Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-16-4430
Kohtuasi
XX kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i 29. oktoobri 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik/usaldusisik: XX (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isikud/Võlausaldajad: Swedbank AS, esindaja Triin Kihuoja Bigbank AS, esindaja Elari Arjakas AS Intrum Estonia (endine võlausaldaja Danske Bank AS Eesti filiaal), esindajad Reelika Tuisk ja Anatoli Jort
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata XX taotlus kohustustest vabastamiseks ning saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-16-4430 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu 24. märtsi 2016. a määrusega kuulutati välja XX (võlgniku) pankrot. 6. märtsil 2017. a lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik esitas taotluse (tl 164) kohustustest vabastamise otsustamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 alusel ning aruande, millest nähtuvad võlausaldajatele teostatud järgmiseid väljamaksed: AS Intrum Estonia - nõue 25 838,51 eurot, nõude jääk 24 054,26 eurot; Bigbank AS – nõue 642,98 eurot, nõude jääk 594,44 eurot; Swedbank AS – nõue 1 715,84, nõude jääk 1 586,37 eurot (tl 166). Võlausaldajatele on tehtud kokku väljamakseid summas 3 551,20 eurot (tl 193). Võlgnik on töövõimetuspensionär ja osalise töövõimega. Võlgniku mõlemal jalal on liigesehaigus, mis ei võimalda füüsilist tööd teha (tl 124, 164). Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas võlgniku taotluse ja 14. oktoobri 2020 määrusega lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt pole kohus tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul puudus pankrotivara, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS §-s 132 sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 290 eurot kuus ja töötasu ca 200-250 eurot kuus. Võlgnik on esitanud iga-aastast aruandluse (tl 79, 100, 146). Võlgniku poolt esitatud tõendite ning tuludeklaratsioonide (tl 73) alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Võlgnik on 23. septembril 2020. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta (tl 188). Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on töötamise takistuseks invaliidistumine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on keskmise puudega töövõimetuspensionär. Puue tekitab raskusi igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemiseks, võlgnik vajab ortopeedilisi abivahendeid (tl 87, 88,102, 124, 127, 129, 130). Võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku tervislikku seisundit erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgnik töötab kaubamajas koristajana 2,5 tundi päevas (tl 168-172). Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma
2-16-4430 sissetulekuid suurendada, võlgniku tervis tulevikus ei parane, töövõime ei taastu. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Määruskaebus
5.Võlausaldaja (Swedbank AS) esitas 29. oktoobril 2020. a määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks.
6.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid, kuid ulatuses, mida ei saa pidada arvestatavaks. Võlgniku tunnustatud nõue võlausaldaja ees pankroti välja kuulutamisel oli 1 715,84 eurot. Võlgnikul on 2 laenulepingut, millest tulenev nõude jääk on kokku 1 586,37 eurot. Praegusel juhul on võlgniku nõude rahuldamise ulatus ligikaudu 7,5%. Kuna nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus praegusel juhul puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Menetluse edasine käik
7.Võlausaldaja Aktsiaselts Intrum Estonia toetas määruskaebuse rahuldamist.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 5. jaanuaril 2021 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Maakohtu vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt rahuldas kohus võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks ja vabastas ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt, kuna võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlgnik on osaliselt töövõimetu ning tal puudub võimalus suurema sissetuleku teenimiseks.
11.Võlgadest vabastamise menetluses on võlgniku üheks peamiseks kohustuseks PankrS § 173 lg 1 järgi tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus otsustab pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamise võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 1). PankrS § 175 lg 11 lubab vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest asjaolusid arvestades ka enne viie aasta (kuid mitte enne kolme aasta) möödumist
2-16-4430 menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
12.Ringkonnakohus leiab, et viimati viidatud sätte, s.o PankrS § 175 lg 11, kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates on antud juhul maakohus diskretsioonipiire rikkunud.
13.PankrS § 175 lg 11 näeb ette, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et sätte kohaldamise obligatoorseks aluseks on võlausaldaja nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses. Praegusel juhul on võlgnik täitnud võlausaldajate nõudeid minimaalses ulatuses – ca 7,5% Swedbank AS ja Bigbank AS-i nõuete puhul ja ca 7% AS Intrum Estonia nõude osas. Kolme aasta jooksul võlausaldajate nõude täitmine 7-7,5% ulatuses ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Kuna nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus praegusel juhul puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt (vt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13). Samuti puudub vajadus tuvastada seda, kas esinevad PankrS § 175 lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused.
14.Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnikul ei oleks võimalik võlausaldajate nõudeid edaspidi (kuni PankrS § 175 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumiseni) täita. Kuigi kolleegium nõustub, et võlgnikule ei pruugi olla etteheidetav suurema sissetuleku teenimata jätmine, puuduvad praegusel juhul sellised erandlikud asjaolud, millest nähtuvalt puuduks võlgnikul edaspidi täielikult võimalus tööd teha ja töötasu (ka väikest) teenida ning sellest võlausaldajate nõudeid seaduses sätestatud ulatuses rahuldada. Seega ei esine erandlikke asjaolusid, mis oleksid aluseks võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest. Maakohus on PankrS § 175 lg-t 11 ebaõigesti kohaldanud, rahuldades võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja määruskaebus rahuldada.
15.Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
16.Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust.
2-16-4430
17.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.