Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus (otsuses ekslikult märgitud otsuse kuupäevaks 27.04.2020)
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
2040 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS
ÜHISTEENUSED
(registrikood esindajad ringkonnakohtus 11052490), lepinguline esindaja Annemarie Taal Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus osas, milles kohus hagi rahuldas ja mõistis X-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja 2040 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes rahuldamata. 4.2 Jätta menetlusse võtmata X nõuded (nõuda hagejalt kostja kasuks kompensatsiooniks sama summa, mis väärtuses on koostatud leppetrahve ja kohustada hagejal tekitatud ebameeldivused kostjale heastama). 4.3 Jätta rahuldamata X taotlus nõuda AS-ilt ÜHISTEENUSED välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registrinumbriga XXXXXX tehtud leppetrahvid.
4.4 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad AS-i ÜHISTEENUSED hagiga X vastu, AS-i ÜHISTEENUSED kanda. 4.5 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad X nõuete menetlusse võtmisest keeldumisega, X kanda. 4.6 Pooltel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus. 4.7 Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED riigituludesse riigilõiv summas 250 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Keelduda tõendina vastu võtmast X poolt apellatsioonkaebusele lisatud selgitustaotlust Maanteeametile ja Maanteeameti 3. märtsi 2016 vastust.
7.Jätta rahuldamata X poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlus leppetrahvinõuete AS-ilt ÜHISTEENUSED väljanõudmiseks.
8.Keelduda vastu võtmast X poolt ringkonnakohtule 4. jaanuaril 2023 esitatud tõendeid.
9.Keelduda vastu võtmast AS-i ÜHISTEENUSED poolt ringkonnakohtule 23. jaanuaril 2023 esitatud tõendit. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 13.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C vastu võla 2040 euro nõudes. C esitas nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus C-lt välja mõista 2040 eurot. Hageja tugines asjaolule, et C-le kuuluva sõiduki (registreerimisnumber XXXXXX) parkimisel Vilde tee 85 territooriumil on rikutud parkimistingimusi, mille tõttu on tehtud leppetrahvid.
3.C esitas hagile vastuse, milles märkis, et sõiduk kuulub küll temale, kuid ta on andnud selle kasutamiseks oma tuttavale, kes elab Vilde tee 85 majas.
4.Hageja esitas maakohtule 16.12.2020 taotluse kostja C asendamiseks kostja X-ga.
5.Harju Maakohtu 28.12.2020 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse kostja asendamiseks ja C asendati X-ga (kostja). Maakohus jättis hagi C suhtes läbi vaatamata ja kuni asendamiseni tekkinud õigusabikulud poolte endi kanda.
6.Hagi kohaselt teostab hageja Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli Tallinn, E. Vilde tee 85 korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Lepingu aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega on kinnitatud parkimiskorraldus. Sõidukile registreerimisnumbriga XXXXXX on vormistatud 51 leppetrahvi Vilde tee 85 parklas. Hageja parkimistingimuste punkti 7 alusel kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud viisil. Parkimisala sissesõidu juures on nähtavad hageja parkimistingimused. Parkimistingimuste rikkumisel on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Leppetrahvid vormistati põhjusel, et vaidlusalune sõiduk oli pargitud Vilde tee 85 parklas ilma parkimisloata. Leppetrahvid vormistati perioodil 06.03.2018 – 10.10.2019. Leppetrahvikviitungid pandi sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvid kogusummas 2040 eurot on jäetud tasumata. Hageja palus kostjalt välja mõista 2040 eurot.
Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja elab oma laste isale kuuluvas korteris Vilde tee 85 elamus ja pargib vaidlusalust sõidukit Vilde tee 85 parklas. Hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet. Vilde tee 85 territooriumil ei ole tasuline parkimisala ning sinna ei ole parklat rajatud. Parkimise korraldamine maja õues väljub korteriühistu kompetentsist ning seda saab korraldada vaid kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. Hageja ei ole esitanud ühtegi parkimise korraldamise dokumenti, sh kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet.
8.Vaidlusalusel sõidukil on õigus Vilde tee 85 territooriumil parkida. Sõiduki kasutajale on väljastatud parkimiskaart, mis on näha ka hageja esitatud fotodelt. Parkimiskaart oli asetatud tagurpidi, et varjata sellel kirjas olevat korterinumbrit, mis kuulub kostja isikuandmete hulka. Kostja loobus ühel hetkel kaardi kasutamisest, sest hageja tegi trahve vaatamata parkimisloa olemasolule. Kuna kostja ei ole korteriomanik, siis ei ole talle
parkimiskaarti antud ning kuna korteriomanik ei ela Tallinnas, siis ei ole ta käinud parkimiskaarti vahetamas. Kostjal on õigus sellegipoolest kasutada korteri juurde kuuluvat mõttelist osa ning selleks ei pea tal olema luba.
9.Hageja on tekitanud kostjale kahju. Hageja on korraldanud parkimist ebaseaduslikult. Hageja on pildistanud sõidukit ja laadinud fotod internetti ja sellega rikkunud kostja privaatsust. Kostja on osaliselt töövõimetu isik ja trahvinõuete esitamisega on kostjale tekitatud närvipinget. Kostja palub hagejalt nõuda kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ning kohustada hagejat kostjale tekitatud ebameeldivused heastama. Kostja palus nõuda hagejalt välja kõik vaidlusalusele sõidukile tehtud leppetrahvid.
Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 27.04.2020 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2040 eurot. Kohus jättis menetlusse võtmata kostja nõuded, milles kostja palus nõuda hagejalt kostja kasuks kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ja kohustada hagejal tekitatud ebameeldivused kostjale heastama. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registreerimisnumbriga XXXXXX tehtud leppetrahvid.
11.Kohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et kostja kasutab sõidukit registreerimisnumbriga XXXXXX ning pargib sõidukit Vilde tee 85 territooriumil.
12.Hageja on väljendanud pakkumust parkimistingimustes ning kostja on tingimusi aktsepteerinud nimetatud alal parkimisega. Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. VÕS § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd parkimise eest ei pidanud parkijad hagejale tasu maksma, kuid hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud.
13.Hageja on väljendanud nähtaval kohal asuvates parkimistingimustes, millised kohustused kaasnevad parkimisega ja millised tagajärjed on tingimuste rikkumisel. Leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist on nõudnud hageja sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvidega.
14.Hageja teostab Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli Vilde tee 85 KÜ ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel (lepingu aluseks on Vilde tee 85 KÜ üldkoosoleku otsus, millega on kinnitatud parkimiskorraldus). Kuigi kostja on korrektselt viidanud, et parkimiskohtade kindlaksmääramine toimub kaasomanike kokkuleppel, siis ei ole kohtu hinnangul korteriühistu ja hageja kokkuleppe näol tegu selle olukorraga. See, et hagejal on õigus esitada leppetrahve ilma korteriühistu parkimisloata parkivatele
sõidukitele, ei ole parkimiskohtade kindlaksmääramine. Parkimiskohtade kindlaksmääramisega on tegu, kui otsustatakse milline korteriomanik, millisel kohal pargib. Hageja kontrollib parkimistingimuste täitmist (parkimisloa olemasolu) ning vajadusel kasutab tingimusi rikkunud isikute suhtes õiguskaitsevahendeid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegu küsimusega, mis vajab kõigi kaasomanike nõusolekut ning hageja tegevust (sh leppetrahvide nõudmist) ei saa pidada ebaseaduslikuks.
15.Korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks on sätestatud kord korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) §-s 29 (tuleb pöörduda nõudega kohtusse). Ka juhul, kui korteriühistu otsus hagejaga lepingu sõlmimiseks on tühine, siis otsuse tühisusele saab tugineda, kui kohus otsuse tühisuse tuvastab (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 teine lause, KrtS § 29 lg 2 teine lause). Käesolevas menetluses nimetatud küsimus lahendamisele ei kuulu.
16.Käesoleva nõude aluseks olevatest leppetrahvinõuetest varaseim on esitatud 06.03.2018. Hageja väitel on kostja poolt esitatud parkimisluba (kostja vastuse lk 4 olev pilt) vana parkimisluba, sama nähtub ka kostja vastusest ning kostja vastuses sisalduvast väljavõttest korteriühistu poolt 09.04.2018 e-kirjast (kostja vastuse lk 6 olev pilt). See, et kostjale ei ole antud uut parkimisluba, on kostja, korteriomaniku ja korteriühistu vahel lahendamisele kuuluv küsimus. Asjaolu, kus korteriomanik elab, ei peaks takistama kostjal uue kaardi saamist, kuivõrd korteriomanik saab kirjalikult teatada, et kaart antaks kostjale. Parkimistingimuste punkt 7 (hagi lisa 7) alusel kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Parkimiskaardi on kostja asetanud armatuurile kas tagurpidi või siis ei ole seda üldse kasutanud, mis nähtub hagi lisades 1-3 sisalduvatel piltidel. Tagurpidi asetatud loast on nähtav vähem kui pool ning nähtav ei ole loa number, mistõttu ei ole korrektselt täidetud parkimistingimuste punktis 7 nimetatud kohustus.
17.Kostja hinnangul on parkimisloa näitamise puhul tegu isikuandmete töötlemisega. Kohus märgib, et esiteks ei nähtu parkimisloalt, et seal peal on korterinumber – parkimisloal on kirjutatud „Nr: 079“, mida (vähemalt suvaline möödakäija) võib pidada ka loa järjekorranumbriks. Ka juhul kui lähtuda sellest, et tegu on korterinumbriga, siis iseenesest ei saa olla kellegi õigusi riivav teave see, et Vilde tee 85 majas on korter 79 ning selle korteri omaniku saab soovi korral teada igaüks. Vana parkimisloa kasutamine võimaldab äärmisel juhul seostada korterinumbri ja parkiva sõiduki. Kohtu hinnangul on korterinumbri ja sõiduki seostamises keeruline näha kellegi õiguste rikkumist sellisel määral, et sellega võiks põhjendada parkimiskaardi varjamist.
18.Hageja nõude puhul on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimuste punktis 8 on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on kostjale
väljastanud kokku 51 leppetrahvi aadressil Vilde tee 85 (hagides märgitud kahes kohas aadressiks Vilde tee 87 - hageja täpsustas, et ka nimetatud leppetrahvid on tehtud Vilde tee 85 ning see nähtub ka leppetrahvi väljavõtetest hagi lisades 1-3), igaüks summas 40 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud aegadel parkimist ja leppetrahvide saamist.
19.Kohtu hinnangul on täidetud eeldused leppetrahvide nõudmiseks. Poolte vahel on parkimisega tekkinud lepinguline suhe, leppetrahvi kokkulepe on parkimistingimustes ja selle olemasolu ei ole kostja vaidlustanud. Leping on kehtiv ning kostja on lepingut rikkunud, kui ei asetanud parkimisluba armatuurile nähtavasse kohta selliselt, et oleks võimalik kontrollida loa kehtivust, või ei asetanud parkimisluba üldse nähtavasse kohta, lisaks oli kostjal vana parkimisluba. Leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Eelnevast tulenevalt rahuldas kohus hagi.
20.Kohus jättis kostja nõuded menetlusse võtmata, kuna kostja nõuded ei ole täidetavad. Kompensatsiooninõudes ei ole märgitud summat, mille väljamõistmist kostja taotleb. Ebameeldivuste heastamise nõude puhul ei ole välja toodud, milliseid ebameeldivusi ja kuidas peaks hageja heastama. Kohtu hinnangul puudub nõuetel ka sisuliselt perspektiiv. Kostja on tuginenud sellele, et hageja on talle tekitanud kahju. Põhjendused viitavad, et kostja hinnangul on talle tekitatud mittevaralist kahju. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks õigustada mittevaralise kahju väljamõistmist. Kuna kostja nõuded on perspektiivitud, jättis kohus kostja nõuded menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kostja on esitanud taotluse nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registrinumbriga XXXXXX tehtud leppetrahvid. Taotlus seondub kostja nõudega – kuna kohus ei võta kostja nõudeid menetlusse ja hageja nõude lahendamiseks ei ole taotluse rahuldamine vajalik (vajalikud leppetrahvid on esitatud), jääb kostja taotlus rahuldamata.
21.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 250 eurot (riigilõiv).
Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palub nõuda hagejalt kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ning kohustada hagejat ebameeldivused kostjale heastama. Kostja palub nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal vaidlusalusele sõidukile tehtud leppetrahvid.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt on Vilde tee 85 maa kasutusotstarve elamumaa ning parkimise korraldamine väljub korteriühistu üldkoosoleku kompetentsist. Seda küsimust saab lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. Vilde tee 85 aadressile ei ole parklat rajatud. Puudub igasugune sellekohane otsus. Kui parkimiskorralduse kehtestamine on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud, siis on see otsus algusest peale olnud tühine ning tühine on ka korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud leping parkimiskorraldusnõuete täitmise kontrollimiseks. Kuna leping on tühine, siis ei saa selle alusel koostada ja nõuda leppetrahve.
24.Kostja elab Vilde tee 85 aadressil alates 01.05.2003. Kostjal on õigus kasutada kortermaja üldkasutatavaid osasid täpselt nii nagu teevad seda teised majaelanikud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal on olemas parkimisluba, mis on olnud autos nähtav ja selgelt loetav. Vaatamata sellele on kostjale ikkagi trahve tehtud. Kui kostja majaelanikuna pargib maja ees oma sõidukit, siis ei saa ta kellelegi tekitada kahju.
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Samuti teeb kohus uue menetluskulude jaotuse. Osas, milles maakohus keeldus kostja nõuete menetlusse võtmisest, jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
27.Esmalt lahendab ringkonnakohus tõenditega seonduvad taotlused. Kostja lisas apellatsioonkaebusele tõendina kostja selgitustaotluse Maanteeametile Vilde tee 85 territooriumil olevate märkide ja teabevahendi kohta ning Maanteeameti 03.03.2016 vastuse. Hageja avaldas, et temale jääb arusaamatuks, mida kostja soovib sellega tõendada. Ringkonnakohus leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna see ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 238 lg 1). Kostja palus apellatsioonkaebuses hagejalt välja nõuda vaidlusalusele sõidukile tehtud kõik leppetrahvid. Kostja esitas samasuguse taotluse maakohtule ja sidus selle oma nõudega kompensatsiooni saamiseks. Maakohus jättis kostja taotluse leppetrahvide väljanõudmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja oma taotlust täiendavalt põhjendanud. Ringkonnakohus märgib, et haginõude aluseks olevad leppetrahvinõuded on hageja väljatrükkidena maakohtule esitatud. Kostja ei ole põhjendanud, miks on vajalik nende täiendav esitamine. Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata.
Kostja esitas 04.01.2023 ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kostja esitas hageja ja korteriühistu vahel 03.12.2010 sõlmitud teenuse osutamise lepingu koos lisadega (üheks lisaks on parkimiskord). Samuti esitas kostja eraldiseisvalt korteriühistu parkimiskorra kahe failina, milles ühe puhul on faili pealkirjaks märgitud – kinnitatud parkimiskord, ning teise puhul – võltsitud parkimiskord. Kostja selgitas, et tal ei olnud võimalik neid varem esitada, kuna ta sai need hiljuti teises menetluses. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need on esitatud hilinenult. Ühtlasi esitas hageja 23.01.2023 tõendina korteriühistu 24.11.2022 e-kirja tsiviilasjas 2-21-13920 maakohtule, mille kohaselt on info parkimiskorra osas olnud kättesaadav nii ühistu liikmetele kui ka üürnikele. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus 04.01.2023 esitatud tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 652 lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kolleegiumi hinnangul on tõendid esitatud hilinenult. Kostjal oli võimalus taotleda maakohtult nende tõendite väljanõudmist korteriühistult. Kuna kostjal oli võimalus taotlus tõendite väljanõudmiseks esitada maakohtu menetluse ajal, siis ei ole mõjuvat põhjust nende tõendite esmakordselt ringkonnakohtule esitamiseks. Hageja poolt 23.01.2023 esitatud korteriühistu e-kiri on esitatud vastuseks kostja taotlusele tõendite vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus keeldus kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest. Lisaks ei oma hageja esitatud e-kiri käesoleva vaidluse lahendamiseks tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Seega keeldub ringkonnakohus ka hageja poolt 23.01.2023 esitatud tõendi vastuvõtmisest.
28.Hagiavalduse kohaselt on Tallinnas Vilde tee 85 territooriumil parkimine korraldatud selliselt, et parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Kostja on seisukohal, et parkimise korraldamine korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, mida käesoleval juhul ei ole. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist parkimiskohtade kindlaksmääramisega, mistõttu ei ole kõigi korteriomanike nõusolekut vaja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et parkimise korraldamiseks vaidlusalusel viisil ei ole vajalik kõigi korteriomanike nõusolekut.
29.Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu üldkoosolek kinnitanud korterelamu parkimisala parkimiskorralduse, mille kohaselt on parkimisalal lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel. Kostja 04.01.2023 seisukohast järeldub, et parkimiskord kinnitati korteriühistu 27.05.2010 üldkoosolekul. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on esitanud maakohtule fotod selle kohta, et Vilde tee 85 elamu juurde on paigaldatud infotahvel parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab
parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi 57 eurot.
30.27. mail 2010 kehtinud AÕS § 72 lg 1 redaktsiooni kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samal ajal kehtinud korteriomandiseaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. Riigikohus on 18.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 (p 10) selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on 07.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15391 (p 11) selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1).
31.Ringkonnakohus on seisukohal, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet nii alates 01.01.2018 kehtiva õigusliku regulatsiooni alusel, kui ka enne 01.01.2018 kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Hageja ei ole väitnud sellise kokkulepe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et üldkoosolekul, kus parkimiskorraldus kinnitati, osalesid kõik korteriomanikud ja kõik olid sellega nõus. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras.
32.AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. KrtS § 30 lg 1 p 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kuigi kostja ei ole korteriomanik, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka korteriomandit kasutaval isikul (KrtS § 30 lg 3). Kuna tõendamata on, et korteriomanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras, siis oli kostjal AÕS § 72 lg-st 3, KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt õigus parkimisala kasutada ilma vastava parkimisloata.
33.Kostja on menetluses tuginenud sellele, et tal puudub hagejaga võlaõiguslik suhe. Kolleegium leiab, et kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata, siis puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta. Käesoleval juhul ei saa parkimisalale sisenemist käsitleda kostja poolt tahteavalduse tegemisena lepingu sõlmimiseks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.
34.Maakohus jättis menetlusse võtmata kostja poolt hagiavalduse vastuses esitatud nõuded – nõuda hagejalt kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ja kohustada hagejat kostjale tekitatud ebameeldivused heastama. Maakohus jättis nõuded TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud need nõuded uuesti, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks on maakohtu otsustus nõuete menetlemisest keeldumise kohta ebaõige. Kuna kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses põhjendusi, mille vastu on maakohus eksinud ja miks tuleks nõuded menetlusse võtta, siis ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu otsust tühistada.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuna hageja hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagiga kostja vastu, hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad kostja nõuete menetlusse võtmisest keeldumisega, jäävad kostja kanda (TsMS § 168 lg 1).Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv (mis jääb menetluskulude jaotuse kohaselt tema kanda). Tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oleks maakohtus olnud menetluskulusid. Seega puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus. Apellatsiooniastmes ei ole hageja ja kostja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
36.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 02.11.2021 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 250 eurot. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuna apellatsioonkaebuse hind koosneb hageja nõude hinnast ning hageja nõue jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonkaebuse riigilõiv summas 250 eurot mõista riigituludesse välja hagejalt. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.