2-20-16402/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt 05.02.2019 sõlmisid R.K.Õigusbüroo OÜ (hageja) ja A. T. , isikukood XXX , kliendilepingu, mille alusel osutas R.K.Õigusbüroo OÜ õigusteenust A. T. ile. Nimetatud kliendilepingu punkti 8 kohaselt lepiti kokku, et „lisaks õigusabiteenuse eest tasu maksmisele kohustub Klient hüvitama Büroole õigusteenuse osutamise raames kantud otsesed kulud (õigusteenuskulud), sh riigilõivud, notaritasud jm Kliendi eest tasutud lõivud ning maksed, transpordi- ja majutuskulud, tõlkekulud, spetsialisti abi jms kulud.“ Hageja on A. T. i eest tasunud riigilõivud: 50 eurot määruskaebuse esitamisel tsiviilasjas nr XXX ; täiendav riigilõiv 142 eurot tsiviilasjas nr XXX ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel tsiviilasjas nr XXX . Riigilõivud kokku 242 eurot on hagejale tänase päevani hüvitamata. Tulenevalt Tartu notar Kairi Aariku poolt XX.XX.XXXX tõestatud pärimistunnistusele on N. V. A. T. i ainupärija. Hageja püüdis käesolevat vaidlust lahendada kohtuväliselt, saates kostjale 25.08.2020 nõudekirja. Kostja esitas 01.09.2020 lepingulise esindaja adv T. P. e vahendusel vastuse, milles keeldus kohustuse täitmisest. Riigilõivude hüvitamise kohustus ei ole pärandajaga oma olemuselt lahutamatult seotud, mistõttu on kohustus pärijale N. V. le üle läinud. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS §-de 619 ja 108 lg 1 alusel 242 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2.91 eurot ja lisanduva viivise seadusega sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema puhul on tegemist A. T. i pärijaga ning sellele, et talle on läinud üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Küll aga vaidleb kostja vastu, et A. T. oleks sõlminud hagejaga hagiavaldusele lisatud kliendilepingu nr 33-19, millest tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud kostjale kui pärijale. Tegemist on käsitsi allkirjastatud lepinguga, mistõttu ei ole kostjal pärijana võimalik veenduda, et tegemist oleks ka tegelikkuses A. T. i allkirjaga. Lisaks vaidleb kostja vastu sellele, et A. T. il oleks väidetavalt sõlmitud lepingu alusel tekkinud kohustus hüvitada hagejale tema eest väidetavalt tasutud riigilõivu, mille hüvitamise oleks nüüd kostja kui tema pärija kohustus. Hagejale lepinguga antud käsund ei saanud hõlmata määruskaebuse esitamisi hagis märgitud tsiviilasjades nr XXX ja XXX . Esiteks ei ole tõendatud, et kliendilepingus kokkulepitud käsund hõlmaks ka esindust eelnevalt nimetatud tsiviilasjades. Käsundis on selgelt määratletud, et käsund hõlmab esindust hagimenetluses, tsiviilasjade nr XXX ja XXX puhul on aga väidetavat riigilõivu makstud määruskaebuste esitamise eest. Riigiteatajast on kättesaadav ka tsiviilasja nr XXX lahend, millest tuleneb, et tegemist oli maksekäsu määruse vaidlustamisega. Tsiviilasjade nummerduse järgi võib eeldada, et samaga oli tegemist ka tsiviilasja nr XXX puhul. Teiseks ei ole eluliselt usutav, et kliendilepingus kokkulepitud käsund oleks hõlmanud määruskaebuste esitamisi

tsiviilasjades XXX ja XXX . Seda on võimalik järeldada lepingujärgsest käsundi sõnastusest, mis räägib esindusest ühes konkreetsest (numbriliselt määratlemata) tsiviilasjas. Kostja poolt väidetavad riigilõivud on aga tasutud kahes erinevas tsiviilasjas. Veelgi enam pole see eluliselt usutav, kus tegemist on maksekäsu määruse vaidlustamisega ehk tsiviilasja numbrid on teada. Sellises olukorras on õigusabilepingu sõlmimise praktikas tavaks määratleda ka asja number käsundi sisus. Tsiviilasja nr XXX lahendi kohaselt esitati maksekäsk A. T. i vastu 05.04.2019, s.o kaks kuud enne väidetava kliendilepingu sõlmimist. Tsiviilasja numeratsiooni arvestades võib järeldada, et maksekäsk tsiviilasjas nr XXX esitati veelgi hiljem. On arusaamatu, kuidas pidi A. T. väidetava lepingu sõlmimisel olema teadlik, et tal tekib alles tulevikus mitu kuud hiljem vajadus õigusabi järele ehk tema vastu esitatakse maksekäsu kiirmenetluse avaldus(ed). Millest tulenevalt on tasutud täiendavat riigilõivu 142 eurot, jääb arusaamatuks. Neljandaks ei tulene kokkulepitud käsundist, et see hõlmaks ka A. T. i eest riigilõivude tasumist, mis on ka eluliselt usutav, kuivõrd õigusabi osutamisel seda praktikas ei tehta, v.a erandlikel juhtudel erikokkuleppel. Antud juhul ei ole hageja sellist erikokkulepet tõendanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohtule on esitatud 05.02.2019 R.K.Õigusbüroo OÜ (hageja) ja A. T. i vahel sõlmitud kliendileping, mida on kohtumenetlustes tsiviilasjades nr XXX ja XXX aktsepteeritud. KIS-i andmetel on nimetatud menetlustesse lisatud A. T. i esindajana R. K. R.K.Õigusbüroo OÜ-st. Kohus loeb tõendatuks kliendilepingu sõlmimise, olenemata kostja vastuväidetest, et ta ei ole kindel, et lepingule on alla kirjutanud A. T. . Kohtu hinnangul ei ole antud asjaoludel mõistlik ja põhjendatud postuumse käekirjaekspertiisi tegemine, sest A. T. i eluajal on tema kohtuasju tõendatult ajanud R. K. R.K. Õigusbüroo OÜ-st. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on A. T. i esindaja R.K Õigusbüroo OÜ-st tsiviilasjades nr XXX ja XXX A. T. i suhtes tehtud maksekäsud vaidlustanud. Määruskaebuse esitamisel maksekäsu menetluses tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot (Riigilõivuseaduse § 59 p 14). R.K. Õigusbüroo OÜ on kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt tasunud mõlemas tsiviilasjas esitatud määruskaebustelt riigilõivu 50 eurot. Kohtunikuabi on tsiviilasjas XXX ekslikult küsinud täiendavat riigilõivu apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu ulatuses (täiendavalt 142 eurot), mille on samuti tasunud R.K. Õigusbüroo OÜ, vastavalt esitatud maksekorraldusele. VÕS § 628 lg 2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Kliendilepingu p 8 kohaselt kohustus A. T. kliendina eraldi hüvitama muu hulgas ka R.K. Õigusbüroo OÜ poolt makstud riigilõivud. Asjaolu, et riigilõivude tasumine on tavapäraselt kohtumenetluse poole, mitte esindaja kohustuseks, on viidatud ka kostja vastuses. Seega on A. T. i eest riigilõivude tasumine olnud vajalik käsundi täitmiseks. Tehtud kulutused võib vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada ning need kuuluvad hagejale hüvitamisele vastavalt sõlmitud kliendilepingule.

Menetlus tsiviilasjas XXX lõppes kompromissi kinnitamisega XX.XX.XXXX. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et pärandaja A. T. on kohtumenetluse ajal või pärast selle lõppemist hüvitanud käsundisaajale riigilõivu 50 eurot. Menetlus tsiviilasjas XXX lõppes võlausaldaja nõude menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumisega XX.XX.XXXX (vt ka hageja täiendavad tõendid 5.04.3031 menetlusdokumendi juures). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A. T. on hüvitanud käsundisaajale riigilõivud 50 eurot ja 142 eurot. Esitatud tõendite kohaselt toimub käesolevalt nimetatud menetluses menetluskulude kindlaksmääramine, kus A. T. i asemel tema pärija saab esitada nõude võlausaldaja vastu määruskaebuse riigilõivu hüvitamiseks ja taotluse riigilt 142 euro tagasi saamiseks enamtasutud riigilõivuna. Kohus nõustub hagejaga, et RKB OÜ-l ei ole võimalik muul viisil saada käsundi täitmisel kantud kulutuste hüvitamist, kui nõuda neid lepingupoolelt, so A. T. i pärijalt N. V. lt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et N. V. on A. T. i pärija. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on põhjendatult arvestanud viivist sumas 2,91 eurot perioodi eest 12.09.2020 (kostja keeldumine kohustuse täitmisest) kuni 05.11.2020, so hagi esitamiseni kohtusse. Samuti on seaduslik ja põhjendatud hageja esitatud lisanduva viivise välja mõistmise nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 550 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja suurusele. Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabi kulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud 5 tunni 30 minuti ulatuses hinnaga 100 eurot/tund, summas 550 eurot käibemaksuta.