Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-11210
Kohtuasi
Osaühingu Kalbro hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Kalbro apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
107 892 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing Kalbro (registrikood 10796744), lepingulised esindajad vandeadvokaat Gerly Kask ja vandeadvokaadi abi Siiri Pajupuu Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16. aprilli 2021. a kohtuistungil
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
aegumistähtaega, siis algas aegumine hiljemalt 1. jaanuaril 2015 ja nõue aegus 31. detsembril 2017 (TsÜS § 154 lg 1). Isegi, kui nõue põhivõlgniku vastu ei ole aegunud seoses nõude tunnustamisega, on nõue aegunud käendaja suhtes, sest nõude tunnustamine põhivõlgniku poolt ei mõjuta aegumist käendaja suhtes (VÕS § 68 lg 3). Käenduse piiramine rahasummaga ei too kaasa käenduse tähtajatut kehtivust. Käendus, mida ei ole tähtajaliselt piiratud, aegub üldises korras. Põhivõlgniku maandustegevust juhib ja kontrollib AK, kes on ka hageja juhatuse liige. Hageja on teadlikult püüdnud oma juhatuse liikme kaudu tekitada olukorda, mis võimaldaks esitada nõude käendaja vastu. Kostjale edastatud 2016. a esimese poolaasta kasumiaruandest on tuvastatav intressimaksete tegemine hagejale, kuid sellest ei selgu, millise laenu eest on intresse tasutud. Tõendatud on vaid kostja ligipääs lühikesel perioodil (2020. a maist kuni juunini) põhivõlgniku pangakontole, aga mitte see, et kostjal oli pidev juurdepääs andmetele. Kostja kirjalikud pöördumised AK poole tõendavad, et AK ei taganud kostjale juurdepääsu ega andnud informatsiooni põhivõlgniku majandustegevuse kohta. Samuti oli raamatupidamises intresside kajastamine ja nende tasumine täielikult AK kontrolli all. Isegi, kui kostja pidi teadma, et põhivõlgnik tasub hagejale 5. aprilli 2011. a laenulepingu muudatuse alusel intresse, ei saa seda teadmist pidada aktiivseks tegevuseks ja tahteavalduseks, millest nähtuks käendaja tahe nõuet tunnustada (TsÜS § 158 lg 2). Hageja ei ole tõendanud selliseid toiminguid või tahteavaldusi, millest nähtuks käendaja poolt nõude tunnustamine, samuti et laenuleping on muutunud tähtajatuks ja see omab tähtsust käenduslepingust tulenevate nõuete esitamisele. Isegi, kui laenuleping on muutunud tähtajatuks, ei laienda käendaja kohustusi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 145 lg 4). Maakohtu otsus ja põhjendused
nõude tunnustamist TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Nõude tunnustamine ühe solidaarvõlgniku poolt ei mõjuta üldjuhul nõude aegumist teiste suhtes, sh käenduse puhul. Lisaks ei ole võimalik samastada kostja tegevust juriidilise isiku juhatuse liikmena ja füüsilise isikuna. Apellatsioonkaebus
ei ole maakohus hageja laenulepingu tähtajatuks muutumise väitele piisavalt tähelepanu pööranud, märkides üksnes otsuse p-s 12, et pooltel puudub vaidlus, et laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 28. aprillil 2014. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada. Kuigi hageja on 1. oktoobri 2020 menetlusdokumendi p-s 1.2.3 avaldanud, et ta ei vaidle vastu, et laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 28. aprillil 2014 ja sellest ajast hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg (tl 69 pöördel), siis on hageja 16. novembri 2020 menetlusdokumendi p-s 14 esitanud alternatiivse käsitluse, mille kohaselt muutus laenuleping intressimaksete jätkuva maksmise tõttu konkludentselt tähtajatuks (tl 87 pöördel). Seda hageja väidet tuleb koosmõjus esitatud tõenditega hinnata.
kujunenud praktika muuta lepinguid kaudsete tahteavaldustega, vaikimise või tegevusetusega. Asjas esitatud tõenditest tulenevalt oli esmane laenuleping sõlmitud kirjalikult ning selle muudatus notariaalselt tõestatud vormis (tl 5–12). Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et tegevusi, mille kaudu hageja leiab, et vastav tahteavaldus on olemas, ei saa lugeda kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks põhivõlgniku soov tuua kaasa õiguslik tagajärg.
võlausaldaja nõue on põhivõlgniku vastu aegunud, saab ta esitada käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue käendaja vastu on aegunud. Eelnevast tulenevalt on õige maakohtu lõppjäreldus, et kui laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 28. aprillil 2014, siis TsÜS § 146 lg 1 järgi aegus hageja nõue kostja vastu 28. aprillil 2017 kell 23.59.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.