Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus (kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, pankrotis) Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Triin Kihuoja Võlausaldaja PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105), lepinguline esindaja Marjana Šestel Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Eveli Altunbas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus muutmata. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Swedbank AS-i kanda. XX-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a määrusega kuulutati välja XX (avaldaja, võlgnik) pankrot. 9. juuni 2015. a määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma CC. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: OK Incure OÜ nõue 1355 eurot 13 senti, Tallinna kohtutäitur Hille Kudu nõue 317 eurot 63 senti, Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti nõue 138 eurot 96 senti, Berger Financial Group OÜ (endise nimega Credit Plus OÜ) nõue 3080 eurot 69 senti, Eesti Energia Aktsiaseltsi nõue 166 eurot 18 senti, IK Incure OÜ nõue 580 eurot 61 senti, Julianus Inkasso OÜ nõue 385 eurot 47 senti, PlusPlus Baltic OÜ nõue 601 eurot 16 senti ning Swedbank ASi nõue 6769 eurot 27 senti.
29.jaanuari 2018. a määrusega vabastas maakohus CC usaldusisiku kohustuste täitmisest ning määras usaldusisikuks võlgniku.
3.Võlgnik vabastamiseks.
esitas
taotluse
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest
Taotluse kohaselt elab võlgnik üürikorteris, mille üür on igal aastal tõusnud. Alguses üüris ta korterit koos ema ja tütrega, kes aitasid korteri kulusid maksta. Kuid 2018. aastal sattus ka tütar makseraskustesse. Pärast seda on võlgnik kandnud kõik kulud üksi. Kogu palk on kulunud korteriüürile ja olmekuludele. Võlgniku sõnul on ta kandnud kulusid ka tuttavatelt võetud laenude abil. Võlgnik tunnistas, et ei ole korralikult aruandeid esitanud. Võlgade tasumiseks oli väljamakseid keeruline teha, kuna kogu palk läks jooksvateks kuludeks. Covid19 viiruse epideemia puhkemisel vähendati võlgniku töötasu. Võlgnik töötab küll väikse palgaga, aga vähemalt on töökoht alles. Kõik võlgniku kulud-tulud on näha pangakonto väljavõttest, seega ei ole ta oma tulusid varjanud. Kuna võlgnik ei suutnud võlgade tagasimaksmiseks piisavalt raha kõrvale panna, siis ei esitanud ta vahepealsetel aastatel ka usaldusisiku aruannet.
15. juuni 2020. a istungil kuulas maakohus võlgniku ära.
5.Aastate 2017–2020 kohta esitatud aruande kohaselt on võlgniku keskmine sissetulek umbes 610 eurot ning igakuised kulud kokku 810 eurot. Aruande lisa kohaselt vähendas tööandja võlgniku töötasu perioodil 16.04.2020–31.05.2020 30% võrra seoses müügimahtude vähenemisega. Võlgnik lisas aruandele oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2017– 10.06.2020 kohta. 22. juunil 2020 saadetud kirjas täpsustas võlgnik esitatud aruannet, selgitades, et kokku on ta kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajatele 1133 eurot 60 senti (2015.–2016. aastal 301 eurot 51 senti ning 2016.–2017. aastal 832 eurot 9 senti). Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad: OK Incure OÜ – nõude jääk 1 233 eurot 54 senti, Tallinna kohtutäitur Hille Kudu – nõude jääk 289 eurot 15 senti, Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet – nõude jääk 126 eurot 46 senti, Berger Financial Group OÜ – nõude jääk 2 872 eurot 36 senti, Eesti Energia Aktsiaselts – nõude jääk 151 eurot 28 senti, OK Incure OÜ – nõude jääk 528 eurot 57 senti, Julianus Inkasso OÜ – nõude jääk 350 eurot 86 senti,
2-14-55992 PlusPlus Baltic OÜ – nõude jääk 547 eurot 21 senti, Swedbank AS – nõude jääk 6 162 eurot 6 senti. Puudutatud isikute seisukohad
6.Võlgniku endine usaldusisik CC selgitas, et võlgnik ei ole seaduse nõudeid tahtlikult rikkunud. Võlgnik jäi laenu tagastamata jätmise tõttu oma korterist ilma ning oli sunnitud elama üürikorteris. Viimased aastad on võlgnik elanud üürikorteris üksi, mistõttu on tema kulud korterile suuremad. Arvestades võlgniku jooksvaid kulusid, ei ole tal ka lähitulevikus võimalik ülejäänud võlga tasuda isegi pooles ulatuses. Võlgnik elab nüüd küll soodsamas üürikorteris, mille kulud on 300+150 eurot, kuid tema sissetulekut arvestades ei oleks tal võimalik võlgu arvestatavas ulatuses tagasi maksta.
7.PlusPlus Baltic OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata, leides, et võlgnik ei ole täitnud korrektselt aruandluskohustust ning ei ole jaganud teavet oma kõigi sissetulekute ja tulutoovate tegevuste kohta.
8.Swedbank AS palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata. Võlgnik ei ole viimase kolme aasta jooksul võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik teinud Swedbank AS-ile kaks makset, kokku 607 euro 21 sendi ulatuses. Swedbank AS-i nõude jääk on 6162 eurot 6 senti. Seega ei ole võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi aruannet pärast tema enda usaldusisikuks määramist. Swedbank AS palus kohustustest vabastamise menetluse lõpetada, jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole menetluses tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega.
Eesti Energia AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega.
Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 26. juuni 2020. a määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastades võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praeguses menetluses võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid tuvastatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Maakohtu hinnangul on võlgnik aruanded nõuetekohaselt esitanud. Võlgniku igakuise sissetuleku suurust arvestades ei olnud tal võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Võlgniku pankrotivara moodustas võlgniku igakuine sissetulek, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes oma sissetuleku arvelt, arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 sätestatut. Võlgniku esitatud tõendite alusel puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö. See, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustuste rikkumiseks saab pidada olukorda, kus võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või varjab. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik praeguses menetluses oma sissetulekuid varjanud. Samuti ei ole põhjust kahelda võlgniku töötamise kohta esitatud andmetes. Võlgnik on teinud oma võimetele vastavat tööd ning talle ei saa suurema sissetuleku ja parema töökoha
2-14-55992 puudumist ette heita. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldaja hinnangul oma võlgu piisavalt vähendanud, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata. Maakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eelnevatele asjaoludele tuginedes vabastas maakohus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, kuid ei määranud neid kindlaks. Määruskaebus
11.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta võlgniku taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta võlgniku kanda ning mõista võlgnikult välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Maakohus on valesti järeldanud, et võlgnik ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlgnik on saanud sissetulekut, mille arvelt oleks saanud teha perioodil 2017. a juuni – 2020. a juuni väljamakseid kokku 5012 eurot 22 senti. Jaotise kohaselt oleks sellest 2532 eurot 67 senti tulnud maksta Swedbank AS-ile. Võlgnik tegi Swedbank AS-ile viimase väljamakse 454 eurot 86 senti 8. novembril 2017. Võlgnik on viimases usaldusisiku aruandes märkinud enda sissetulekuks 610 eurot, samas igakuisteks kuludeks on ta märkinud 810 eurot. Võlgniku aruandele lisatud seletuskirja kohaselt tasub võlgnik oma igakuiseid kulusid üksi. Jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgnik sel juhul kõik kulud tasutud. Võlgnik selgitas, et on võtnud kulude katmiseks laenu, mida tuli samuti tagasi maksta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei tohiks võlgnik endale täiendavaid laenukohustusi võtta. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on ta saanud ülekandeid HH-lt. Võlgnik hilines aruande kohtule esitamisega. Selline käitumine on kohustustest vabastamise menetluses lubamatu ning selliselt käituva võlgniku suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Võlausaldajad PlusPlus Baltic OÜ ja Julianus Inkasso OÜ toetasid määruskaebust. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
13.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgniku selgituste kohaselt jäi ta oma korterist ilma, kuna see müüdi võlgade katteks. Kuid korteri müügist saaduga ei õnnestunud kõiki võlgu tasuda. Võlgnik töötas aastaid S-s, kuid kuna palka ei tõstetud, siis vahetas võlgnik töökohta, et oma elujärge parandada. Pärast korterist ilma jäämist oli võlgnik sunnitud korterit üürima, kuid korterite üür on väga kõrge. Kogu võlgniku palk kulub üüri ja kommunaalmaksete peale. Võlgnik oleks tasunud võlgu kogu menetluse jooksul, kuid selleks ei jätkunud raha. Määruskaebuse etteheidete kohta, et võlgniku kulud on suuremad kui tulud ning on arusaamatu, kust leiab võlgnik täiendava raha, selgitas võlgnik, et on saanud toetust healt sõbrannalt. Natuke on võlgnik olnud sunnitud raha ka laenama. Selleks, et 610 euro suuruse palga juures kõik maksed jõuaks ära tasuda, ei jäägi üle muud, kui laenu võtta või kellelegi lisateenuseid osutada.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-14-55992
15.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
16.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
17.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab võlgnik üle andma 25 protsenti ning üle ei pea andma tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet.
18.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Praeguses asjas esitatud tõenditest ning menetlusosaliste selgitustest ei nähtu võlgniku kohustustest vabastamata jätmise absoluutseid aluseid. Toimiku materjalid kinnitavad võlgniku väiteid tema sissetuleku kohta, mis on aastatel 2017– 2020 olnud keskmiselt 650 eurot kuus. Töötasu on aja jooksul küll mõnevõrra tõusnud, kuid samal ajal on tõusnud ka võlgniku üürikulu. 2020. aasta kevadel vähendas tööandja võlgniku töötasu 30% võrra müügimahtude vähenemise põhjendustel (III kd, tl 137). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud alates maikuust 2018 üüri keskmiselt 400 eurot kuus (III kd, tl 94), millele on lisandunud kommunaalkulud, mis on kuude lõikes kõikunud 120–176 euro ulatuses (III kd, tl 95 pöördel). Sama perioodi töötasu on olnud natuke üle 600 euro. 2019. aasta maikuust on üür tõusnud 460 euroni (III kd, tl 114), kuid töötasu ei ole märkimisväärselt kasvanud. Neid asjaolusid arvestades on mõistetav, miks alates 2018. aastast ei õnnestunud võlgnikul enam võlausaldajatele väljamakseid teha. Suurem osa võlgniku palgast on kulunud ainult korteri eest tasumisele. Samuti on mõistetav, miks võlgnik oli sunnitud tuttavatelt lühiajalist laenu võtma ning alates augustist 2018 lisaks palgatööle tõenäoliselt ka väikseid lisatöid tegema (regulaarsed maksed HH-lt, III kd tl 99 pöördel), millele võlgnik on ise määruskaebuse vastuses kaudselt viidanud. Kõik saadud summad nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttest. See kinnitab võlgniku väiteid, et ta ei ole oma sissetulekuid varjanud. Samuti ei saa võlgnikule ette heita tulusama töö otsimata jätmist. Vastuses määruskaebusele tõi võlgnik esile, et ta vahetas töökohta, et natuke suuremat palka saada (III kd, tl 168). Maakohtu menetluses on võlgnik selgitanud, et kuna tal on
2-14-55992 keskeriharidus, siis on ta oma hariduse tõttu saanud tööd peamiselt klienditeenindajana. Üldteada on asjaolu, et teenindajate palgad on madalad (II kd, tl 130).
19.Määruskaebuse esitaja leidis, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata, kuna ta on jätnud aruandluskohustuse nõuetekohaselt täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see rikkumine nii oluline, et see annaks põhjust võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgnik on teinud pingutusi võlgade tasumiseks, tehes 2016.–2017. aastal tagasimakseid võlausaldajatele 1133 euro 60 sendi ulatuses. Hiljem muutus tagasimaksete tegemine keeruliseks (vt eespool). Ta on olnud sunnitud elama üürikorteris ning väga kokkuhoidlikult, kuna üürikulud on olnud kõrged. Võlausaldaja määruskaebusele lisatud tabel (III kd, tl 157) võlgniku võimalike väljamaksete suuruse kohta selle asjaoluga ei arvesta, seetõttu ei saa selle tabeli alusel võlgniku kohustuste täitmise nõuetekohasust hinnata. Kolleegium rõhutab, et aruannete esitamata jätmisel tuleb maakohtul võlgnikule tema kohustusi täiendavalt selgitada ning määrata tähtaeg aruande esitamiseks. Alles selgituste eiramisel saab võlgniku rikkumist pidada sedavõrd oluliseks, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
20.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kolleegium seisukohal, et võlgnik on teinud oma kohustuste täitmiseks pingutusi, tegelnud oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, ei ole oma vara ja sissetulekuid varjanud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et võlgnik on süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ega lg-s 4 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, seega ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11, ja 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Maakohus leidis õigesti, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö; see, kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
21.Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et maakohus on võlgniku õigesti täitmata jäänud kohustustest vabastanud ning maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
PankrS § 175 lg 6 teise lause kohaselt võib määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
Menetluskulud
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna võlgnikul määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.