CIEST METAL OÜ hagi ICP Solutions OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.07.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5 835,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CIEST METAL OÜ (registrikood 11643110), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Kostja ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535), esindaja vandeadvokaat Julia Gramma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 16.07.2020 otsuse resolutsioon, täpsustades ja muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta ICP Solutions OÜ kanda.
4.Mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis apellatsioonimenetluses 910 eurot. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb ICP Solutions OÜ-l tasuda CIEST METAL OÜ kasuks viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.CIEST METAL OÜ (hageja/töövõtja) esitas 17.06.2019 Harju Maakohtule hagi ICP Solutions OÜ (kostja/tellija) vastu võlgnevuse 10 000 euro, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 3 421,47 euro ja edasiulatuva viivise 0,09 % päevas 8 333,33 eurolt kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2018 töövõtulepingu nr 18-05-002 Korstnad /2021, mille objektiks oli: − aadressil Ehituse 9, Saku, Rae vald, Harjumaa asuva objekti Elveso (Jüri Ehituse katlamaja) tööd - kahe korstna tööprojektid vastavalt EN13084-7; Elveso Jüri katlamaja 24 m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN800 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; Elveso Jüri katlamaja 24m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten
DN400
sisehülsiga
S355GH
ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; − aadressil Sõpruse tee 4, Haabneeme alev, Viimsi vald, Harjumaa asuva objekti tööd (Haabneeme projekt) - korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Haabneeme katlamaja 30m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN900 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; − aadressil Põllu 11, Võru linn, Võrumaa asuva objekti Võrusoo tööd (Võrusoo projekt) korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Võrusoo katlamaja 27m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN1200 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine. Hageja väljastas tehtud tööde eest kostjale arved, millest 31.10.2018 arve nr 684 seoses Haabneeme projektiga summas 36 120 eurot jäi kostjal osaliselt tasumata. Arvega koos esitas hageja tööde teostamise akti nr 316. Lepingu kohaselt kohustus tellija tööd üle vaatama ja vastu võtma viie tööpäeva jooksul. Kostja kinnitas 06.11.2018 e-kirjaga, et ta oli asjad üle vaadanud ning kõik oli kontrollitud ehk tööd olid vastu võetud. Tegelikkuses olid tööd oluliselt varem valmis ja kostjale üle antud. Arve tuli tasuda 45 päeva jooksul alates akti allkirjastamisest. Kostja kinnitas tehtud tööde vastuvõtmist 06.11.2018, mistõttu nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 27.12.2018. Kostja tasus nimetatud arvest 6 120 eurot 07.03.2019, 10 000 eurot 27.03.2019 ja 10 000 eurot 29.04.2019. Kostja jättis tasumata 10 000 eurot. Hageja nõudis arve nr 684 tasumise viivitamise tõttu tellijalt lepingujärgset viivist, mis oli 0,09 % päevas, st 3 186,30 eurot. Kostja oli viivituses ka arve nr 803 tasumisega ja hageja nõudis ka sellele arve osas viivist 235,17 eurot. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja viivitas tööde üleandmisega ja sellega rikkus lepingut. Kostja tasaarvestas oma nõuded hageja vastu. Hagejal polnud kostja vastu enam nõuet. Kostjal oli lepingu kohaselt õigus nõuda iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 100 eurot iga objekti osas kuni 60 päeva eest. Kostja leppetrahvi nõue hageja vastu oli 13 100 eurot. Pooled leppisid kokku tööde üleandmise tähtajad. Hageja viivitas tööde üleandmisega iga objekti suhtes: − Elveso objektil kokkulepitud kahe korstnate üleandmine toimus 28.08.18, kuid vastavalt lepingule pidi DN400 korsten olema üle antud hiljemalt 23.07.2018 ja DN800 korsten hiljemalt 13.08.2018. Korstnatee ülevaatluses 28.08.2018 selgus, et tööd olid puudusega
ja samal päeval teavitati hagejat sellest. Korstnate üleandmise kuupäevaks sai lugeda 05.09.2019. Hageja oli viivituses 22 päeva ja seega oli leppetrahviks 2 200 eurot. − Haabneeme objekti korstna valmistamise tähtaeg oli 07.09.2018. Hageja andis tellijale antud korstna üle alles 12.11.2018. Hageja oli viivituses 66 päeva. Leppetrahv oli 6 000 eurot. − Hageja pidi Võrusoo korstna projekti andma üle hiljemalt 30.06.2018. Hageja andis kostjale projekti üle 08.08.2018 ja kostja kinnitas projekti 13.08.2018. Hageja oli viivituses 44 päeva. − Võrusoo korsten anti kostjale üle kahes osas 17.10.2018 ja 19.10.2018. Tööd loeti vastuvõetuks 26.10.2018. Võrusoo objektil kokkulepitud korstna valmistamise tähtaeg vastavalt lepingule oli 07.09.2018. Kuna töö anti kostjale üle 26.10.2018. Seega oli hageja tööde üleandmisega viivituses 49 päeva. Leppetrahv oli 4 900 eurot. Arvest nr 684 tulenev viivsenõue oli alusetu, kuna kostja tasaarvestas oma nõuded töövõtja vastu. Lisaks olid töövõtja tööd puudustega, st hageja viivisearvestus ebaõige. Arvest nr 803 tulenev viivisenõue oli samuti alusetu, kuna arve esitati esitatud enne tööde üleandmist. Lisaks eeltoodule tekkis kostjale hageja tegevuse tulemusena kahju, mida ta soovis samuti tasaarvestada. Seoses töövõtja poolse kinnitusvahendite tarnimise hilinemisega Haabneeme objektil tekkisid kostjal lisakulud kraana rentimise kulude näol 736 eurot. Kostja tasaarvestas töövõtja nõuded, mis tulenesid arvest nr 684 (nii põhinõuded kui ka võimalikud viivisenõuded) ja arvest nr 803 (võimalik viivise nõue) kostja leppetrahvinõudega 13 100 eurot ja kahjunõudega 736 eurot. Kostja märkis ka alternatiivse tasaarvestusnõude, st juhul, kui kohus tuvastab, et kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded ei kata, kas täielikult või osaliselt hageja hagiavalduse aluseks olevaid nõudeid, siis palus tellija tasaarvestada hageja nõuded kostja kahju hüvitamise nõudega 4 370 eurot, mis tulenes poolte vahel 10.03.2017 sõlmitud töövõtulepingust nr Saku_17_010_01 /202-1 kattuvas ulatuses (edaspidi Saku leping). Selle lepingu kohaselt kohustus töövõtja teostama lepingu objektiks oleva töö, mh valmistama ja paigaldama Saku katlamajas suitsukanalite toekonstruktsioonid. Hageja tehtud tööd olid varjatud puudustega. Suitsugaasi torul ei olnud paigaldatud vajalikku torutuge vastavalt projekti joonistele. Katlamajja lekkis tolmu, tuhka ja suitsu. Projektijärgne puuduv tugi viis torustiku liikumiseni ja seejärel suitsutoru ja suitsugaasi ventilaatori vahel oleva kompensaatori purunemiseni. Hageja tellija nõudmisel töid ei parandanud. Kostja kulutas parandamiseks 4 370 eurot. Hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele
4.Hageja vaidles kostja nõuetele vastu. Kostja esitas tasaarvestusavalduse hageja kohustuste täitmise vältimiseks. Hageja ei olnud tööde teostamisega viivituses. Lisaks minetas kostja nõudeõiguse, kuna leppetrahvi nõue polnud hageja jaoks piisavalt ettenähtav ja nõuetekohaselt esitatud. Kostja ei esitanud nõuet iga objekti kohta eraldi. Kostja nõuded ei põhinenud õiguslikul alusel ja olid vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja käitus töövõtja suhtes pahatahtlikult, kuna ta korduvalt kinnitas hagejale, et tal puuduvad tema vastu nõuded. Hageja esitas järgmisi vastuväiteid: − Elveso objekti korstnate puhul palus tellija esindaja anda korstnad üle hiljem, kuna eeltööd korstnate paigaldamiseks ei olnud tehtud. Korstnad olid valmis tegelikult varem, kuid kostja ei soovinud neid varem objektile saada. Kostja viivitas ka värvikoodide teatamisega.
− Võrusoo objekti korstna paigaldamiseks polnud eeltööd ehitusobjektil tehtud. Hageja ei pidanud tarnima korstnat 07.09.2018, vaid seda paluti teha oluliselt hiljem, sest eeltööd ei olnud tehtud ning hageja ootas kostja korraldust. Korsten oli valmis saatmiseks varem. Võrusoo korsten oli tervikuna objektil 17.10.2018. Kostja ise viivitas värvikoodide edastamisega. − Haabneeme korsten oli valmis transportimiseks objektile 15.10.2018. Varasemat transporti ja valmisolekut ei soovitud, sest objektil ei olnud eeltööd korstna paigaldamiseks valmis. Kostja ei teatanud töövõtjale ühegi objekti osas, et ta hakkab leppetrahvi arvestama ja nõudma, kuna tellijana palus ise korstnad hilisemalt tarnida. Sellega hageja ei rikkunud lepingut. Korstnate tarne objektile ei olnud hageja lepingujärgne kohustus. Iga korstna ja iga tähtaja kohta ei saanud eraldi leppetrahvi arvestada ega nõuda, sest selle välistas leping. Kostja sai maksimaalselt nõuda leppetrahvi 6 000 eurot. Hageja vaidles vastu ka kostja kahjunõudele. Saku leping oli töövõtja poolt nõuetekohaselt täidetud. Majandus-ja kutsetegevuses oli kostjal kohustus tööd üle vaadata ja puudustust teatada. Hageja andis tööd kostjale üle ja kostja puudustest ei teatanud. Samuti tellis kostja töövõtjalt lisatöid, mis näitas, et tellija oli rahul hageja juba varasemate töödega objektil. Kostja poolt antud joonised töövõtjale ei vastanud tegelikkusele ja kõik muudatused lepiti kostjaga eraldi kokku. Objektijuht andis juhised, kuhu toed paigaldada. Toe puudumise kõrvaldamine ei olnud garantiitöö, mis annaks alust garantiinõude esitamiseks. Tegemist saaks olla mittevastava tööga. Kostjal polnud kahju tekkinud, kahju tekkimine oli tõendamata ning hageja selle kahju eest ei vastuta. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 5 600 eurot, viivise 235,17 eurot ja kohustas kostjat tasuma hagejale edasiulatuvat viivist 0,09 % päevas võlgnevuselt alates 16.07.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Kohus jättis hageja menetluskulud 52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2 425,80 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2 350,08 eurot ning tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75,72 eurot. Kostjal tuli tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumiseni kuni täitmiseni. Vaidlust polnud, et pooled sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes 31.05.2018 töövõtuleping nr 18-05-002 Korstnad /202-1, mille p 1.2.1. kohaselt kohustus töövõtja teostama lepingu objektiks oleva töö järgmises mahus (I kd lk 6-10, 11): − Elveso projekt: mõlema korstna tööprojektid vastavalt EN13084-7; Elveso Jüri katlamaja 24 m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN800 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; Elveso Jüri katlamaja 24 m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN400 sisehülsiga S355GH ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; − Haabneeme projekt: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Haabneeme katlamaja 30 m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN900 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; − Võrusoo projekt: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Võrusoo katlamaja 27 m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN1200 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine. Lepingu objektiks oleva töö üleandmise lõpptähtajad olid (I kd lk 6 pöördel):
− Elveso projekt: korstnate projekt 14.06.2018, korstnate ankruplokid 22.06.2018, DN400 korsten 23.07.2018, DN800 korsten 13.08.2018; − Haabneeme projekt: korstna projekt 14.06.2018, korstna ankruplokk 15.07.2018, korsten 07.09.2018; − Võrusoo projekt: korstna projekt 30.06.2018, korstna ankruplokk 15.07.2018, korsten 07.09.2018. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võis esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel. töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Nõuete tasaarvestamisel tuli juhinduda VÕS § 197 lg-st 1, § 198 ja § 200 lg-st 4. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 8.1.5 kohaselt kohustus töövõtja kokkulepitud lepingu objektiks olevate tööde punktis 1.4.2.1 sätestatud tähtaja 13.08.2018, punktis 1.4.2.2 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ja punktis 1.4.2.3 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ületamise eest tasuma leppetrahvi 100 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt 60 kalendripäeva eest. Leppetrahvi ei arvestatud selles punktis nimetamata tähtaegade ületamise eest. Tellija pidi mõistliku tähtaja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab (I kd lk 7p). Kostja teatas 27.11.2018 e-kirja teel hagejale, et kostjal oli hageja vastu leppetrahvi nõue (I kd lk 98). Sama sisuga e-kiri edastati hagejale ka 07.12.02018 (I kd lk 46).
6.Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtus, et 27.08.2018 kostja akteeris 100% Elveso konstandest (I kd lk 40). Samuti teatas tellija 07.12.2018, et projektijuhil pretensioone ei olnud (I kd lk 46). Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi töövõtja lepingu objektiks oleva töö, s.o Elveso objekti andma lõplikult üle 13.08.2018 (I kd lk 6p). Kostja edastas hagejale 23.08.2018 e-kirja, millise kohaselt palus planeerida korstnad objektile järgmise teisipäeva hommikul (I kd lk 61). Seega Elveso objekti valmimine lepingus sätestatud tähtajast hiljem ei olnud põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest. Vastupidi, tellija ise palus töö selliselt üle anda ning sellest tulenevalt oli kostja leppetrahvi nõudmine alusetu. Lepingu objekt Haabneeme tuli lõplikult anda üle 07.09.2018 (I kd lk 6p). Kostja hinnangul andis töövõtja nimetatud objekti üle 12.11.2018 (lk 35). Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et 14.11.2018 edastas kostja hagejale e-kirja, millise kohaselt soovis kostja enne aktile allakirjutamist saada tegevuskava ja puuduste nimekirja, et kuidas toimub puuduste kõrvaldamine (I kd lk 42). Hageja vastas kirjale 14.11.2018 ja tegi omapoolse kompromissettepaneku, millise kohaselt kostja värvib ise toru osa ja hageja pakub vaid poole toru transpordist. Hageja hinnangul viibisid tööd objektil seetõttu, et ankrugrupp ei olnud valatud (I kd lk 41p). Kostja teatas alles 13.08.2018 hagejale korstna värvitooni (I kd lk 43). Kostja poolt 21.09.2018 edastatud e-kirjast hagejale nähtus, et tellija organiseerib esmaspäevaks või teisipäevaks transpordi, et korstna ankruplokk peale võtta ja Haabneeme platsile tuua. Korstna enda tähtaeg oleks 15.10.2018 ja värvitoon RAL 7016 (I kd lk 74). Seega
oli tõendatud, et hageja poolt valmistatud korsten oli transporditud kostjale hilinenult. Pooltel tekkis vaidlus, kes pidi nimetatud korstna objektile transportima. Antud juhul ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingus lepitud kokku, et valmistatud korstnad pidi objektile transportima hageja. Nimetatud kohustust ei nähtunud ka poolte vahel toimunud kirjavahetusest. Seega oli kostja väide paljasõnaline, et korstnate objektile transportimise pidi korraldama hageja. Kostja 12.12.2018 edastatud e-kirjast nähtus, et lepingujärgne kuupäev Haabneeme objekti osas oli 07.09.2018 ja transport oli kahes osas. Korsten tervikuna oli objektil 17.10.2018 ning 13.11.2018 allkirjastati korstna akt (I kd lk 67). Kuivõrd hageja selgitas, et korstnad olid tähtaegselt valmis ning kostja ei korraldanud nende transporti tähtaegselt objektile, siis oli alusetu teha etteheiteid hagejale, et viimane ületas lepingus sätestatud töö valmimise tähtaega. Lepingu objekt Võrusoo tuli lõplikult anda üle 07.09.2018 (I kd lk 6p). Kostja hinnangul andis hageja korstna üle kahes osas 17.10.2018 ja 19.10.2018 ning kuna tellija ei olnud hagejale esitanud pretensioone puuduste kohta loeti see töö vastuvõetuks 26.10.2018 (I kd lk 35). Töövõtulepingu punktist 2.2.2 tulenes, et tellija kohustub lepingule vastava lepingu objektiks oleva töö üle vaatama ja vastu võtma viie tööpäeva jooksul (lk 6 pöördel). Vaidlustamata asjaolu kohaselt transporditi hageja poolt valmistatud korsten Võrusoo objektile 17.10.2018 ja 19.10.2018 ning seega oli kostjal kohustus võtta töö vastu viie tööpäeva jooksul ning antud juhul selliselt on ka toimitud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et töövõtja oli viivituses lepingu objekti üleandmisega 44 päeva, kuivõrd Võrusoo objekti tuli lõplikult õle anda 07.09.2018.
7.Õigus nõuda leppetrahvi tulenes VÕS § 158 lg-st 1. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks pidid olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kostja teatas 12.09.2018 hagejale, et kostjal oli hageja vastu õigus esitada kahjunõue (I kd lk 45) ning 07.12.2018 edastati hagejale e-kiri, milles märgiti, et kostjal oli hageja vastu leppetrahvi nõue (I kd lk 46). Seega hoiatas tellija hagejat, et ta soovib esitada hageja vastu leppetrahvi nõude. Kostja leppetrahvi nõue, mis oli seotud Võrusoo objektiga, oli põhjendatud ning kuulus rahuldamisele, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtus, et hageja hilines sellel objektil korstna üleandmisega 44 päeva. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 8.1.5 oli kostja leppetrahvi nõude suuruseks 4 400 eurot ning nimetatud summa osas kuulus hageja nõue tellija vastu tasaarvestamisele. Kostja palus tasaarvestada töövõtja nõudega ka enda kahju hüvitamise nõue 736 eurot. Antud summa osas töövõtja nõude tasaarvestamine põhjendatud ei olnud, kuivõrd eelnevalt tegi kohus kindlaks, et hagejal puudus kohustus korraldada korstnate transporti objektile. Kohus leidis, et tellija alternatiivne tasaarvestusavaldus (nõue) polnud põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulunud, kuivõrd kohtu ette toodust tulenevalt oli nimetatud lepingu alusel 30.11.2017 väljastatud arve kostja poolt tasutud ning puudustest hagejale varasemalt ei teatatud (I kd lk 149). Alles 06.03.2019 pöördus kostja e-kirjaga hageja poole, milles oli märgitud, et kostjale tundub, et ikkagi ei ole paigaldatud projektijärgseid tugesid Saku, Tehnika tänava katlamajas (I kd lk 129). Kohus nõustus hagejaga, et alles märtsis 2019 väidetavalt kostjapoolsetele lepingujärgsetele puudustele viitamine ei olnud põhjendatud ning sellest sai järeldada, et tellija asus otsima erinevaid ettekäändeid selleks, et töövõtja nõuet arve nr 684 alusel täielikult mitte tasuda (I kd lk 11). Seega ei olnud tellija vastavad vastuväited kohased, kuivõrd tasaarveldamise alused puudusid selles osas.
Kokkuvõttes, oli kostjapoolne tasaarvestusavaldus põhjendatud osaliselt, s.o 4 400 eurot. Seega kuulus hageja põhinõue summas 10 000 eurot tasaarvestamisele kostja leppetrahvi nõudega 4 400 eurot ning selle tulemusena tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 600 eurot.
8.Hageja viivisenõude aluseks oli VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 8.2.1 (I kd lk 7p). Kostja pidi arve nr 803 tasuma hiljemalt 03.02.2019 (I kd lk 14). Vaidlust ei olnud, et kostja tasus nimetatud arve 29.03.2019 (lk 2). Järelikult oli ajavahemikus 04.02.2019-29.03.2019 hageja viivisenõue 235,17 eurot põhjendatud ning see tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostjal esines osaliselt tasaarvestamise alus, siis tuli välja mõista viivis 0,09 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest summalt 5 600 eurot kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt põhinõudes 5 600 eurot ja viivisenõudes ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi põhinõudes 5 600 eurot ja kogu viivise nõude rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud kostja vastuväidetega ega tõenditega. Kohus leidis, et kostja leppetrahvi nõue, mis oli seotud Elveso objektiga, ei olnud põhjendatud, kuna töö üleandmisega viivitamise ei põhjustatud hageja. Maakohus tugines 23.08.2018 e-kirjale. Kostja ei olnud sellise tõendi hindamisega nõus. Sellest kirjast ei tulenenud, et korstnad olid valmis juba 23.07.2018 ja 13.08.2018. Hageja polnud tegelikkuses menetluses tõendanud, et korstnad olid valmis nendeks kuupäevadeks ning hageja polnud tõendanud, et teavitas kostjat töö valmimisest. Kohus jättis tõendamiskoormise ebaõiglaselt vaid kostja kanda. Elveso korstnad anti üle 05.09.2018 (28.08.2018 + viis tööpäeva) ning alates sellest kuupäevast sai lugeda Elveso korstnad vastu võetuks. Kostja ei vastutanud töö üleandmisel tuvastatud puuduste ning sellest tuleneva üleandmisega hilinemise eest. Korstnate vedu töövõtjalt korraldas tellija (välja arvatud Haabneeme objektile) ning selleks, et tellida korstnate transport pidi kostja kooskõlastama hagejaga transportimise aja. Kostja sai kooskõlastada transpordi aja selleks kuupäevaks, mil hageja oli reaalselt võimeline korstnad üle andma. 23.08.2018 e-kirjaga teati, et transport telliti järgmiseks teisipäevaks, kuid mitte selle pärast, et kostja ei olnud võimeline tööd vastu võtma, vaid selle pärast, et hageja ei olnud tööd varem ette valmistanud. Analoogsed kirjad, kus kostja küsis, millal ta saab korstnatele järgi tulla ja kooskõlastada transportimise kuupäeva olid töövõtjale saadetud ka Võrusoo kui ka Haabneeme objekti puhul. Maakohus märkis otsuses, et hageja selgitas, et Haabneeme tööd olid valmis juba varem. Kohus ei viidanud ühelegi tõendile. Hageja selline väide polnud tõendatud. Haabneeme korsten anti üle 17.11.2018 (12.11.2018 + viis tööpäeva) ning alates sellest kuupäevast sai lugeda Haabneeme korsten vastuvõetuks. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta kostja väited, et lepingu p-de 6.1. ja 6.2. kohaselt sai tööd lugeda vastuvõetuks peale tööde üle vaatamist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, mitte aga töö transportimisest. Korstnate ülevaatamine ja vastuvõtmine kõigi kolme objekti puhul pidi toimuma tellija juures. Töövõtulepingus pooled ei leppinud kokku, et Haabneeme korstna transportimise kohustus lasus hagejal. Kostja väitis, et hageja võttis endale kohustuse Haabneeme korstna transportimiseks peale töövõtulepingu sõlmimist ja tegi seda enda kulul. Hageja viivitas oluliselt Haabneeme korstna üleandmisega ja ise pakkus kostjale, et ta transpordib töö ehitusobjektile. Kostja oli sellega nõus. Nimetatud asjaolu kohta esitas kostja mitmeid tõendeid. Kohus jättis kostja väited ja tõendid selles osas analüüsimata. Hageja lõpetas Saku lepingu tööd ja andis need kostjale üle vaatamiseks 01.12.2017, kuid puudused Saku katlamajas avastati detsembris 2018 (teisel kütteperioodil). Asjaolu, et tellija
tasus arve ära ei andnud alust väita, et kostjal ei olnud ega saanud tekkida peale arve tasumist nõudeid hageja vastu. Maakohtu järeldused ei olnud õiged. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus jõudis õigele lõppjäreldusele, rahuldades hagi osaliselt. Ringkonnakohus täiendab ja muudab osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus pidas põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu 10 000 eurot ja viivist ning kostja nõuet hageja vastu 4 400 eurot. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et tal on hageja vastu suurem nõue ja maakohus oleks pidanud tasaarvestama suuremas ulatuses, st tasaarvestuse tulemusel oleks hagi pidanud jääma rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kostja hinnangul oli tal hageja vastu leppetrahvi nõue 2 200 eurot seoses Elveso projektiga. Maakohus jättis ebaõigesti selles osas kostja nõude rahuldamata. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt pidi hageja lepingu objektiks oleva töö objekti andma lõplikult üle 13.08.2018 (I kd lk 6p). Ringkonnakohus täpsustab, et lepingust nähtub, et hageja pidi selle projekti raames valmistama kaks korstnat. DN400 korstna üleandmise tähtaeg oli 23.07.2018 ja DN800 tähtaeg oli 13.08.2018. Leppetrahvi tuli lepingu p
8.1.5.kohaselt maksta kui ületati 13.08.2018 (I kd lk 7p). Hageja poolt oli transpordivorm vormistatud 16.07.2018 (I kd lk 148). Pooled pidasid 22.08.2018 kirjavahetust korstnate värvitoonide osas (I kd lk 144 ja 144p). Kostja edastas hagejale samas 23.08.2018 e-kirja, mille kohaselt palus ta planeerida korstnad objektile järgmise teisipäeva hommikul (I kd lk 61) ehk 28.08.2018. Kostja teatas 27.08.2018, et ta akteeris 100 % Elveso korstna ja hoiab kinni 20 % kuni dokumentatsiooni üleandmiseni (I kd lk 40). Kostja sai korstnad 28.08.2018 (I kd lk 98). Ringkonnakohus leiab, et töö tuli lugeda töövõtja poolt üle antuks vastavalt tellija soovile õigeaegselt. Maakohus tuvastas õigesti ja nõuetekohaselt, et töövõtja käitus vastavalt kostja juhistele. Pärast hageja poolt tööde üleandmist kostjale oli lepingu p 6.1. kohaselt kostjal aega viis tööpäeva töö üle vaatamiseks. Eeltoodu ei tähenda, et hageja üleandmise tähtaega tuleks lugeda seepärast viie tööpäeva ulatuses hilisemaks. Kuivõrd töid sai lugeda nõuetekohaselt üleantuks, siis puudus lepingu rikkumine, mis oleks andnud kostjale õigust nõuda tööde viivitamise eest hagejalt leppetrahvi. Lepingu p 8.1.5. kohaselt oli leppetrahv lepitud kokku tähtaegade ületamise puhuks. Asjaolu, et hageja tööl võisid esineda puudused (värvidefektid (I kd lk 100) või puudulik dokumentatsioon (I kd lk 40)) ei olnud lepingujärgseks leppetrahvi nõude aluseks.
13.Järgmiseks leidis kostja, et tal on hageja vastu leppetrahvi nõue 6 000 eurot seoses Haabneeme projektiga. Maakohus jättis ebaõigesti selles osas kostja nõude rahuldamata.
Lepingu kohaselt pidi Haabneeme projektiks olema korstna ankrublokk olema üle antud 15.07.2018 ja korsten 07.09.2018 (I kd lk 6p). Kostja teatas 21.09.2018 (reede), et ta organiseeriks esmaspäevaks või teisipäevaks korstna ankrubloki transpordi, teatas korstna värvitooni ja märkis, et korstna tarneaeg oleks 15.10.2018 (I kd lk 74). Kostja väidab kaebuses, et pooled ei vaidle, et korsten transporditi kostjale 12.11.2018 (I kd lk 42). Samas tuvastas maakohus, et korsten saabus tervikuna 17.10.2018 ja vastav akt allkirjastati 13.11.2018 (I kd lk 67). Kuivõrd 06.11.2018 pooled arutlesid alles korstna transpordi üle (I kd lk 13, 120), siis ei saanud korsten olla objektil 17.10.2018. Tuleb lähtuda, et korsten saabus objektile 12.11.2018 (vt ka I kd lk 41). Hageja tugines 26.08.2019 vastuse p-s 4.2., et tõend (lisa nr 4 ehk I kd lk 67) puudutas Võrusoo projekti, mitte Haabneeme projekti (hageja selgitused I kd lk 57p). Selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja väitis, et korsten ei olnud õigeks ajaks valmis ja seetõttu transport viibis. Hageja väitis, et kostja ei soovinud korstnat endale varasemaks ajaks seoses ankrubloki paigaldamise viibimisega. Lepingu kohaselt pidi ankrublokk olemas kostjale üle antud 15.07.2018 (I kd lk 6p). Kostja selgitas 19.11.2018 e-kirjas, et ankrubloki ära toomine tehasest viibis, kuna seda ei olnud tol hetkel võimalik paigaldada (I kd lk 41). Ankrubloki transport pidi toimuma 2018 septembri lõpus (I kd lk 74). 21.09.2018 e-kirja kohaselt ootas kostja korstnat alles 15.10.2018 (I kd lk 74). RJ (kostja töötaja) selgituste p-dest 10-11 nähtus, et ankrublokk toodi kostjale 01.10.2018, paigaldati 26.10.2018 ja 02.11.2018 valati see betooni ning 08.11.2018 oli korstna vundament valmis selle paigaldamiseks (I kd lk 116 ja 116p). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et korstna transport oli tellija korraldada. Kohus nõustub kostja kaebuses väidetuga, et maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millest oleks nähtunud, et hagejal oli korsten valmis õigeaegselt. Selle rikkumise kõrvaldab apellatsioonikohus ja see ei ole asjas tehtud lahendi tühistamise aluseks. Kostja poolt 05.11.2019 tehtud pildilt korstnast (I kd lk 119) nähtus, et värvitööd olid lõpetamata. Ka 14.11.2018 e-kirjas viitas kostja tööde puudujääkidele (I kd lk 42), mille osas hageja vastas, et kui puudujääke oli, siis olid need väga väikesed (I kd lk 41p). Kostja 19.11.2018 e-kirjast nähtub siiski, et korstnat oli 12.11.2018 võimalik paigaldada (ajutised takistused ilmnesid eelkõige mutrite, seibide ja poltide hilisemas saatmises, I kd lk 41). Samas nähtub, et töövõtja edastas 31.10.2018 kostjale tööde teostamise akti ja arve (I kd lk 1112) ja kostja kinnitas 06.11.2018 korrasoleku (I kd lk 13). Kostja kirjast nähtus mh ka see, et kostja arutles korstna transpordi üle (I kd lk 13). Kuivõrd 06.11.2018 selgitas kostja, et ta soovis korstna ühekorraga ehitusplatsile tuua, siis saab pidada usutavaks hageja väiteid, et tegelikkuses soovis kostja korstnaid saada oma territooriumile kokkulepitust hiljem. Isegi kui hageja tööd olid 05.11.2019 seisuga puudustega, siis kinnitas 06.11.2018 kostja akti ja asjaolude kontrollimist. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tähtaja osas pretensioone esitanud või, et olemasolevad puudused takistasid korstna paigaldust. Kostja pretensioonid tähtaegade osas algasid alles pärast korstna paigaldamist 14.11.2018 (I kd lk 41). Kostja hilisemad selgitused hilinemise põhjustest (I kd lk 41 ja 115-117) ei ole praeguse vaidluse asjaolusid arvestades piisavad hageja rikkumise tõendamiseks. Tõenditest nähtub, et tellija oli kogu aeg nõustunud ja aktsepteerinud hilisemat paigaldust. Ringkonnakohtu hinnangul oli tuvastatud õigesti, et töövõtja käitus vastavalt kostja juhistele ja toimetas asjad õigeaegselt kostjale. Viivitus polnud hageja põhjustatud.
14.Kostja väitis kaebuses, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et tal pole töövõtja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses Haabneeme projektiga.
Kostja väitis kaebuses, et tal tekkisid lisakulud tõstetehnika rentimise näol seoses korstna hilisema transpordiga ja kostja kandis kahju 736 eurot. Kostja viidatud tõenditest (I kd lk 115117, 120 ja 41) ei ole võimalik tuvastada, et pooltel oli kokkulepe, et hageja transpordib ise korstna kostjale. RJ selgitusi hindab kohus koosmõjus teiste tõenditega ja pelgalt nende selgituse alusel ei ole praegusel juhul võimalik sellist vaidlusalust asjaolu tuvastada. Hageja ei eitanud abi osutamist transportimisel (I kd lk 141 p 3.). Hageja selgitas 14.11.2018 e-kirjas, et ta võis kompromissi korras pakkuda pool transpordi arvest (I kd lk 41p). Samas puuduvad tõendid, et sellises kaasabis lepiti kokku. Kostja avaldas 12.12.2018, et transpordi tellis tema (I kd lk 67). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et korstna transport oli kostja korraldada.
15.Kostja leidis menetluses, et tal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue 4 370 eurot seoses Saku projektiga, kuid mille maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kuivõrd tööd olid töövõtja poolt kostjale üle antud ning tellija tööde eest tasunud 2017 ja kostja esitas pretensioonid alles märtsis 2019, siis olid etteheited otsitud ja esitatud eesmärgiga vältida hageja esitatud arvete tasumist. Ringkonnakohtu hinnangul saab tellija ka pärast tööde vastuvõtmist tugineda töös esinevatele puudustele. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tellijal oli kohustus tehtud töö üle vaadata või lasta see üle vaadata (VÕS § 643). Seega üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Maakohus tegi otsuses ennatlikud järeldused hindamata sisuliselt kostja võimalikku kahju nõuet töövõtja vastu. Samas saab ringkonnakohus ise anda hinnangu kostja nõudele. Kuigi kostja kirjeldas VÕS § 644 lg 2 kohaselt hageja jaoks selgelt, millised puudused kostja hinnangul hageja töös esinesid (I kd lk 129-134), siis pelgalt sellest ei piisa kostja kahju nõude rahuldamiseks. Maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist 12.03.2020 istungil (I kd lk 155). Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tellija võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige üldised kahju hüvitamise eeldused (Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11 ja 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15). Kostja tugines, et tegemist oli varjatud puudustega, kuna puudus ilmnes alles teisel kütteperioodil (I kd lk 94). Kostja hinnangul puudusid katlamajas projektijärgsed toed (I kd lk 129) ning VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kuna hageja vaidles kostja nõudele vastu, siis tuli kostjal oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul pole tõendatud, et tegemist oli varjatud puudusega, st
kostja pole põhjendanud ega tõendanud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik tööde vastuvõtmisel projektijärgseid tugesid ei pidanud kontrollima või sellist puudust polnud võimalik tuvastada. Kostja väited, et selline puudus sai ilmsiks tulla alles teisel kütteperioodil pärast kütmist, ei ole usutavad ega tõendatud. Samuti pole tõendatud, et katlamajja lekkiv suits, tolm ja tuhk oli põhjustatud tugede paigaldamata jätmisest. Pooled ei vaielnud, et kostja oli tööd vaadanud üle, võtnud vastu ja maksnud hagejale tehtud töö eest tasu. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja vaidles vastu nõudele selgitades mh, et tööd teostati vastavalt kostja juhistele. Kostja pole tõendanud, et hageja jättis tööd nõuetekohaselt teostamata või ei jälginud tööde teostamise käigus tellija juhiseid. Eeltoodust nähtub, et kostja pole kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, mistõttu puudub alus sellise tasaarvestusnõude rahuldamiseks. Menetluskulud
16.Kuna maakohtu otsuse lõppjäreldus jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks esimeses kohtuastmes. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu kostja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on 910 eurot lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga 130 eurot tunnis käibemaksuta järgmiste toimingute eest: − 17.07.2020 tutvumine maakohtu otsusega, õiguslik analüüs, kirjavahetus ja telefoninõupidamine kliendiga (30 minutit, 65 eurot); − 18.08.2020 tutvumine apellatsioonkaebusega, selle õiguslik analüüs, kirjavahetus ja telefoninõupidamine kliendiga, vastuapellatsioonkaebuse esitamise arutamine (1 tund, 130 eurot); − 14.09.2020 vastuse koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga, allkirjastamine ning edastamine (5 tundi ja 15 minutit, 682,50 eurot); − 19.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamine (15 minutit, 32,50 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul vastavad lepingulise esindaja toimingud menetluse käigule, need olid tehtud ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga ja käesoleva asja mahukuse ja keerukusega. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab ka hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise saamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.