Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-17717
Tsiviilasi
OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Liivi Aiad OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 648,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Masinate Remont ja Hooldus (registrikood 12133232, Valukoja 25, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (SAK Fond SA õigusbüroo, Keldrimäe 9, Tallinn 10113; e-post: [email protected]); Kostja: Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887, Külavahe tee 11, Randvere küla, Viimsi vald 74001 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: Urmas Mark (Koidula 20-6, 10125 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 549 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõuetes 7,77 eurot ja 48,25 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Masinate Remont ja Hooldus kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Masinate Remont ja Hooldus (registrikood 12133232) kostja Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887) kasuks menetluskuludena välja 648,94 (kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 94 senti). Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 549 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivisvõlgnevuse alates 23.09.2017 kuni 18.10.2017 tähtaegselt tasumata 1363,80 eurolt summas 7,77 eurot. Alates 19.10.2017 kuni 23.11.2018 palus hageja kostjalt välja mõista viivise tähtaegselt tasumata 549 eurolt summas 48,25 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast ehk 24.11.2018 palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt seaduses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2017. aasta septembri alguses hagejalt tehnikaseadme Case 430 remonditööd. Töö ajal oli hageja ja kostja vaheline koostöö hea. Kostja oli informeeritud vajalikest töödest. Peale tööde teostamist anti seade üle kostjale. Tehtud töö eest väljastas hageja kostjale 15.09.2017 arve nr A030917. Arve summas 1363,80 eurot pidi olema tasutud 22.09.2017.
3.Kostja ei tasunud arvet õigeaegselt. Hilinemisega 18.10.2017 tasus kostja arve osaliselt summas 814,80 eurot, mida tõendab AS SEB Pank väljavõtte nr SCT637651718. Rohkem kostja tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 549 eurot. Pärast seda, kui kostja oli remonditud seadme hageja töökojas vastu võtnud ja enda juurde viinud, saatis ta 15.09.2017 e-kirja, milles ta ei nõustunud arve summaga. Hageja saatis kostjale 17.09.2017 e-kirja, milles selgitas tööde vajadust koos fotodega seadme sõlmedest, mis vajasid remondi. 26.09.2017 ja 09.10.2017 saatis hageja kostjale meeldetuletusi, kuid kostja ei reageerinud ning rohkem ühendust ei võtnud.
4.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1, VÕS § 76 lõikele 1 ja VÕS § 82 lõikele 1. Kostja pidi tasuma töö eest 22.09.2017, kuid ta tegi makse alles 18.10.2017 ja tasus arve osaliselt, seega ei täitnud kostja oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Lisaks põhivõlgnevusele tekkis kostjal hagiavalduse esitamise seisuga viivisvõlgnevus summas 7,77 eurot (viivised 1363,80 eurolt, viivitatud 23.09.201718.10.2017 ehk 26 päeva) ning viivisvõlgnevus summas 48,25 eurot (viivised 549 eurolt, viivitatud 23.10.2017 – 23.11.2018 ehk 401 päeva). Seega tähtaegselt tasumata summalt viivis kokku 56,02 eurot. TsMS §-le 367 viidates palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
5.13.05.2019 seisukohtades selgitas hageja, et pooled ei olnud töö üleandmisel mahtudes ega hinnas kokku leppinud. Seda ei saanudki teha. Kostja palus teha korda kõik, mis vaja.
Kokkuleppe oli, et hageja teeb avad ja paigaldab nii palju seibe, kui on vaja. 17.09.2017 kirjas tegi hageja kostjale ettepaneku viia traktor Intrac-ile ekspertiisi, et lugeda üle tehtud avad, kontrollida seibe ja tööde vajadust. Kostja keeldus sellest. Kuna ei olnud täpselt teada, palju avasid tuleb teha, ei olnud võimalik öelda, kui palju seibe tuleb paigaldada ning vastavalt mõistlikkuse põhimõttele ei olnud võimalik arvata, kui palju aega töö tegemiseks kulub.
6.Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et ava maksab 85 eurot. Kuni traktor ei olnud lahti võetud, ei olnud teada, millised seibid on vajalikud. Erinevate seibide hinnad on erinevad. Tõendamata ja ebaõige on kostja väide, et ta avastas töö ülevaatamisel, et 31 seibi asemel oli paigaldatud 26. Töö ülevaatamine ei toimunud hageja juuresolekul, hagejat ei olnud sellest teavitatud ja ei ole teada, kuidas ja kas see üldse toimus. Tegelikult toimus see traktori üleandmisel ning siis mingeid pretensioone kostjal ei olnud.
7.Hageja pakkus kostjale erapooletu isiku poolt ekspertiisi tegemist, kuid kostja traktorit ekspertiisi ei viinud. Hageja ei saanud talle mittekuuluvat traktorit ise ekspertiisi viia. Kostja väited ei ole usaldusväärsed, sest kostja võis kõiki seibe mitte arvestada. Mõlemad pooled tegutsevad oma majandus-ja kutsetegevuses ning olid teadlikud, et täielikku remondimaksumust ja mahtu eritehnika remontimisel selle varjatud kohtades ei ole võimalik kindlaks teha enne masina lahti võtmist. Selline on tava. Kui kostja oleks soovinud koheselt teada remondi mahtu ja hinda, oleks ta saanud eraldi tellida traktori lahti võtmise remonti vajavates kohtades ja tasuma selle töö eest. Tavaliselt seda ei tehta. Kui on tehnika juba lahti monteeritud, tehakse kõik tööd, mida on avatud kohtades vaja teha, et lähimatel aastatel uuesti tehnikat remonti mitte viia.
8.Pooled leppisid kokku kiirliigendi raami avade taastamise töödes. Kui traktor oli lahti võetud, avastas hageja, et hüdrosilindrid vajavad parandamist. Hageja helistas kostjale ja kostja tõi ise remondi teostamiseks varuosad ehk puksid. Kui hageja hakkas pukse asendama, selgus, et hüdrosilindri avad on kulunud. Hageja teavitas sellest koheselt kostjat ja pakkus kaks varianti: kas hageja tagastab traktori lahti monteerituna, sest kulunud avadele ei ole võimalik hüdrosilindrit panna või hageja teeb avad korda. Kostja soovis teist varianti ja hageja tegi hüdrosilindri avad korda. Seega tegi hageja 8 kiirligendi raami ava, 2 tõsteraami ava ja 2 hüdrosilindri avad, kokku 12 ava.
9.Kostja tasus hagejale tema enda valitud hindade alusel, millega hageja ei nõustu. Kostja leidis, et ta ei pea üldse töö eest maksma, vaid ta tasub ainult varuosade eest. Tehtud töö oli unikaalne, sest nii väikesi avasid (35-40 mm) on väga keeruline taastada ning väga vähe on ettevõtteid, kes seda teevad. Hinnad on hageja hindadest palju kallimad.
10.Hageja tegi järelepärimise sama töö hindade kohta ning sai vastuse, et samal traktoril 12 ava taastamise maksumus on 1 450 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja töö koos varuosadega oli odavam. Hageja esitas fotod, millest nähtub tõsteraami avade taastamise vajadus. Raam oli kõverdanud ja avad ei olnud ühel teljel. Kuna sõrmed ei olnud ühel teljel, ei olnud võimalik kiirliigendit traktorile külge panna. Foto tõendab, et täiendavalt tuli 4 istekohta ühel teljel taastada. Seda kohta ei olnud näha enne traktori lahti monteerimist. Hageja tegi foto ja küsis kostjalt seisukoha, mida edasi teha. Kostja palus teha kõik, mis vaja, et traktor oleks töökorras. Kuna sõrmede kinnitused olid kulunud, remontis hageja ka need, keevitades need raamile. See on tõendatud hageja 17.09.2017 vastusega kostjale. Selle töö eest hageja raha ei küsinud.
11.Töö tegemiseks oli vaja maha võta kiirliigend ja hüdrosilindrid ning hiljem tuli need tagasi panna. Pärast osalist kokkupanekut selgus, et telk oli kõverdanud ja kiirliigendit ei olnud võimalik kokku panna. Hagejal tuli traktor uuesti lahti võtta, teha 4 istekoha ja uuesti kõik panna kokku. Selle töö eest hageja kostjalt raha ei küsinud. Kui kostja jätkuvalt väidab, et töö ei ole tehtud, soovib hageja ekspertiisi määramist, et oma väiteid tõendada. Kostja jättis endale remonditud tehnika, kuid ei tasunud selle eest. Kuna traktor remonditi, suurenes selle turuhind ja kostja rikastus hageja arvel.
Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta tellis hagejalt 2017. aasta septembri alguses laaduri Case 430 sõlmede ehk avade taastamise, mahus 8 tk ja hinnaga 80 eurot ühe ava taastamise eest. Täiendavalt lepiti kokku, et töövõtja paigutab vajamineva arvu seibe hinnaga 1,50 eurot tükk. Hinnad lepiti kokku käibemaksuta, käibemaks lisandus. Kokkulepe sõlmiti suuliselt ning selle olemasolu kinnitab poolte hilisem kirjavahetus.
13.Hageja esitas 15.09.2017 tehtud tööde eest kostjale arve nr A030917 summas 1363,80 eurot, mis oli oluliselt suurem kokku lepitust. Täiendavalt oli esitatud arve 4 ava taastamise eest, milles polnud kokku lepitud, samuti oli ava taastamise maksumus 5 euro võrra suurem kokkulepitust. Tööde ülevaatamisel selgus, et töövõtja oli paigaldanud 5 seibi vähem ehk 31 arvel märgitud seibi asemel 26 seibi. Kostja teatas hagejale samal päeval avastatud mittevastavustest oma pretensiooniga ning palus esitada kreeditarve.
14.Järgnevalt toimus poolte vahel kirjavahetus 18. oktoobrini 2017, milles pooled kordasid omi nõudeid. Kuna kokkuleppele ei jõutud, tasus kostja 18.10.2018 arve osaliselt summas 814 eurot ja 80 senti. Kostja tasus arve osas, mida ta aktsepteeris ehk 8 ava taastamine 80 eurot ava kohta ning 26 seibi paigaldamine 1,50 eurot seibi kohta. Samuti lisas kostja summale käibemaksu 8 ava x 80 eurot + 26 seibi x 1,5 eurot + 20% = 814,80 eurot. Oma otsusest teatas kostja hagejale e-kirjaga 18.10.2018. Ebaõiged on hageja väited, et kostja ei vastanud tema meeldetuletustele.
15.Hageja nõuded on paljasõnalised ja tõendamata, ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Hageja pole tõendanud, et kokkulepe tööde tegemise kohta sõlmiti tema poolt hagiavalduses nimetatud mahus ja maksumuses. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
16.02.09.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja esindaja ei valda piisavalt eesti keelt ja esitatud menetlusdokumendid ei ole arusaadavad. Hageja taotlustele vaidles kostja vastu. Kostja tellis hagejalt 2017. aasta septembri alguses laaduri Case 430 sõlmede (avade) taastamise, mahus 8 tk, hinnaga 80 eurot ühe ava taastamise eest. Täiendavalt lepiti kokku, et töövõtja paigutab vajamineva arvu seibe hinnaga 1,50 eurot tükk. Hinnad lepiti kokku käibemaksuta (käibemaks lisandus). Kokkulepe sõlmiti suuliselt koheselt pärast seda, kui pooled olid koos laaduri üle vaadanud ja jõudnud arusaamisele vajalikes tööde mahus. Poolte vahel puudub vaidlus seibide hinna üle. Kostja pole nõus sellega, et hageja esitas arve rohkemate seibide eest, kui oli tegelikult paigaldanud.
17.Pooled leppisid kokku fikseeritud hinnas. Lukksepatööd pidid olema hinna sees, mis oli loogiline, kuna kostja tellis töö, mille sisuks oli kulunud avade taastamine. See ongi lukksepa poolt tehtav konkreetne töö, mille eest täiendavalt tunnihinna alusel tasu küsimine pole loogiline ega vasta tavalisele praktikale.
18.20.09.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Asjas on tõendatud poolte vahel kokkuleppe olemasolu, kuid pooltel on eriarvamused kokkuleppe täpse sisu osas. Kostja saab hageja taotlusest ja selgitustest aru selliselt, et hageja arvates sõlmiti mittesiduva eelarvega töövõtuleping. Kostja leiab, et sõlmiti nn siduva eelarvega töövõtuleping. Kostja viitas VÕS § 639 lõikele 1. Hageja ei ole tõendanud mittesiduva eelarvega lepingu sõlmimist.
19.Kostja väiteid selle kohta, et sõlmiti töövõtuleping konkreetselt 8 ava remondiks ja mitte masina kordategemiseks on muuhulgas tõendatud sellega, et kostja tellis 8 puksi remonditava 8 ava tarbeks. Kostja väidet tõendab Intrac Eesti AS 04.09.2017 arve 000760305. Juhul kui vastaks tõele hageja väide, oleks kostja tellinud 12 puksi.
20.Erinevalt hagejast leidis kostja, et pooled leppisid masina kohale toomisel koheselt täpse hinna kokku. Tööde teostaja vaatas masina üle silmaga ja teatas, et on vaja taastada 8 punkti. Punkti maksumus on 80 eurot + km, millele lisandub võimalik materjali kulu seibide näol. Põhimaterjal ehk originaalsed varuosad olid kostja poolt.
21.Kostja ei ole esitanud 17.09.2017 kirjas pretensiooni tööde kvaliteedi kohta, vaid kokku lepitud maksumuses ja esitatud arve suuruses. Õige on see, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, et ava taastamine maksab 85 eurot, vaid oli kokkulepe, et ühe punkti taastamine maksab 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja pidas alusetuks hageja etteheidet, et teda töö ülevaatamisele ei kaasatud. Masina üleandmisel selle mootor töötas ja hageja lahkus koheselt üleandmise kohast.
22.Hageja ei helistanud kostjale, et tööde mahus oleks mingeid muutusi. Puksid olid juba eelnevalt tellitud ja tarnitud. Masin viidi sinna kiirliigendi avade taastamiseks ning tööde vastuvõtmisel ja ülevaatamisel nimetas hageja taastamist vajavate osade arvuks 8 punkti. Kostja maksis eraldi varuosade tarnijale. Hageja esitatud fotod saadeti kostjale vastuseks, mitte tööde teostamise ajal. Kostjale ei ole teada, kas telgid olid kõverad või mitte, sest kostjale teadaolevalt ei ole masinal ühtegi telki.
23.Kostja menetluskulud koosnevad kostja lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludest summas 700 eurot. Tasu arvestamise aluseks on tunnihind, hinnaga 80 eurot tunnis. Hagi materjalidega tutvumisele kulus 1 tund. Kliendiga koosolekule kulus 0,5 tundi. Tõendite analüüsile kulus 3⁄4 tunnist ehk 60 eurot. Hagile vastamiseks kulus 2 tundi. Hageja dokumendi analüüsile ja kostja taotlustele vastamisele kulud aega 2 tundi. Kliendiga koosolekule kulus 0,5 tundi. Kostja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 2 tundi. Kokku on kostja õigusabikuludele 700 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
25.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tellis hagejalt tehnikaseadme Case 430 remonditööd; 2) hageja teostas tööd ja tagastas kostjale seadme; 3) hageja esitas tööde eest kostjale 15.09.2017 arve nr A030917 summas 1363,80 eurot, mille alusel tasus kostja 18.10.2017 814,80 eurot.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma tervikuna hagejale arve nr A030917 ning kas kostja peab hagejale tasuma viivist, sest ta ei tasunud hageja arvet selles märgitud summas ja arvel toodud tähtajaks.
27.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 549 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista perioodil 23.09.2017 kuni 18.10.2017 1363,80 eurolt sissenõutavaks muutunud viivisena 7,77 eurot ja perioodil 19.10.2017 kuni 23.11.2018 549 eurolt sissenõutavaks
muutunud viivisena 48,25 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast palus hageja kostjalt välja mõista sisesnõutavaks muutuva viivise 549 eurolt seaduses sätestatud määras. Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga lepingu, kuid ei olnud kokku leppinud tööde mahus ega hinnas, sest seda ei saanudki teha. Kostja palus seadme remontimiseks teha kõik, mis vaja. Enne seadme avamist ei olnud teada, kui palju ja milliseid töid on vaja teha. Kostja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses ja ta pidi teadma, et enne seadme lahtivõtmist ei saanud tööde täielikku mahtu teada. Remondiks vajalikud puksid tõi kostja. Kostja tahtis hagejale tasuda enda valitud hindade alusel, kuid tehtud töö oli unikaalne.
28.Kostja leidis, et ta leppis kostjaga kokku tööde mahus ja hinnas. Pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu. Hageja pidi taastama 8 ava hinnaga 80 eurot ava kohta ning paigaldama vajamineva arvu seibe hinnaga 1,50 eurot seibi kohta. Kokku lepitud hinnale lisandus käibemaks. Hageja esitas kostjale arve kokku lepitust suuremas summas. Täiendava 4 ava taastamises ei olnud kokku lepitud. Töö ülevaatamisel selgus kostjale, et 31 arvel märgitud seibi asemel oli paigaldatud 26. Kostja tasus hagejale tööde eest kokku lepitud summa ehk 8 ava taastamise kulu ja 26 seibi paigaldamise kulu 8 x 80 eurot + 26 x 1,5 eurot + 20% = 814,80 eurot. Lukksepatööd pidid olema hinna sees. Hageja ei teavitanud kostjat tööde mahu muutumisest.
29.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostja seadmele remonditöid. Pooled vaidlevad selle üle, millise tasu pidi kostja hagejale tööde eest maksma ning millal oli kostja kohustatud tasu maksma.
30.VÕS § 639 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 sätestab, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
31.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest kokku 1363,80 eurot. Kohus selgitas hagejale 10.04.2019 pöördumises (toimiku lk 47) vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale VÕS § 639 lg 1. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei tõenda mittesiduva eelarvega lepingu sõlmimist, tuleb lähtuda eeldusest, et kokku lepitud eelarve oli siduv ja kostjal oli õigus tasuda hagejale kokku lepitud siduva eelarve alusel. Kohus selgitas hagejale, et ka mittesiduva eelarve puhul ei saa töövõtja nõuda tellijalt tasu mistahes enda soovitud suuruses, vaid ta peab tõendama, et teavitas viivitamatult tellijat eelarve suurenemisest. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja oma nõuet täiendavalt.
32.Tasunõude tõendamiseks esitas hageja kohtule esmalt kaks fotot (toimiku lk 9-10), kuid ainuüksi fotodest ei saa kohus teha mistahes järeldusi teostatud tööde sisu, mahu ja kokku lepitud maksumuse kohta.
33.15.09.2017 esitas hageja kostjale arve (toimiku lk 4) Case 430 seadme lukksepa tööde, vaheseibide ja avade taastamise eest kokku 1363,80 euro eest. Arve tähtajaks oli sellel märgitud 22.09.2017. Kostja tasus 18.10.2017 arve alusel 814,80 eurot (toimiku lk 4 pöördel), märkides maksekorralduse selgitusse „vastavalt hinnapakkumisele aktsepteeritud osa arvest nr A040917“.
34.15.09.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 5), milles ta ei nõustunud esitatud
arvega. Kostja leidis, et kui ta seadme hageja juurde tõi, vaatas hageja seadme üle ja ütles töö hinnaks 80 eurot ühe ava eest ning remontimist vajas 8 ava, millele pidi lisanduma seibide materjalikulu. Kostja oli nõus tasuma arve summas, mis vastas kokku lepitud hinnale. Samuti leidis kostja, et hageja keevitas avad kinni ilma tema nõusolekuta.
35.Hageja saatis kostjale 17.09.2017 e-kirja (toimiku lk 5), milles ta kostja pretensiooniga ei nõustunud. Hageja leidis, et kostja oli tellinud temalt seadme täieliku remondi ning avade kogus 8 öeldi kostjale ligikaudu. Seadme avamisel tuli avasid juurde. Hageja leidis, et kui kostja ei ole tööga rahul, peab ta tooma seadme ekspertiisi, mille kulud hüvitab hageja siis, kui on midagi valesti tehtud. 26.09.2017 ja 09.10.2017 saatis hageja kostjale uued e-kirjad (toimiku lk 6), milles nõudis arve tasumist.
36.27.09.2017 e-kirjas (toimiku lk 38) teatas kostja uuesti, et tema arvates ei ole arve kooskõlas hinnapakkumisega. 18.10.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 39), milles teatas vastusena võlgnevuse tasumise nõudele, et hageja peaks tegema hinnapakkumisele vastava arve. Kostja teatas, et ootab hiljemalt 20.10.2017 korrektset arvet või kreeditarvet. Samal päeval saatis kostja hagejale teise e-kirja (toimiku lk 39), milles teatas, et on tasunud aktsepteeritud osa arvest. Ülejäänud summa tasumisest kostja keeldus, sest see ei olnud kooskõlas hinnapakkumisega. Täiendavalt esitas kostja kohtule Intrac Eesti AS arve (toimiku lk 72) 04.09.2017 mehhaanilise kiirliite pukside eest. Arve kohaselt pidi kostja tasuma 8 puksi eest kokku 380,87 eurot. Puksid olid mõeldud kasutamiseks seadmel Case 430.
37.Hageja esitas kohtule e-kirjad, kus ta küsis ise hinnapakkumist kopplaaduri Case 430 12 ava lõtkude taastamisele (toimiku lk 50). Hagejale saadetud vastuses pakuti hinnaks 1450 eurot + km ja tähtajaks kaks nädalat.
38.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud mittesiduva eelarvega töövõtulepingu sõlmimist kostjaga. Poolte e-kirjadest ja kostja esitatud Intrac Eesti AS arvest võib järeldada, et algse kokkuleppe kohaselt pidi hageja parandama 8 ava hinnaga 80 eurot ava kohta. Kostja on nõustunud, et lisaks sellele tuli tal tasuda paigaldatud seibide kulu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud suurema arvu avade parandamises, täiendavate tööde tegemises või teistsuguses hinnas. Ainuüksi arve esitamine kostjale kokku lepitust suuremas summas ei anna hagejale õigus nõuda kokku lepitust suuremat tasu. Kui hageja hinnangul ei sõlmitud siduva eelarvega lepingut, oleks hagejal tulnud tõendada, et ta teavitas kostjat õigeaegselt eelarve suurenemisest. Hageja ei ole teavitamist tõendanud. Hageja tasunõue on asjas kogutud tõendite pinnalt põhjendatud vaid ulatuses, millises on see kostja poolt tasutud.
39.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist enda osundatud põhinõude summast, ei kuulu hageja põhinõue summas 549 eurot rahuldamisele. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et kostja oleks pidanud tasuma hagejale enam, kui viimane soovis. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe selle kohta, et kostjal oleks olnud kohustus tasuda hagejale viimase arvel märgitud tähtajaks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kokkulepet tasu maksmise tähtaja osas ega kostja kohustust tasuda hagejale põhinõudena enam, kui kostja tegelikult tasunud on, ei kuulu hageja viivisenõuded, sealhulgas sissenõutavaks muutunud viivise nõuded 7,77 eurot, 48,25 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutunud viivise nõuded rahuldamisele.
40.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
41.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 700 eurot. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 80 eurot tunnis. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi hind on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud kostjale osutatud õigusabi maht. Vaatamata sellele leiab kohus, et kostja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hind on 648,94 eurot. Riigikohus on nimelt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 32-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva vaidluse näol on tegemist lihtmenetluse vaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas. Seetõttu saab hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kuni tsiviilasja hinna summani ehk kuni 648,94 euroni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.