OK Incure OÜ hagi S. B.e vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3794,15 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anu Volmer
11542046),
Kostja: S. B. (isikukood xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi S. B.e vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 987,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 204,66 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi S. B.elt põhivõlana 1852,33 euro väljamõistmiseks, intressina 347,36 euro väljamõistmiseks, võla sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks ja sissenõutavaks muutunud viivisena 352,72 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 31% ulatuses S. B.e kanda ja S. B.e menetluskulud 69% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
6.Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot).
7.Jätta S. B.e menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
8.Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 110,05 eurot.
9.Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. B.elt 3538,16 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte toimetada kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ ja „2 katset ebaõnnestusid“ ning e-posti aadressile xxxx, kuid vastuseta. Kinnistusraamatu andmetel on xxxx korteriomanik kostja isa, kuid kohtul ei õnnestunud isaga kontakti saada. Hageja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile H. K., kes tagastas need 09.11.2020 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruande kohaselt andis ühistu juhatuse esimees teada, et kostja isa elab xxxx korteris kindlasti, vahel näeb ka võlgnikku, kuid ei oska kindlalt öelda, kas kostja elab selles korteris. Aadressil xxxx ei ole kedagi kodus. Fonolukk ei vasta. Tsiviilasja nr 2-20-124862 menetluses teatas kostja tööandja 11.11.2020, et S. B.e aadress on xxxx.
2.Pärnu Maakohus andis 23.11.2020 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.12.2020 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 2839,41 eurot, intressi 347,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 557,38 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 325 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot. Kohus võttis hagi 07.12.2020 määrusega
menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtiv elukoht aadressil xxxx. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada eeltoodud aadressile, kuid dokumendid tagastati märkega „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Politsei- ja Piirivalveametil ja Tallinna Linnakantseleil puuduvad andmed kostja viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. 03.02.2021 helistas kohtujurist kostja rahvastikuregistris märgitud telefoninumbritele xxxx ja xxxx, kuid kostjaga kontakti ei saanud. Kohus üritas materjale kätte toimetada ka kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxxx, kuid tulemuseta. Maksu- ja Tolliameti registri andmetel tegi tööandja kostjale viimase väljamakse novembris 2020.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja elu- või asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 03.02.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 19.02.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 12.03.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 22.08.2017 tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määraga 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel oli 22.08.2017 tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92%. Seega ületas lepingus
ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra enam kui 3 korda (3,27 korda). Eeltoodust tulenevalt on kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
9.VÕS § 4062 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS § 4061 sätestatud eeldusi.
10.Hagis on esile toodud, et tarbijakrediidileping sõlmiti määramata ajaks. VÕS § 4061 lg 8 kohaselt loetakse arvelduskrediidi korral, et kogu krediit võetakse kasutusse kogu arvelduskrediidilepingu kehtivusajaks. Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse määr, eeldades, et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud. Kostja kasutas ajavahemikul 22.08.2017 kuni 30.04.2019 krediiti kokku 3607 eurot. Lähtudes eeltoodust loetakse, et kogu krediit 3607 eurot võeti 22.08.2017 kohe kasutusse kestusega kolm kuud, s.o kuni 22.11.2017. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 2619,92 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 767,59 eurot, intressi katteks 1737,12 eurot ja kõrvalkulude katteks 115,21 eurot. Kohus selgitab, et kuna tarbijakrediidileping on tühine, ei ole hagejal kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid, sh intressi ja lepingujärgse viivise nõudeid ja kõik kostja tehtud tagasimaksed tuleb arvestada VÕS § 4062 lg 3 alusel hagejalt saadu tagasimakseteks. Kuna kostja on saanud hagejalt 3607 eurot ja tagastanud sellest 2619,92 eurot, võlgneb kostja hagejale veel 987,08 eurot (3607-2619,92).
11.VÕS § 4062 lg 3 teise lause kohaselt tuleb kostjal tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu tasuda krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Viidatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit) on alates 01.07.2016 olnud 0,00%. Seega ei ole hagejal õigust intressi nõuda ja hageja nõue kostjalt intressi väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
12.Kuna laenuandja ja kostja vahel sõlmitud leping on tühine, on hagejal võimalik viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Juhindudes VÕS § 4061 lg 8 muutus kogu tasumata põhivõlg sissenõutavaks 23.11.2017. Võttes arvesse põhivõla sissenõutavaks muutumise aega, on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 204,66 eurot (987,08 eurot × (8%÷365) × 946 päeva). Viidatud summat ületavas osas, s.o 352,72 eurot (557,38-204,66) jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.
13.Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kuna leping on tühine, ei saa hagejal olla kostja vastu lepingujärgset sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. VÕS § 113 lg 5 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
14.Hageja ei ole aga hagiavalduses esile toonud, et tal oleks tekkinud viivist ületavat kahju. Hagiavalduse kohaselt tekkis võla sissenõudmiskulu seoses järgmiste kostjale saadetud teavitustega: 05.03.2020 nõudekiri postiga, SMS-i ja e-postiga, 11.03.2020 meeldetuletuskiri e-postiga, 23.03.2020 pretensioon e-postiga, 30.03.2020 pretensioon postiga, 07.04.2020
pretensioon e-postiga, 16.04.2020 kohtuhoiatus e-posti ja SMS-ga, 24.04.2020 hagihoiatus eposti, SMS-i ja postiga, 30.04.2020 kohtuhoiatus e-postiga, 06.05.2020 kohtuhoiatus e-posti ja SMS-ga, 15.05.2020 kohtuhoiatus e-posti ja SMS ́ga, 27.05.2020 kohtuhoiatus posti ja epostiga, 08.06.2020 meeldetuletuskiri e-postiga. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaoludeks, et lihtkirja või SMS-i saatmine ei maksa üle ühe euro ja e-kirjade saatmine on tasuta. Märgitud teadete saatmisega tekkinud kulu ulatus ei saa seetõttu ületada viivisenõuet 204,66 eurot ja väidetav kahju on sellega kaetud. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole seega hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse ligikaudu 31,41% ulatuses (1191,74 eurot 3794,15 eurost), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 31% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 69% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
16.Hageja palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot (riigilõiv 325 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 51), siis on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
17.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 110,05 eurot (31% 355 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
18.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.