Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud 10.02.2021 esitas võlgnik avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt asutati võlgnik 13.03.2019. Võlgnikule pakuti rendipinda T1 Mall of Tallinn poolt T1 kaubanduskeskusesse. Võlgnik võttis pakkumise vastu. Hiljem selgus, et T1 külastatavus osutus äärmiselt tagasihoidlikuks, mis omakorda mõjutas võlgniku tutvustamist avalikkusele, selle käivet jne. T1 külastatavuse vähesust ei olnud võlgniku juhatusel võimalik ette näha. Selle tulemusel ei käivitunud võlgniku majandustegevus plaanipäraselt ning tal tekkis juba esimestel tegevuskuudel võlg T1 Mall of Tallinn ees seoses tasumata üüriarvetega. Võlgniku juhatus üritas olukorda parandada kokkulepete sõlmimisega Soome ettevõtetega, kuid need ei realiseerunud seoses Covid-19 levikuga. Võlgnikul tekkis igakuiselt järjest suurem ärikahjum. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul on kokku täitmata kohustusi 72 093,57 eurot ning vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse 04.03.2021.a määrusega menetlusse ja määras ajutise halduri, kes esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Vara Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara. Kohustused: Maksu- ja Tolliametile 45 856,57 eurot; Võlgnevused 24-le äriühingule kokku 72 093,57 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskusele 10 803,68 eurot. Võlad kokku: 162 303,94 eurot, millele võivad lisanduda täitemenetluse kulud ja täituri tasu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei tegutse ning tema tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated puuduvad. Võlgnikul ei olnud registreeritud töötajaid. Ajutise halduri sõnul on maksejõuetuse põhjusteks: väike osakapital, mis ei võimalda edukalt majandustegevust käivitada; ebaõnnestunud äriprojekt; majandustegevuseks üüritud kaubanduskeskuse T1 väikene külastatavus, mis ei toonud kaasa loodetud käivet; 2020.a kevadel levinud Covid-19 viirus, mis ei võimaldanud käivitada uusi projekte. Puudub võimalus katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on nõus deposiiti maksma. Kohus määras 01.04.2021.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. 30.03.2021 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik enda avalduse ja seisukohtade juurde. Ajutine haldur suhtles võlgniku seadusliku esindajaga, kelle selgituste kohaselt tahtis ta hakata korraldama elektroonilisi näituseid. Esimese näituse eest saadi ka piletitulu. EAS rahastas võlgniku tegevust. Võlgnik jättis riigile aruanded esitamata, et kuidas raha kulutati. T1 on ka ise õnnetus olukorras, sest inimesi ei käi seal nii palju kui vaja. Rendileandja ei pidanud vastu

ja kirjutas varad üles ning nii see lõpp tuli. Võlgniku seaduslik esindaja ei esitanud kohe pankrotiavaldust, sest lootis leida partneri Soomest. Rendileandja saab vara müügist lausa 90%. Suures osas pandiõiguse katteks võetud asjad olid EAS-i toetusega (10 800 eurot) ostetud. Esimene enampakkumine oli 87 000 eurot ja siis äkki otsepakkumine 5000 eurot. Aeg, mil kõik võlausaldajad oleks midagi saanud, lasti mööda. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 162 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Lxxxx Lxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 1108,80 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2021,aastal 584 eurot (VV 19.12.2019 määrus nr 115), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 116.80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 14,5h (29 pooltundi). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus märgib, et ajutine haldur on teinud arvutusvea. 29 pooltundi korrutada 33 euroga on 957 eurot, mitte 924 eurot. Kohus leiab, et saab ise arvutusvea parandada. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 957 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 191,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1148,40 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu osaliselt välja mõista riigi vahenditest ning osaliselt võlgnikult. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Nagu kohus eelpool märkis, on 2020 kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot, millel saab lisada käibemaksu 116,80 eurot. Seega ei ole võimalik riigi vahenditest ajutise halduri tasu suuremas summas hüvitada. Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on korrektne ja see on arvestatud vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 700,80 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasust puudujääva osa summas 447,60 eurot mõistab kohus PankrS § 23 lg 4 alusel välja võlgnikult. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.