OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Liivi Aiad OÜ vastu põhivõla 549 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Masinate Remont ja Hooldus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
648 eurot 94 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) OÜ Masinate Remont ja Hooldus esindajad (registrikood 12133232); lepinguline esindaja Irina apellatsioonimenetluses Bušujeva Kostja (vastustaja) Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887), lepinguline esindaja Urmas Mark Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 17. oktoobri 2019. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Masinate Remont ja Hooldus kanda. Rahuldada Liivi Aiad OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista OÜ-lt Masinate Remont ja Hooldus Liivi Aiad OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 360 eurot.
Tsiviilasi nr 2-18-17717 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
1.OÜ Masinate Remont ja Hooldus esitas 23. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Liivi Aiad OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 549 eurot, alates 23. septembrist 2017 kuni 18. oktoobrini 2017 tähtaegselt tasumata 1363.80 eurolt viivise summas 7.77 eurot. Alates 19. oktoobrist 2017 kuni 23. novembrini 2018 palus hageja kostjalt välja mõista viivise tähtaegselt tasumata 549 eurolt summas 48.25 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast ehk 24. novembrist 2018 palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2017. aasta septembri alguses hagejalt tehnikaseadme Case 430 remonditööd. Töö ajal oli hageja ja kostja vaheline koostöö hea. Kostja oli informeeritud vajalikest töödest. Pärast tööde teostamist anti seade üle kostjale. Tehtud töö eest väljastas hageja kostjale 15. septembril 2017 arve nr A030917 summas 1363.80 eurot, mis pidi olema tasutud 22. septembril 2017.
3.Kostja maksis arve hilinemisega 18. oktoobril 2017 osaliselt summas 814.80 eurot. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 549 eurot. Pärast seda, kui kostja oli remonditud seadme hageja töökojas vastu võtnud ja enda juurde viinud, saatis ta 15. septembril 2017 ekirja, milles ta ei nõustunud arve summaga. Hageja saatis kostjale 17. septembril 2017 e-kirja, milles selgitas tööde vajadust koos fotodega seadme sõlmedest, mis vajasid remonti. 26. septembril 2017 ja 9. oktoobril 2017 saatis hageja kostjale meeldetuletusi, kuid kostja ei reageerinud ning rohkem ühendust ei võtnud.
Tsiviilasi nr 2-18-17717
4.Lisaks põhivõlale tekkis kostjal hagiavalduse esitamise seisuga viivise võlg summas 7.77 eurot (viivis 1363.80 eurolt 23. septembrist 2017-18. oktoobrini 2017 ehk 26 päeva) ning viivisvõlg summas 48.25 eurot (viivis 549 eurolt 23. oktoobrist 2017 – 23. novembrini 2018 ehk 401 päeva). Viivis kokku 56.02 eurot.
5.Hageja selgitas, et pooled ei olnud töö üleandmisel mahtudes ega hinnas kokku leppinud. Kostja palus teha korda kõik, mis vaja. Kokkuleppe oli, et hageja teeb avad ja paigaldab nii palju seibe, kui on vaja. Kuna ei olnud täpselt teada, palju avasid tuleb teha, ei olnud võimalik öelda, kui palju seibe tuleb paigaldada ega olnud võimalik prognoosida, kui palju aega töö tegemiseks kulub.
6.Poolte vahel polnud kokkulepet, et ava maksab 85 eurot. Kuni traktor ei olnud lahti võetud, ei olnud teada, millised seibid on vajalikud. Erinevate seibide hinnad on erinevad. Tõendamata ja ebaõige on kostja väide, et ta avastas töö ülevaatamisel, et 31 seibi asemel oli paigaldatud
26.Kostja võis kõiki seibe mitte arvestada. Töö ülevaatamine ei toimunud hageja juuresolekul, hagejat ei olnud sellest teavitatud ja ei ole teada, kuidas ja kas see üldse toimus. Tegelikult toimus see traktori üleandmisel ning siis mingeid pretensioone kostjal ei olnud. Mõlemad pooled tegutsevad oma majandus-ja kutsetegevuses ning olid teadlikud, et täielikku remondimaksumust ja mahtu eritehnika remontimisel selle varjatud kohtades ei ole võimalik kindlaks teha enne masina lahti võtmist. Selline on tava.
7.Pooled leppisid kokku kiirliigendi raami avade taastamise töödes. Kui traktor oli lahti võetud, avastas hageja, et hüdrosilindrid vajavad parandamist. Hageja helistas kostjale ja kostja tõi ise remondi teostamiseks varuosad ehk puksid. Kui hageja hakkas pukse asendama, selgus, et hüdrosilindri avad on kulunud. Hageja teavitas sellest kostjat ja pakkus kaks varianti: kas hageja tagastab traktori lahti monteerituna, sest kulunud avadele ei ole võimalik hüdrosilindrit panna või hageja teeb avad korda. Kostja soovis teist varianti ja hageja tegi hüdrosilindri avad korda. Seega tegi hageja 8 kiirliigendi raami ava, 2 tõsteraami ava ja 2 hüdrosilindri avad, kokku 12 ava.
8.Kostja tasus hagejale tema enda valitud hindade alusel, millega hageja ei nõustu. Kostja leidis, et ta ei pea üldse töö eest maksma, vaid ta tasub ainult varuosade eest. Tehtud töö oli unikaalne, sest nii väikesi avasid (35-40 mm) on väga keeruline taastada ning väga vähe on ettevõtteid, kes seda teevad.
9.Hageja tegi järelepärimise sama töö hindade kohta ning sai vastuse, et samal traktoril 12 ava taastamise maksumus on 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja töö koos varuosadega oli odavam. Hageja esitas fotod, millest nähtub tõsteraami avade taastamise vajadus. Raam oli kõverdanud ja avad ei olnud ühel teljel. Kuna sõrmed ei olnud ühel teljel, ei olnud võimalik kiirliigendit traktorile külge panna. Foto tõendab, et täiendavalt tuli 4 istekohta ühel teljel taastada. Seda kohta ei olnud näha enne traktori lahti monteerimist. Hageja tegi foto ja küsis kostjalt seisukoha, mida edasi teha. Kostja palus teha kõik, mis vaja, et traktor oleks töökorras. Kuna sõrmede kinnitused olid kulunud, remontis hageja ka need, keevitades need raamile. See on tõendatud hageja 17.09.2017 vastusega kostjale.
Tsiviilasi nr 2-18-17717
10.Kui kostja jätkuvalt väidab, et töö ei ole tehtud, soovib hageja ekspertiisi määramist. Kostja jättis endale remonditud tehnika, kuid ei tasunud selle eest. Traktor remonditi, selle turuhind suurenes ja kostja rikastus hageja arvel. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus, et ta tellis hagejalt 2017. aasta septembri alguses laaduri Case 430 sõlmede ehk avade taastamise, mahus 8 tk ja hinnaga 80 eurot ühe ava taastamise eest. Täiendavalt lepiti kokku, et töövõtja paigutab vajamineva arvu seibe hinnaga 1.50 eurot tükk. Hinnale lisandus käibemaks. Kokkulepe sõlmiti suuliselt ning selle olemasolu kinnitab poolte hilisem kirjavahetus.
12.Hageja esitas 15. septembril 2017 tehtud tööde eest kostjale arve nr A030917 summas 1363.80 eurot, mis oli oluliselt suurem kokku lepitust. Täiendavalt oli esitatud arve 4 ava taastamise eest, milles polnud kokku lepitud, samuti oli ava taastamise maksumus 5 euro võrra suurem kokkulepitust. Tööde ülevaatamisel selgus, et töövõtja oli paigaldanud 5 seibi vähem ehk 31 arvel märgitud seibi asemel 26 seibi. Kostja teatas hagejale samal päeval avastatud mittevastavustest oma pretensiooniga ning palus esitada kreeditarve.
13.Kostja tasus arve osas, mida ta aktsepteeris ehk 8 ava taastamine 80 eurot ava kohta ning 26 seibi paigaldamine 1,50 eurot seibi kohta. Samuti lisas kostja summale käibemaksu. Oma otsusest teatas kostja hagejale e-kirjaga 18. oktoobril 2018.
14.Pooled leppisid kokku fikseeritud hinnas. Lukksepatööd pidid olema hinna sees, mis oli loogiline, kuna kostja tellis töö, mille sisuks oli kulunud avade taastamine. See ongi lukksepa poolt tehtav konkreetne töö, mille eest täiendavalt tunnihinna alusel tasu küsimine pole loogiline ega vasta tavalisele praktikale.
15.Kostja väiteid selle kohta, et sõlmiti töövõtuleping konkreetselt 8 ava remondiks ja mitte masina kordategemiseks on muuhulgas tõendatud sellega, et kostja tellis 8 puksi remonditava 8 ava tarbeks (Intrac Eesti AS 4. septembri 2017 arve 000760305). Juhul kui vastaks tõele hageja väide, oleks kostja tellinud 12 puksi. Põhimaterjal ehk originaalsed varuosad olid kostja poolt.
16.Alusetu on hageja etteheide, et teda töö ülevaatamisele ei kaasatud. Masina üleandmisel selle mootor töötas ja hageja lahkus koheselt üleandmise kohast.
17.Hageja ei teatanud kostjale, et tööde mahus oleks mingeid muutusi. Puksid olid juba eelnevalt tellitud ja tarnitud. Masin viidi sinna kiirliigendi avade taastamiseks ning tööde vastuvõtmisel ja ülevaatamisel nimetas hageja taastamist vajavate osade arvuks 8 punkti. Kostja maksis eraldi varuosade tarnijale. Hageja esitatud fotod saadeti kostjale vastuseks, mitte tööde teostamise ajal. Kostjale ei ole teada, kas telgid olid kõverad või mitte, sest kostjale teadaolevalt ei ole masinal ühtegi telki.
Tsiviilasi nr 2-18-17717 Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
kostja tellis hagejalt tehnikaseadme Case 430 remonditööd; hageja teostas tööd ja tagastas kostjale seadme; hageja esitas tööde eest kostjale 15. septembril 2017 arve nr A030917 summas 1363.80 eurot, mille alusel tasus kostja 18. oktoobril 2017 814.80 eurot.
20.Maakohtu põhjenduste kohaselt pole hageja tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Pooled vaidlevad selle üle, millise tasu pidi kostja hagejale tööde eest maksma ning millal oli kostja kohustatud tasu maksma. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et hageja pole tõendanud mittesiduva eelarvega töövõtulepingu sõlmimist kostjaga. Poolte e-kirjadest ja kostja esitatud Intrac Eesti AS arvest võib järeldada, et algse kokkuleppe kohaselt pidi hageja parandama 8 ava hinnaga 80 eurot ava kohta. Kostja on nõustunud, et lisaks sellele tuli tal tasuda paigaldatud seibide kulu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud suurema arvu avade parandamises, täiendavate tööde tegemises või teistsuguses hinnas. Ainuüksi arve esitamine kostjale kokku lepitust suuremas summas ei anna hagejale õigus nõuda kokku lepitust suuremat tasu. Kui hageja hinnangul ei sõlmitud siduva eelarvega lepingut, oleks hagejal tulnud tõendada, et ta teavitas kostjat õigeaegselt eelarve suurenemisest. Hageja pole teavitamist tõendanud. Lisaks pole hageja tõendanud kokkulepet tasu maksmise tähtaja osas. Seetõttu ja arvestades, et kostja kohustus tasuda hagejale põhinõudena enam, kui kostja tegelikult tasunud on pole tõendatud, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõuded.
21.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 648.94 eurot.
Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotles hageja kohtus hageja juhatuse liikme vande all ärakuulamist. Hageja heidab maakohtule ette taotluse rahuldamata jätmist. 4. septembri 2019 käsikirjalisest määrusest nähtuvalt jäeti taotlus rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja vaidles sellele vastu. Kohtul on sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest õigus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole (TsMS § 2681). TsMS § 2681 tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt peab kohus kuulama vande all ära poole olukorras, milles tegemist on sisuliselt ainsa viisiga tuvastamaks asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega asjaolusid. Vastavalt TsMS § 392 lg 1 ja § 351 lg-le 1 ning 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus.
Tsiviilasi nr 2-18-17717
24.Maakohus on olulises osas jätnud täitmata põhjendamiskohustuse. Maakohus on jätnud otsuses võtmata seisukoha hageja mitmete väidete osas ning teinud järeldusi neid põhjendamata. TsMS § 436 lg 7 alusel mõistab kohus õigust poolte poolt esitatud asjaolusid arvesse võttes ega ole seotud poolte õiguslike väidetega. Olukorras, milles kohtu hinnangul oli tegemist siduvat eelarvekokkulepet sisadava töövõtulepinguga ja milles faktiliselt tehtud tööde mahu üle sisulist vaidlust ei olnud, pidi kohus omal algatusel kaaluma nõude rahuldamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 639 lg 2 viimase lause järgi. Olgugi, et hageja on esitanud ka tõendid samaväärsete tööde maksumuse kohta, ei ole kohus seesuguseid tõendeid faktiliselt käsitletnud ega ole kaalunud nõude rahuldamist VÕS § 639 lg 2 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
27.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult hageja taotluse tema seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks rahuldamata ega pidanud hageja seaduslikku esindajat ka omal algatusel üle kuulama. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest kokku 1363.80 eurot. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
28.Praegusel juhul ei vaielnud pooled selle üle, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kostja laaduri Case 430 remonditöödeks ja et hageja esitas tööde eest kostjale 15. septembril 2017 arve nr A030917 summas 1363.80 eurot, mille alusel tasus kostja 18. oktoobril 2017 814.80 eurot. Kostja väitel pidi hageja taastama laaduri Case 430 8 sõlme (ava) hinnaga 80 eurot ühe ava taastamise eest ja täiendavalt paigaldama vajamineva arvu seibe hinnaga 1.50 eurot tükk ning tegemist oli siduva eelarvega. Arvestades hageja väidet, et kokkulepitud tööde maht suurenes tööde käigus, vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt suuremat tasu, kui oli algselt töövõtja hinnapakkumine. Maakohus on hinnanud kooskõlas tõendite hindamise reeglitega poolte e-kirja vahetust ja Intrac Eesti AS arvet ja järeldanud õigesti, et algse kokkuleppe kohaselt pidi hageja parandama 8 ava hinnaga 80 eurot ava kohta, millele lisandus paigaldatud seibide kulu. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve ei olnud VÕS § 639 lg 1 mõttes siduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama (vt nt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 14).
Tsiviilasi nr 2-18-17717 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõlgendanud poolte kokkulepet siduva eelarvena. Ka mittesiduva eelarve puhul saab pidada eelduslikult poolte tasukokkuleppeks eelarves märgitut ning eelarvet ületavat tasu saab nõuda üksnes VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste esinemisel. Samuti ei saa töövõtja nõuda töövõtulepingu alusel tasu ükskõik milliste tehtud tööde eest, vaid üksnes töövõtulepingus kokku lepitud tööde eest. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud suurema arvu avade parandamises, täiendavate tööde tegemises või teistsuguses hinnas. Samuti leidis maakohus õigesti, et kui hageja arvates sõlmiti mittesiduva eelarvega töövõtuleping, jäi tal tõendamata kostja õigeaegne teavitamine eelarve suurenemisest.
29.Seejuures ei eksinud maakohus kolleegiumi hinnangul hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotlust lahendades menetlusõiguse normide vastu. Ringkonnakohus selgitab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda TsMS § 267 lg 1 I lause järgi vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Kohus võib TsMS § 268 järgi vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus TsMS § 2681 järgi ka omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses, mh juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt Riigikohtu 6. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19). Praegusel juhul oli maakohtul esitatud tõendite valguses võimalik kujundada oma seisukoht hageja väidete kohta, st täidetud ei olnud TsMS §-s 2681 sätestatud eeldused.
30.Kuigi hageja heidab maakohtule ette seda, et maakohus jättis hageja väidete osas seisukoha võtmata ning teinud järeldusi, neid põhjendamata, ei ole kaebuses konkreetselt esile toodud, millised väiteid hageja silmas pidas või milliste järelduste osas on põhjendamiskohustust rikutud. Sedavõrd üldsõnaliste kaebuse väidete alusel, ilma konkreetsete viideteta, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus eksis vaidlust lahendades kohtuotsuse põhjendamise reeglite vastu. Arvestades hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid ja tõendeid, ei ole kolleegiumil alust arvata, et maakohus jättis need tähelepanuta. Maakohus põhjendas, miks ei anna hageja väited ja tõendid alust hagi rahuldada.
31.Maakohus tuvastas, et pooled ei sõlminud mittesiduva eelarvega lepingut, mistõttu ei olnud alust kaaluda, kas töövõtjal on lepingulise tasu nõue võimaliku rikastumise ulatuses VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause alusel.
Tsiviilasi nr 2-18-17717
32.Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.
33.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
34.Kostja lepinguline esindaja esitas 13. aprillil 2021 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kogusummas 460 eurot tunnihinnaga 80 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: -
Apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund Nõupidamised kliendiga (detsembris 2019) 0,5 tundi Apellatsioonkaebusele vastamine 2,5 tundi. Kohtunõude ja dokumentatsiooni läbivaatamine (aprillis 2021) 45 minutit. Kohtunõudele vastuse koostamine (13. aprillil 2021) 1 tund.
35.Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid.
36.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja on jurist. Seetõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 80 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.
37.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Kostja esindaja on koostanud vastust apellatsioonkaebustele kokku 4 tundi (sh maakohtu otsusega tutvumine, ja kliendiga konsulteerimine). Tegemist on mõistliku ajakuluga, arvestades hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, kostja vastuse sisu ja mahtu ning maakohtu otsuse sisu ja mahtu.
38.Esindajal kulus aprillis 2021 kohtunõude ja dokumentatsiooni läbivaatamisele 45 minutit ja kohtunõudele vastuse koostamiseks 1 tund. Kolleegium peab kulu osaliselt põhjendamatuks. Puudub ilmne põhjus, miks võiks kohtu viimase sõna kirjaga, mis edastati pooltele 1. aprillil 2021, tutvumiseks kuluda 45 minutit. Ka kohtunõude täitmiseks, s.o viimase sõna kirjale vastamiseks on 1 tund ebamõistlikult pikk aeg. Lõplikes seisukohtades ei olnud kostjal lubatud esitada uusi seisukohti. Vastus apellatsioonkaebusele ja võimalikud vastuväited tuli kostjal esitada kaebuse menetlusse võtmise määruses määratud tähtaja jooksul ning hilisemaid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvestada üksnes juhul, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Praegusel juhul on kostja esitanud vastuses osaliselt uusi vastuväiteid, mis seonduvad menetluskulude vaidlustamisega. Need vastuväited jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need on esitatud hilinenult (TsMS § 329 lg 1 ja § 331 lg 1). Vastavate seisukohtade koostamise eest ei ole seega menetluskulude hüvitamise nõudmine TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb lugeda kohtu viimase sõna kirjaga tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud mõistlikuks ajaks 0,5 tundi.
39.Tulenevalt eespool märgitust on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 360 eurot (80x4,5). Vastav summa tuleb kostja menetluskulude hüvitiseks hagejalt välja mõista.
Tsiviilasi nr 2-18-17717
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.