2-20-118130/19 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 040 eurot. Sõidukile nr xxxx on vormistatud 51 leppetrahvi. Vilde tee 85 parklas on keelatud parkida ilma korteriühistu Vilde tee 85 parkimisloata, parklasse sissesõidule on paigaldatud vastav liikluskorraldusvahend. Leppetrahvid vormistati põhjusel, et kostja sõiduk oli pargitud Vilde tee 85 parklas ilma parkimisloata. Hagiavalduses on ekslikult kahe leppetrahvi puhul märgitud leppetrahvi vormistamise aadressiks Vilde tee 87. Hagiavaldusele lisatud tõenditelt on näha, et leppetrahvikviitungitel on trahvi tegemise kohaks märgitud E. Vilde tee 85. Kuna Vilde tee 87 ja Vilde tee 85 parklad asuvad kõrvuti, ei ole kontrollrakendus muutnud parkimisala/parkimistsooni. Parkimisala aga leppetrahvikviitungil ei kuvata ning väljastatud on korrektne kviitung. Hageja teostab kõnealusel parkimisalal (Vilde tee 85) parkimiskontrolli Vilde tee 85 KÜ ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Lepingu aluseks on Vilde tee 85 KÜ üldkoosoleku otsus, millega on kinnitatud parkimiskorraldus. Hageja parkimistingimuste punkt 7 alusel kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Sõidukile xxxx vormistatud leppetrahvide puhul ei ole parkimisluba nõuete kohaselt asetatud – loalt ei ole näha aadressi, kus on õigus parkida ega ka loa numbrit. Kui parkimisluba ei ole nõuetekohaselt nähtavale kohale paigutatud, siis ei ole kontrolliteostajal ka võimalik tuvastada parkimisõiguse olemasolu. 15.05.2017 on Vilde tee 85 KÜ teinud üldkoosolekul otsuse võtta kasutusele uued parkimiskaardid, millega vanad kaardid kaotavad kehtivuse. Kostja poolt punktis neli esitatud fotol olev parkimiskaart on leppetrahvide vormistamise ajaks kaotanud kehtivuse. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. 51 leppetrahvi on jäetud tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Antud juhul on teavitatud parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest. Parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Ühisteenuste eraparklasse sisenemise teave koos lepingutingimustega ja

3.Kostja palub: • jätta hagi rahuldamata; • nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registrinumbriga xxxx tehtud leppetrahvid; • nõuda hagejalt kostja kasuks kompensatsiooniks sama summa, mis väärtuses on koostatud leppetrahve; • kohustada hagejal tekitatud ebameeldivused kostjale heastama. Sõiduk registrinumbriga xxxx on kostja kasutuses juba pikemat aega ja kostja elab aadressil Xxxx. See on põhjus, miks kostja nimetatud sõidukit sellel territooriumil pargib. Kostjal puudub võlaõiguslik suhe hagejaga. Üksnes asjaolu, et hageja paneb oma tahvli kuskile püsti ja kostja kasutuses olev sõiduk sõidab sealt tahvli alt läbi, ei loo eeldust võlaõigusliku suhte tekkimiseks. Isegi, kui oleks võlaõiguslik suhe, oleks normaalne esmalt nõuda teiselt lepingupoolelt oma kohustuste täitmist, kuid seda pole hageja teinud. On ilmselge, et neid ei huvita teise poole lepingu korrektne täitmine, vaid raha. Vilde tee 85 maa kasutusotstarve on 100% elamumaa. Vilde tee 85 territooriumil ei ole tasuline parkimisala, sinna pole üldse rajatud parklat. Parkimise korraldamine maja õues väljub korteriühistu kompetentsist. Seda küsimust saab lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. Hageja pole esitanud ühtegi parkimise korraldamist puudutavat dokumenti, sh kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet. Aadressil Vilde tee 85 parkimise korraldamine hageja poolt viidatud moel on tühine. Seega on ka hageja tegevus, sh trahvide koostamine ja nõudmine, tühine, õigemini ebaseaduslik, mis iganes otsuse või lepingu alusel nad seda teostavad. Eramaa omanik on kohustatud oma maal korraldama liiklust reguleerivate märkidega liiklust sh parkimist. Eramaadele paigaldatud teavitustahvlite puhul on tegemist liiklusväliste teabevahenditega. Nende liiklusväliste teabevahenditega informeerib eramaa omanik või tema volitatud isik sõidukijuhti eramaa kasutamise tingimustest. Ta ei reguleeri sellise teavitustahvliga liiklust, sh sõidukite parkimist. Hageja poolt viidatud parkimiskorraldusvahendid on informatiivsed mitte aga korraldavad nagu hageja püüab väita. Sõidukil xxxx on õigus Vilde tee 85 territooriumil parkida. Sõiduki kasutajal on Korteriühistu Vilde tee 85 poolt väljastatud parkimiskaart. See on näha ka fotodelt, mille hageja on esitanud. Parkimiskaart on asetatud tagurpidi, sest sellel on kirjas korterinumber. Korterinumber kuulub isikuandmete hulka. Isikuandmed on mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud

andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. Seega on korteri numbri avalikustamine isikuandmete töötlemine, mis ei ole lubatud ilma isiku loata. Ühel hetkel loobus kostja selle kaardi kasutamisest, sest hageja tegi trahvi vaatamata parkimisloa olemasolule. Taaskord kinnitab see seda, et neid huvitas ainult raha. Kuna kostja ei ole korteri omanik, siis talle uut parkimiskaarti ei antud. Korteri omanik ei ela ammu enam Tallinnas, siis ei ole ka tema käinud seda kaarti vahetamas. Jääb arusaamatuks, mis huvi on korteriühistu juhatusel ja mis kasu nad saavad sellest trahvimisest. Vaatamata sellele, et kostja ei ole korteri omanik, on siiski ka kostjal õigus kasutada selle korteri juurde kuuluvat mõttelist osa ühisosast ning selleks ei pea kostjal olema kellegi luba. Samahästi võiks ju siis nõuda kostjalt trepikoja kasutamise eest tasu. Jääb arusaamatuks, mil moel on kostja hagejale tekitanud kahju. Leppetrahvid on ebaseaduslikud ja alusetud. Hageja väidab oma nõudes, et sõiduk on parkinud ka aadressil Vilde tee 87: • Leppetrahv nr 0247001220 • Leppetrahv nr 0031043382 Nende esitatud trahvikviitungitel on aadress Vilde tee 85 mitte Vilde tee 87. Ka H. K. juhtis sellele tähelepanu, kuid hageja ei vaevunud uue hagi esitamisel oma vigu parandama. Taaskord näitab see seda, et neid ei huvita asjade korrektsus, vaid ainult raha. Hageja on esitanud riigilõivu tasumise kviitungi, millelt nähtub, et tasutud on 188,80 eurot, kuid kohtul paluvad riigilõivu tagasi nõuda 250 eurot. Hageja ei tea ise ka mida ja mille eest nõuab. Peamine on siiski see, et saaks ainult raha, kuid mille eest ja kas see on ka seaduslik, polegi tähtis. Hageja on ise kostjale tekitanud kahju. Hageja nõue on pahatahtlik. Hageja on korraldanud parkimist ja trahvimist aadressil Vilde tee 85 ebaseaduslikult. Pidevalt sõidukit pildistades, sh ka seest, kus asuvad isiklikud asjad, ja neid internetti üles laadides (parkimine.ee lehele), on rüvetatud kostja privaatsust. Lisaks on risustatud sõidukit pidevalt kojamehe vahele pandud ebaseaduslike trahvikviitungitega. Paljuks ei peetud ka akendelt lume maha kaapimist, et kontrollida parkimiskaardi olemasolu ja seejärel trahvikviitung kojamehe vahele panna. Hageja käitumine riivab sügavalt kostja eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi ning õiglustunnet. Kostjal ei ole võimalik tasuda sellist summat. Kostja pole nõus tasuma mingitki summat hagejale, sest tegemist on pesuehtsa raha väljapetmisega. Kostja pole vähimatki kahju tekitanud neile või rikkunud mingit lepingut. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus ning seetõttu on kostjale ka see auto liikumiseks väga vajalik. Kostja on korduvalt juhtinud nii korteriühistu juhatuse liikmete ja ka hageja tähelepanu ebaseaduslikule parkimiskorraldusele, kuid seda on lihtsalt eiratud. 2016.aastal küsis kostja selgitust, mis alusel nad trahvivad. Siis oli trahv tehtud kostja laste isa sõidukile. Tulemus oli see, et mõni aeg hiljem nõuti mõlemalt raha juba inkasso kaudu. 2018.aastal tuli kostjale Creditreform Inkassolt sms, mille peale küsis kostja selgitust. Saadeti ka nõudedokumendid veendumata, kas tegemist on üldse kostjale kuuluva sõidukiga. Hageja oli saatnud nii kostja telefoninumbri kui ka e-posti aadressi inkassosse veendumata selles kas tegemist on üldse kostja sõidukiga. Selline andmete edastamine kolmandatele isikutele on vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Selline tegevus näitab taaskord, et hageja on valmis raha saamiseks tegema ükskõik mida ja kasutama selleks ükskõik mis vahendeid ja võimalusi peaasi, et raha saaks. Kostja on nõudeid lihtsalt eiranud, sest juristiga konsulteerides sai kostja teada, et nõuded on alusetud ning hagejaga suhtlemine ei viinud ka trahvimise lõpetamiseni.

6.Kostja hinnangul puudub tal võlaõiguslik suhe hagejaga – õigussuhe ei teki sellest, et hageja paneb tahvli püsti ja kostja kasutuses olev sõiduk sõidab sealt alt läbi. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja on väljendanud pakkumust parkimistingimustes ning kostja on tingimusi aktsepteerinud nimetatud alal parkimisega. Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. VÕS § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd parkimise eest ei pidanud parkijad hagejale tasu maksma, kuid hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud. Kostja heidab ka hagejale ette, et kui ka oleks võlaõiguslik suhe, siis oleks normaalne nõuda lepingupoolelt oma kohustuste täitmist, mida hageja pole teinud. Kohus märgib, et hageja on väljendanud nähtaval kohas asuvates ja silmatorkava värviga tahvlitel parkimistingimustes (hagi lisa 4), millised kohustused kaasnevad parkimisega ja millised tagajärjed on tingimuste rikkumisel. Hagejal ei ole kohustust teha täiendavalt igale parkijale isiklikult veel sellekohast selgitustööd. Leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist on nõudnud hageja sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvidega.

millega on kinnitatud parkimiskorraldus). Kostja on toonud esile, et Vilde tee 85 maa ei ole parkla ega tasuline parkimisala. Parkimise korraldamine väljub kostja hinnangul korteriühistu kompetentsist, parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena ning selleks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus - parkimise korraldamine hageja poolt viidatud viisil on tühine ning trahvide nõudmine ebaseaduslik. Eramaa omanik informeerib liiklusväliste teabevahenditega eramaa kasutamise tingimustest, kuid ei reguleeri liiklust (sh parkimist), hageja parkimiskorraldusvahendid on informatiivsed mitte korraldavad. Kuigi kostja on korrektselt viidanud, et parkimiskohtade kindlaksmääramine toimub kaasomanike kokkuleppel, siis ei ole kohtu hinnangul korteriühistu ja hageja kokkuleppe näol tegu selle olukorraga. See, et hagejal on õigus esitada leppetrahve ilma korteriühistu parkimisloata parkivatele sõidukitele, ei ole parkimiskohtade kindlaksmääramine. Parkimiskohtade kindlaksmääramisega on tegu, kui otsustatakse milline korteriomanik millisel kohal pargib. Hageja sellega ei tegele. Hageja kontrollib parkimistingimuste täitmist (parkimisloa olemasolu) ning vajadusel kasutab tingimusi rikkunud isikute suhtes õiguskaitsevahendeid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegu küsimusega, mis vajab kõigi kaasomanike nõusolekut ning hageja tegevust (sh leppetrahvide nõudmist) ei saa pidada ebaseaduslikuks. Lisaks märgib kohus, et selline korraldus on eelkõige just korteriomanike/elanike endi huvides, et tagada just elanikele parkimiskohtade olemasolu ja vähendada kõrvaliste isikute parkimist kortermaja territooriumil, kus parkimiskohti napib. Kohus juhib ka tähelepanu, et korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks on sätestatud kord korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) §-s 29 (tuleb pöörduda nõudega kohtusse). Ka juhul, kui korteriühistu otsus hagejaga lepingu sõlmimiseks on tühine, siis otsuse tühisusele saab tugineda, kui kohus otsuse tühisuse tuvastab (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 teine lause, KrtS § 29 lg 2 teine lause). Käesolevas menetluses nimetatud küsimus lahendamisele ei kuulu.

Hageja nõude puhul on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimuste p 8 on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud aegadel parkimist ja leppetrahvide saamist. Kostjale jääb arusaamatuks, mil moel on kostja hagejale tekitanud kahju. Leppetrahvi nõudmise eelduseks on: 1) lepingus on kokkulepitud leppetrahv – kohus märkis eelnevalt, et poolte vahel tekkis parkimisega lepinguline suhe, leppetrahvi kokkulepe on parkimistingimustes ja selle olemasolu ei ole kostja vaidlustanud. 2) leping on kehtiv (VÕS § 163) – kohus ei ole tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oleks kehtetu. 2) üks pool on lepingut rikkunud – kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et kostja rikkus parkimistingimusi (lepingut), kui ei asetanud parkimisluba armatuurile nähtavasse kohta selliselt, et saab kontrollida selle kehtivust, või ei asetanud parkimisluba üldse nähtavasse kohta; lisaks oli kostjal vana parkimisluba. 3) leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2) - kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. 4) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 160) – kostja vastuväited ei ole sellised, mis vabandaks kohustuse rikkumist. Eelnevast tulenevalt on täidetud eeldused leppetrahvide nõudmiseks, nõuded on muutunud sissenõutavaks (leppetrahvide tasumise tähtaeg oli 14 päeva leppetrahvi esitamisest). Hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 040 eurot. Kuivõrd nõude aluseks ei ole Vilde tee 87 parklas parkimise eest tehtud leppetrahvid, siis jätab kohus tähelepanuta nimetatud parkla sissesõidule paigutatud liikluskorraldusvahendite kohta esitatud pildid (hagi lisa 5 ja 6).

10.Kostja on esitanud nõuded: • nõuda hagejalt kostja kasuks kompensatsiooniks sama summa, mis väärtuses on koostatud leppetrahve; • kohustada hagejal tekitatud ebameeldivused kostjale heastama. Kostja hinnangul on hageja tekitanud kostjale kahju – sõidukit pildistades ja pilte internetti üles laadides on rüvetatud kostja privaatsust; sõidukit on risustatud trahvikviitungitega; sõiduki akendelt on lund maha kaabitud. Hageja käitumine riivab sügavalt kostja eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi ning õiglustunnet. Kostjal ei ole võimalik tasuda sellist summat. Kostjat on aastaid terroriseeritud trahvinõuetega, kostja on elanud teadmatuses ja hirmus, närvipinge all ei saa tervis paraneda. Kohus jätab kostja nõuded menetlusse võtmata. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka nõue (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-12, p 17). Kohus on asja lahendades seotud esitatud nõudega. Kumbki kostja nõue ei ole selline, mida saaks täita. Kompensatsiooninõudes ei ole märgitud summat, mille väljamõistmist kostja taotleb. Ebameeldivuste heastamise nõude puhul ei ole välja toodud, milliseid ebameeldivusi ja kuidas peaks hageja heastama. Kohus ei saa nõude põhjendustest ise nõuet otsida ega tekitada ning kui ka saaks, siis ka põhjendustest ei nähtu, kuidas peaks ebameeldivusi heastama. Kohtule teadaolevalt ei ole tasutud nõuetelt ka riigilõivu. Kohtu hinnangul puudub nõuetel ka sisuliselt perspektiiv. Kostja on tuginenud sellele, et hageja on talle tekitanud kahju. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lõike 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja põhjendustest ei nähtu, et tal oleks tekkinud varaline kahju; põhjendused viitavad, et kostja hinnangul on talle tekitatud mittevaralist kahju. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks õigustada mittevaralise kahju väljamõistmist. Kostja etteheited hagejale võib käsitleda ühiskonnas elamisega kaasneva (seejuures välditava) ebameeldivusena, kuid mitte sellist valu ja kannatusi põhjustava asjaoluna, et see annaks alust hüvitist välja mõista. Seda ei mõjuta ka see, et kostja trahvidega ei nõustu või et tal ei ole raha nende tasumiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna nõuded ei ole täidetavad ja on perspektiivitud, jätab kohus kostja nõuded menetlusse võtmata. See ei takista kostjal esitada oma nõudeid uuesti kohtule.