140446 Liitumislepingute ja müügilepingute kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest vastavalt 24 ja 24 kuud, igakuise osamaksega vastavalt 9,542 ja 9,542 eurot, tasumise tähtajaga vastavalt 22.09.2021 ja 23.09.2020. Müügilepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata vastavalt 24 ja 24 osamakset. Kostjal tuleb seadmete eest tasuda vastavalt 229 eurot ja 229 eurot, kokku 458 eurot. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt Üldtingimuste punktile 10.1. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma Elisa Eesti AS-ile viivist summas 140,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 16.01.2021.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,065% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi kokku, summas 80,50 eurot. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 875,25 eurot, millest 614,35 eurot on põhivõlg, 80,50 eurot on leppetrahv, 40 eurot on sissenõudmiskulu, 140,40 eurot on viivis. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 614,35 eurot, leppetrahv summas 80,50 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 140,40 eurot ning viivis põhinõudelt alates 16. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 158, VÕS § 113-2 lg 2 p 2, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 614,35 eurot, leppetrahv summas 80,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 140,40 eurot, kokku 875,25 eurot ning viivised alates 16. jaanuarist 2021 kuni põhinõude summas 614,35 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot, õigusabikulude maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulude summas 85 eurot, kokku 280 eurot väljamõistmiseks. 3(4)

2-20-140446 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 85 eurot. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud summas 85 eurot vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 280 eurot (175+25+85). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.