Osaühingu MERU BALTIC hagi OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Osaühingu MERU BALTIC nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: osaühing MERU BALTIC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühingu MERU BALTIC hagi OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Osaühingu MERU BALTIC nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 602 eurot.
4.Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1) teises lauses ettenähtud suuruses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-6706 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja palub tunnustada OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses Osaühingu MERU BALTIC 126 200 euro suurust nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja tõi välja järgmised asjaolud: − 13.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku, OÜ Pessaraag (registrikood: 11276805, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 8, 10143) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo. − 03.12.2019.a. esitas võlausaldaja OÜ MERU BALTIC OÜ Pessaraag (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt moodustab Osaühing MERU BALTIC nõue OÜ Pessaraag (pankrotis) vastu 126 200 eurot. Nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel tegi hageja võlgnikule ülekandeid laenumaksete näol. − Võlgniku pearaamatu kanded kinnitavad, et võlgniku võlgnevus hageja ees moodustab 126200 eurot. − OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite, mis on hageja arvates põhjendamatu. Seega on hageja sunnitud pöörduma nõude tunnustamise hagiga kohtu poole. − Võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek) OÜ Pessaraag pankrotimenetluses toimus 08.04.2020.
3.Hageja seisukoht kostja hagivastuse osas: − Hageja on kokkuvõtval seisukohal, et laenulepingule ei ole ettenähtud kirjalikku vorminõuet ning kostja ega võlgnik ei ole omalt poolt tõendanud, et võlgnik on saanud hagejalt vastusoorituse, mis annab võlgnikule aluse ülekantud summad kinni pidada. Asjaolu, et laenu osas ei vormistata laenulepingut ei ole erakordne. Ei ole asjakohane kostja vastuväide, et hageja ei ole teatanud mis on laenu tagastamise tähtaeg, see ei tekita õigusliku alust summade kinnipidamiseks ning hagejale tagastamata jätmiseks, Kuna tegemist on suulise kokkuleppega, mille tõelevastavust on võimalik tõendada üksnes hageja juhatuse liikme vande all antud selgitusega, palub hageja vande all üle kuulata hageja juhatuse liige Reino Soots, kes saab anda ütlusi laenulepingu sõlmimise ning tingimustega seotud kokkulepete osas. − Hageja on tõendanud rahade ülekandmist ning raha hagejale tagastamata jätmist. Kogu võlgniku raamatupidamine on pankrotihalduri käsutuses ning selle kaudu on kostjal võimalik vajadusel ümber lükata hageja väiteid, et tegemist ei ole laenulepingust tulenevate rahasummade ülekandmisega. Kostja ega võlgnik ei ole seda teinud. Seega on kostja ning võlgniku vastuväite alusetu. Kostja ega võlgnik ei ole tõendanud, et hageja poolt tehtud maksetel on muu õiguslik alus ning hageja nõue ei kuulu seetõttu rahuldamisele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, tuues välja järgmist:
2-20-6706 − Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hageja nõue võlgniku vastu täielikult tõendamata ja seetõttu põhjendamatu.
− Nõudeavalduse ja ka hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue. Seega peaks hageja nõude rahuldamise eeldusena tõendama, et hageja ja võlgnik on sõlminud laenulepingu. Hageja ei ole laenulepingu sõlmimist tõendanud, sh on tõendamata, millal laenuleping sõlmiti, milline oli laenusumma, millised olid laenulepingu tingimused, sh laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei ole aga ei nõudeavalduses ega ka hagiavalduses laenulepingu tingimuste kohta isegi mitte ühtegi väidet esitanud. − Hageja poolt esitatud võlgniku pearaamatu väljavõte ei tõenda laenu andmist. RPS § 6 lg 4 kohaselt on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Seega on võlgniku pearaamatu kirjenditel tähendus vaid juhul, kui kirjendi aluseks on tegelikku majandustehingut tõendav dokument. Hageja ei ole kostjale ega kohtule esitanud mitte ühtegi võlgniku pearaamatu kirjendite aluseks olevat majandustehingut tõendavat dokumenti. Selliseid dokumente ei ole võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurile üle andnud ka võlgnik. Lisaks juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolu ka sellele, et valdava osa pearaamatu väljavõttel kajastuvatest laenukannetest moodustab algsaldo, mille osas jääb ebaselgeks, milliste kirjendite alusel on algsaldo tekkinud. − Kostja hinnangul ei tõenda hageja poolt võlgnikule 126 000,00 euro suuruse laenu andmist ka võlgniku arvelduskonto väljavõte. Konto väljavõtte kohaselt on hageja teinud võlgniku kontole ülekanded selgitusega „laen“ kokku summas 120 200,00 eurot. Samal ajal on võlgnik teinud hagejale ülekandeid selgitusega „laenutagastus“ summas 32 000,00 eurot. Lisaks on võlgnik teinud hagejale täiendavaid erinevate selgitustega ülekandeid summas 33 660,00 eurot. Vastastikuste ülekannete saldo on 54 540,00 eurot. Samas ainuüksi ülekannete saldo alusel ei ole võimalik tuvastada seda, et hagejal on võlgniku vastu nõue, kuna ülekannetest ei selgu, kas üldse ja millistel tingimustel pidi võlgnik hagejale väidetava laenu tagastama. − Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kehtiv laenusuhe. Hagiavaldusele lisatud pearaamatu ja konto väljavõtted laenusuhte olemasolu ei tõenda ning muid laenusuhte aluseks olevaid dokumente hageja esitanud ei ole. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada laenulepingu olemasolu, siis puudub laenulepingust tulenev nõue, mida oleks võimalik võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. − Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja OÜ MERU BALTIC nõue summas 126 200,00 eurot OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 09.07.2020 menetlusdokumendis tõi kostja välja järgmist: − Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja väited sedavõrd üldsõnalised ja tõendamata, et hageja nõuet ei ole võimalik pelgalt hageja poolt esitatud väidete pinnalt tunnustada. Eeltoodud põhjustel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja hageja nõue summas 126 200,00 eurot võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.
MENETLUSE KÄIK
5.24.09.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata Osaühingu MERU BALTIC taotluse hageja seadusliku esindaja R S vande all ülekuulamiseks..
6.26.10.2020 määrusega andis kohus pooltele tähtaja esitamaks kohtule kõik veel esitamata asjas tähtsust omavad avaldused, taotlused ja tõendid hiljemalt 13.11.2020 ning teatas, et eelmenetlus lõpeb 13. novembril 2020.
7.22.02.2021 oli käesolevas asjas kavandatud kohtuistung, mille kohus tühistas seoses hageja lepingulise esindaja haigestumisega.
2-20-6706
8.04.03.2021 kohtukirjaga teatas kohus, et jätkab asja arutamist poolte nõusolekust lähtuvalt kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoolele vastamiseks ning teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 26.04.2021.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Tsiviilasjas nr 2-18-17124 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus käesoleva nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
13.Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 08.04.2020. Hagi on kohtule esitatud 07.05.2020, seega tähtaegselt.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
2-20-6706
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: − 13.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku, OÜ Pessaraag pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo. − 03.12.2019.a. esitas võlausaldaja OÜ MERU BALTIC OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt moodustab Osaühing MERU BALTIC nõue OÜ Pessaraag (pankrotis) vastu 126 200 eurot. − OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. − Võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek) OÜ Pessaraag pankrotimenetluses toimus 08.04.2020.
16.Hagiavalduse kohaselt moodustab Osaühing MERU BALTIC nõue OÜ Pessaraag (pankrotis) vastu 126 200 eurot. Nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel tegi hageja võlgnikule ülekandeid laenumaksete näol. Hageja väitel kinnitavad võlgniku pearaamatu kanded, et võlgniku võlgnevus hageja ees moodustab 126200 eurot
17.Hageja rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
18.Nõude esimese eelduse kohaselt on vajalik välja selgitada, kas OÜ MERU BALTIC ja OÜ Pessaraag vahel oli kehtiv leping või muu võlasuhe. Hageja tõi hagiavalduses välja, et hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel tegi hageja võlgnikule ülekandeid laenumaksete näol. Hageja esitas laenu andmise tõendamiseks Q-Haus Baltic OÜ (viimase ärinimega OÜ Pessaraag) pearaamatu väljavõtte ning arvelduskonto nr EE312200221033231887 filtreeritud väljavõtte perioodist 17.10.201716.10.2019, millest nähtuvad kanded, kus saajaks või maksjaks on OÜ MERU BALTIC. Kostja vaidleb hagile vastu ja toob välja, et hageja nõue võlgniku vastu on täielikult tõendamata ja seetõttu põhjendamatu – hageja ei ole laenulepingu sõlmimist tõendanud, sh on tõendamata, millal laenuleping sõlmiti, milline oli laenusumma, millised olid laenulepingu tingimused, sh laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei ole aga ei nõudeavalduses ega ka hagiavalduses laenulepingu tingimuste kohta isegi mitte ühtegi väidet esitanud. Kostja väitel ei tõenda hagiavaldusele lisatud pearaamatu ja konto väljavõtted laenusuhte olemasolu ning muid laenusuhte aluseks olevaid dokumente hageja esitanud ei ole. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada laenulepingu olemasolu, siis puudub laenulepingust tulenev nõue, mida oleks võimalik võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu kohta väga üldsõnalisi väiteid, seejuures välja toomata ja tõendamata, millal laenuleping sõlmiti, milline oli laenusumma, millised olid laenulepingu tingimused, sh laenu tagastamise tähtaeg jm. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et laenuleping võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
2-20-6706 (võlaõigusseadus § 11 lg 1). Küll aga ei ole käesoleval juhul hageja tõendanud lepingu sõlmimist ega selle võimalikke tingimusi. Kohtu hinnangul on hagi lisana esitatud arvelduskonto väljavõttega perioodist 17.10.201716.10.2019 tõendatud, et OÜ MERU BALTIC ja OÜ Pessaraag (pankrotis) on teinud vastastikkuseid pangaülekandeid, seejuures kandeid, mille selgitusse on märgitud „Laen“, „Laenutagastus“ või „Laenutagastus osaline“, küll aga ei ole kohtul võimalik pelgalt arvelduskonto ja ilma pearaamatu kirjendite aluseks olevate majandustehingut tõendavate dokumentideta esitatud pearaamatu väljavõttest lähtuvalt anda hinnanguid maksete tegelikku sisu, võlakohustuse tekkimise kohta kostjal ega nõudeõiguse olemasolu kohta hagejal. Riigikohtu 20.03.2019 lahendist tsiviilasjas nr 2-14-61508 lähtuvalt „Tõenduslikult tähendab selline kviitung [käesoleval juhul täitmise kviitungina käsitletavad maksekorraldused] aga üksnes eeldus, et kostja on hagejalt kohustuse täitmiseks raha saanud, mitte aga ei loo laenulepingu sõlmimise eeldust. /---/“. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksekorralduste ja pearaamatu väljavõttega ei ole tõendatud OÜ MERU BALTIC ja OÜ Pessaraag (pankrotis) vaheline laenusuhe. Käesolevas menetluses ei ole hageja kostjale tehtud maksekorraldustele ja pearaamatu väljavõttele täiendavalt tõendanud ühtegi asjaolu, mis viitaks OÜ MERU BALTIC ja OÜ Pessaraag (pankrotis) vahelise laenulepingu või laenulepingute sõlmimisele. Eelpooltoodust lähtuvalt puudub hagejal OÜ Pessaraag (pankrotis) vastu laenulepingust tulenev nõue, kuivõrd tõendatud ei ole laenulepingu sõlmimine OÜ MERU BALTIC ja OÜ Pessaraag (pankrotis) vahel.
19.Kuna hageja rahalise kohustuse täitmise nõude esimene eeldus (kehtiv leping või muu võlasuhe) on täitmata, ei analüüsi kohus täiendavate eelduste täidetust. Kohtu hinnangul ei ole täidetud nõude tunnustamise eeldused ja eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on jätnud hagi rahuldamata, seega on kohus teinud otsuse hageja kahjuks. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-20-6706
23.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 602 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning selgitab, et kostja menetluskulud kantakse PankrS § 541 lg 1 teisest lausest tulenevalt OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotivara arvelt, mistõttu palub kostja oma menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga, kuna OÜ Pessaraag (pankrotis) ei ole käibemaksukohuslane. Kostja palub kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis hageja kohustus tasuda viivist. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
24.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 3,58 tundi tunnihinnaga 168 eurot. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele) ning lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 168 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vastab töö mahule.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 602 eurot (sh käibemaks).
26.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.