Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-55992 K P’i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: K P (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn, e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isikud/Võlausaldajad: x (esindaja x, e-post xxx, esindaja M K e-post xxx), x (e-post xxx), x (e-post xxx), x (e-post xxx), x (esindaja T T , e-post xxx), x (e-post x); x (esindaja M Š , e-post x), x (e-post x)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 16.10.2014. a määrusega kuulutati välja K P’i pankrot. 09.06.2015. a lõpetas kohus K Pi pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades X Pi täitma usaldusisiku kohustusi. 29.01.2018. a vabastas kohus X P’i usaldusisiku kohustustest ja määras usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on välja makstud 1 133,60 eurot. Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad: x – nõude jääk 1 233,54 eurot x – nõude jääk 289,15 eurot x – nõude jääk 126,46 eurot x – nõude jääk 2 872,36 eurot x . nõude jääk 151,28 eurot x – nõude jääk 528,57 eurot x - nõude jääk 350,86 eurot x – nõude jääk 547,21 eurot x- nõude jääk 6 162,06 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 15.06.2020. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. x AS, x AS ja PlusPlus Baltic OÜ esitasid kirjalikud seisukohad, milles ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega (II kd tl 186, 188, 191). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on K P täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust (II kd tl 8, II kd tl 36, III kd tl 9-10) ning konto väljavõtteid (II kd tl 2-23, II kd tl 39-40, 72-107, II kd 131-174, III kd tl 11-135). Arvestades igakuise sissetuleku suurust (III kd tl 136, 137), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Võlgniku pankrotivara moodustas võlgniku igakuine sissetulek, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta (III kd tl 136, 137). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui
ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 15.06.2020. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on esitanud tõendid töötamise kohta x (III kd 137). Võlgnik on töötanud klienditeenindajakassiiri ametikohal (III kd tl 138). Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimetele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Võlgnik on selgitanud, et tööandja on perioodil 16.04.2020. a kuni 31.05.2020. a vähendanud võlgniku töötasu 30 %, mis tegi kohustuste täitmise veel keerulisemaks (III kd tl 137). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub K P’i taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Pankrs § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.