Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
16.juulil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-19-9210 CIEST METAL OÜ hagi ICP Solutions OÜ vastu 31.05.2018 töövõtulepingust nr 18-05-002 Korstnad/ 202-1 tuleneva võlgnevuse 10 000 euro, viivise 3 421,47 euro ja täiendava viivise nõudes 16 173,97 eurot
nende Hageja: CIEST METAL OÜ (registrikood 11643110, asukoht Kiltri tee 10, 74114 Maardu) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister, Põhja pst 5-11, 10412 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535, asukoht Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo Deloitte Legal, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 14.05.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja M I Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks 31.05.2018.a töövõtulepingust nr 18-05-002 Korstnad/ 202-1 tulenev võlgnevus summas 5 600 eurot ja viivis summas 235,17 eurot.
3.Välja mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks viivis 0,09 % päevas võlgnevuselt summas 5 600 eurot alates 16.07.2020.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Jätta hageja menetluskulud 52 % ulatuses ICP Solutions OÜ kanda ja kostja menetluskulud 48 % ulatuses CIEST METAL OÜ kanda.
5.Välja mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks menetluskulu summas 2 425,80 eurot.
6.Välja mõista CIEST METAL OÜ-lt ICP Solutions OÜ kasuks menetluskulu summas 2 350,08 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks välja menetluskulu summas 75,72 eurot.
8.Välja mõista ICP Solutions OÜ-lt CIEST METAL OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75,72 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.CIEST METAL OÜ esitas 17.06.2019.a kohtule hagi ICP Solutions OÜ vastu 31.05.2018 töövõtulepingust nr 18-05-002 Korstnad/ 202-1 tuleneva võlgnevuse 10 000 euro, viivise 3 421,47 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.05.2018.a töövõtulepingu nr 18-05-002 Korstnad /202-1, mille objektiks olid: 1) lepingu p 1.2.1.1 ja 1.2.2.1 kohaselt aadressil xxx asuva objekti XXX (xxx katlamaja) tööd: mõlema korstna tööprojektid vastavalt EN13084-7; Xxx xxx katlamaja 24m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten, DN800 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk, Xxx Xxx katlamaja 24m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN400 sisehülsiga S355GH ja selle ankruplokk, teostusdokumentatsiooni koostamine; 2) lepingu p 1.2.1.2 ja 1.2.2.2 kohaselt aadressil xxx asuva objekti xxx tööd: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Xxx katlamaja 30m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN900 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine ning 3) lepingu p 1.2.1.3 ja 1.2.2.3 kohaselt aadressil xxx asuva objekti Xxx tööd: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Xxx katlamaja 27m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN1200 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine. Hageja on väljastanud eelnimetatud tööde eest kostjale 31.10.2018.a arve nr. 684 summas 36 120 eurot (ilma käibemaksuta 30 100 eurot) koos 31.10.2018.a tööde teostamise aktiga nr 316 seoses Xxx objekti töödega. Kostja tasus nimetatud arvest 07.03.2019.a 6 120 eurot, 27.03.2019.a 10 000 eurot ja 29.04.2019.a 10 000 eurot. Kostja on jätnud arvest tasumata 10 000 eurot. 20.12.2018.a esitas hageja kostjale arve nr. 8 040 eurot (ilma käibemaksuta 6 700 eurot) koos 20.12.2018.a tööde teostamise aktiga nr. 376 seoses Xxx gaasikäikude töödega ja sellega seotud lisatöödega. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 02.01.2019.a ning kostja tasus nimeatud arve 29.03.2019.a. Hageja tugineb viivisenõude esitamisel poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.2.1. Arvest nr. 684 tuleneva võlgnevusega palub hageja välja mõista viivise summas 3 186,30 eurot ja arvest nr. 803 tuleneva viivise perioodi 19.02.2019.a kuni 29.03.2019.a eest summas 235,17 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavad viivised summas 3 421,47 eurot ning sealt edasi viivisemäärana 0,09 % maksmata käibemaksuta summalt 8 333,33 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 700 eurot ja esindajakulu summas 3 605 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja viivitas tööde üleandmisega iga objekti suhtes. Xxx objektil kokkulepitud kahe korstna üleandmine toimus 28.08.2018.a, kuid vastavalt lepingu punktile 1.4.2.1 pidi DN400 korsten olema üle antud hiljemalt 23.07.2018.a ja DN800 korsten hiljemalt 13.08.2018.a. Korstnate teostusdokumentatsioon oli hagejale esitatud alles 03.10.2018.a. Kostja on viivitanud DN400 korstna üleandmisega 36 päeva ja DN800 korstna üleandmisega 15 päeva. Lepingujärgne Xxx objekti korstna valmistamise tähtaeg vastavalt töövõtulepingu punktile 1.4.2.2. on 07.09.2018.a. Hageja andis kostjale antud korstna üle alles 12.11.2018.a. Tulenevalt sellest viivitas hageja Xxx korstna üleandmisega 66 päeva. Vastavalt lepingu punktile
1.4.2.3.pidi hageja ette valmistama Xxx korstna projekti hiljemalt 30.06.2018.a. Hageja andis kostjale projekti üle aga 08.08.2018.a ja kostja kinnitas projekti 13.08.2018.a. Seega viivitas hageja projekti üleandmisega 44 päeva. Xxx korsten oli kostjale üle antud kahes osas 17.10.2018.a ja 19.10.2018.a. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale pretensiooni puuduste kohta loetakse see töö vastuvõetuks 26.10.2018.a ja seega viivitas hageja tööde üle andmisega 49 päeva. Kostja on tasaarvestanud hageja arvest nr 684 tulenevad nõuded summas 10 000 eurot ning seega on hagi põhinõue 10 000 eurot alusetu. Kostja tugineb leppetrahvi nõude esitamisel töövõtulepingu punktile 8.1.5. Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue kogusummas 16 000 eurot ning kostja on edastanud hagejale trahvihoiatuse juba 12.09.2018.a. 07.12.2018.a esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude kolme objekti tööde üleandmisega viivitamise eest. Hageja viivise nõuded, mis tulenevad arvest nr 684 on alusetud. Hageja viivisenõue, mis tuleneb arvest nr 803 on põhjendamatu ja ei vasta hea usu põhimõttele, kuna nõue sissenõutavaks muutumine on vastavalt töövõtulepingu punktile 4.2. seotud arve esitamisega ning hageja vaatamata kostja nõuetele ei ole kostjale esitanud nõuetekohast arvet. Kostja on tasaarvestanud tema leppetrahvinõude summas 10 000 eurot hageja arvest nr 684 tuleneva põhinõudega täies ulatuses ja sellega lõppesid kõik hageja põhinõuded kostja vastu. Kostjal jääb leppetrahvi nõue hageja vastu summas kokku 1 600 eurot, mis jäi tasaarvestamata. Kostja arvestas tasa oma leppetrahvi nõude summas 10 000 eurot hageja arvest nr 316 tuleneva põhinõudega summas 10 000 eurot. Pooltel puudub vaidlus, et arve nr 316 oli esitatud kokku summas 30 100 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja kostja tasus hagejale 20 100 eurot (sh arvest tuleneva käibemaksu) ning 10 000 eurot oli tasaarvestatud arvest nr 316 tuleneva põhinõudega. Seega jääb kostjal õigus tasaarvestada kõik hageja poolsed võimalikud nõuded, mis tulenevad töövõtulepingust 6 000 euro ulatuses. Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 736 eurot, mida kostja soovib tasaarvestada hageja põhi- või kõrvalnõuetega juhul, kui kohus rahuldab hagi täielikult või osaliselt. Kostja esitab alternatiivse nõude tasaarvestamiseks, mis on seotud teisest poolte vahel sõlmitud töölepingust, s.o 10.03.2017.a töövõtuleping nr Saku_17_010_01/202-1 summas 4 370 eurot. Kostja määrab, et ta tasaarvestab hageja hagiavaldusest tulenevad nõuded, mis tulenevad arvest nr 684 (nii põhinõuded kui ka võimalikud viivisenõuded) ja arvest nr 803 (võimalik viivise nõue) kostja töövõtulepingust nr 18-05-002 korstnad/202-1 tulenevate leppetrahvi summas 13 100 eurot ja kahju summas 736 eurot nõuetega (esimene tasaarvestuseks sobiv nõue). Juhul, kui kohus tuvastab käesolevas menetluses, et kostja töövõtulepingust nr 18-05-002 korstnad/202-1 tulenevate leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded ei kata kas täielikult või osaliselt hageja hagiavalduse aluseks olevaid nõudeid, siis palub kostja tasaarvestada hageja nõuded (mis jäävad tasaarvestamata kostja esimesest tasaarvestuseks sobivast nõudest) kostja kahju 4 370 eurot hüvitamise nõudega, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 10.03.2017.a sõlmitud töövõtulepingust nr Saku_17_010_01 /202-1 kattuvas ulatuses. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 7 604,10 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku
kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.09.2019.a kohtumääruses (t/l 86).
5.Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 31.05.2018.a töövõtuleping nr. 18-05002 Korstnad /202-1, millise punkti 1.2.1 kohaselt kohustub töövõtja teostama lepingu objektiks oleva töö järgmises mahus: XXX: mõlema korstna tööprojektid vastavalt EN13084-7; Xxx Xxx katlamaja 24m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN800 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; Xxx Xxx katlamaja 24m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN400 sisehülsiga S355GH ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; punkti 1.2.1.2 kohaselt Xxx: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Xxx katlamaja 30m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten
DN900
sisehülsiga
AISI316L
ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine; 1.2.1.3. kohaselt Xxx: korstna tööprojekt vastavalt EN13084-7; Xxx katlamaja 27m kõrgune, kahekihiline välise kandva kestaga korsten DN1200 sisehülsiga AISI316L ja selle ankruplokk; teostusdokumentatsiooni koostamine (t/l 6-10). Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr. 684 alusel teostatud tööde eest 10 000 eurot (t/l 11).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja 07.03.2019.a, 27.03.2019.a ja 29.04.2019.a tasunud hagejale arve nr 684 alusel teostatud tööde eest kokku 26 120 eurot ning tasumata on 10 000 eurot. Kostja on seisukohal, et tulenevalt 07.12.2018.a hagejale esitatud tasaarvestusavaldusega puuduvad hagejal kostja vastu nõuded, kuna hageja on hilinenud tööde üleandmisega (t/l 35).
11.Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu ning leiab, et kostja leppetrahvi nõue ei olnud piisavalt ettenähtav, kuna see on esitatud pärast tööde teostamist. Mõte leppetrahvi abil alusetult rikastuda tekkis kostjal pärast hageja poolt kõikide tööde üleandmist kostjale. Hageja tööde üleandmisega hilinenud ei ole (t/l 56 pöördel-58).
12.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
13.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
14.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
15.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
16.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 1.4.2 tuleneb, et lepingu objektiks oleva töö üleandmise lõpptähtajad on: Xxx: korstnate projekt 14.06.2018.a, korstnate ankruplokid 22.06.2018.a, DN400 korsten 23.07.2018.a, DN800 korsten 13.08.2018.a; Xxx: korstna projekt 14.06.2018.a, korstna ankruplokk 15.07.2018.a, korsten 07.09.2018.a; Xxx: korstna projekt 30.06.2018.a, korstna ankruplokk 15.07.2018.a, korsten 07.09.2018.a (t/l 6 pöördel).
17.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
18.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
19.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1.5 kohaselt kohustub töövõtja kokkulepitud
lepingu objektiks olevate tööde punktis 1.4.2.1 sätestatud tähtaja 13.08.2018, punktis 1.4.2.2 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ja punktis 1.4.2.3 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ületamise eest tasuma leppetrahvi 100.- eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 60 kalendripäeva eest. Leppetrahvi ei arvestata käesolevas punktis nimetamata tähtaegade ületamise eest. Tellija peab mõistliku tähtaja jooksul pärast eelpooltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab (t/l 7 pöördel).
20.Kostja on 27.11.2018.a e- kirja teel hagejale teatanud, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue (t/l 98). Sama sisuga e- kiri on edastatud hagejale ka 07.12.02018.a (t/l 46).
21.Kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et 27.08.2018.a on kostja akteerinud 100 % Xxx korstendest (t/l 40). Samuti on kostja 07.12.2018.a teatanud, et projektijuhil pretensioone ei ole (t/l 46). Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja lepingu objektiks oleva töö, s.o Xxx objekti andma lõplikult üle 13.08.2018.a (t/l 6 pöördel). Kostja on hagejale 23.08.2018.a edastanud e- kirja, millise kohaselt palub planeerida korstnad objektile järgmise teisipäeva hommikul (t/l 61). Seega leiab kohus, et Xxx objekti valmimine lepingus sätestatud tähtajast hiljem ei ole põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest. Vastupidi, kostja on ise palunud töö selliselt üle anda ning sellest tulenevalt on kostja leppetrahvi nõudmine alusetu.
22.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu objekt Xxx pidi lõplikult üleantama 07.09.2018.a (t/l 6 pöördel). Kostja hinnangul on hageja nimetatud objekti andnud üle 12.11.2018.a (t/l 35). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 14.11.2018.a on kostja hagejale edastanud ekirja, millise kohaselt soovib kostja enne aktile allakirjutamist saada tegevuskava ja puudustelisti, et kuidas toimub puuduste kõrvaldamine (t/l 42). Hageja on nimetatud kostja e- kirjale vastanud 14.11.2018.a ja teinud omapoolse kompromissettepaneku, millise kohaselt kostja värvib ise toru osa ja hageja pakub vaid poole toru transpordist. Hageja hinnangul on tööd viibinud objektil seetõttu, et ankrugrupp ei olnud valatud (t/l 41 pöördel). Kostja on alles 13.08.2018.a teatanud hagejale korstna värvitooni (t/l 43).
23.Kostja poolt 21.09.2018.a edastatud e- kirjast hagejale nähtub, et kostja organiseerib esmaspäevaks või teisipäevaks transpordi, et korstna ankruplokk peale võtta ja Xxx platsile tuua. Korstna enda tähtaeg oleks 15.10.2018.a ja värvitoon RAL 7016 (t/l 74). Seega on tõendatud, et hageja poolt valmistatud korsten on transporditud kostjale hilinenult. Pooltel on tekkinud vaidlus selles, et kes pidi nimetatud korstna objektile transportima.
24.Kohus märgib, et antud juhul ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus lepitud kokku, et valmistatud korstnad peab objektile transportima hageja. Nimetatud kohustust ei nähtu ka poolte vahel toimunud kirjavahetusest. Seega on paljasõnaline kostja väide, et korstende objektile transportimise pidi korraldama hageja.
25.Kostja poolt 12.12.2018.a edastatud e- kirjast nähtub, et lepingujärgne kuupäev Xxx objekti osas oli 07.09.2018.a ja transport oli kahes osas. Korsten tervikuna oli objektil 17.10.2018.a ning 13.11.2018.a allkirjastati korstna akt (t/l 67). Kuivõrd hageja on selgitanud, et korstnad olid tähtaegselt valmis ning kostja ei ole korraldanud nende transporti tähtaegselt objektile, siis on alusetu teha etteheiteid hagejale, et viimane on ületanud poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud töö valmimise tähtaega.
26.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu objekt Xxx pidi lõplikult üleantama 07.09.2018.a (t/l 6 pöördel). Kostja hinnangul on hageja andnud korstna üle kahes osas 17.10.2018.a ja 19.10.2018.a ning kuna kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone puuduste kohta loetakse see töö vastuvõetuks 26.10.2018.a (t/l 35). Töövõtulepingu punktist 2.2.2 tuleneb, et tellija kohustub lepingule vastava lepingu objektiks oleva töö üle vaatama ja
vastu võtma (5 tööpäeva jooksul) (t/l 6 pöördel).
27.Vaidlustamata asjaolu kohaselt on hageja poolt valmistatud korsten transporditud Xxx objektile 17.10.2018.a ja 19.10.2018.a ning seega oli kostjal vastavalt lepingu punktile 2.2.2 kohustus võtta töö vastu 5 tööpäeva jooksul ning antud juhul selliselt on ka toimitud. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hageja on olnud viivituses lepingu objekti üleandmisega 44 päeva, kuivõrd Xxx objekti pidi lõplikult üleantama 07.09.2018.a.
28.Kostja on esitanud kohtule protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, kuivõrd kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 10 000 eurot (t/l 35 pöördel jj).
29.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
30.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 8.1.5 järgi kohustub töövõtja kokkulepitud Lepingu objektiks olevate tööde punktis 1.4.2.1 sätestatud tähtaja 13.08.2018, punktis 1.4.2.2 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ja punktis 1.4.2.3 sätestatud tähtaja 07.09.2018 ületamise eest tasuma leppetrahvi 100.- eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 60 kalendripäeva eest. Leppetrahvi ei arvestata käesolevas punktis nimetamata tähtaegade ületamise eest. Tellija peab mõistliku tähtaja jooksul pärast eelpooltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab (t/l 7 pöördel).
31.Riigikohus on 10.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-36-17 punktis 11 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
32.Riigikohus on 20.12.2007.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-121-07 punktis 13 selgitanud, et kuna VÕS § 114 lg 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest, siis on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi kogu aja eest, millal täitmist ei toimunud, sh ka kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja eest.
33.Hageja vaidleb kostja leppetrahvi nõudele vastu ning leiab, et hageja ei ole hilinenud tööde valmimisega ning esitatud leppetrahvi nõue on pahatahtlik.
34.Asja materjalidest nähtub, et kostja on 12.09.2018.a teatanud hagejale, et kostjal on hageja vastu õigus esitada kahjunõue (t/l 45) ning 07.12.2018.a on edastatud hagejale e- kiri, millises on märgitud, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue (t/l 46). Seega on kostja hoiatanud hagejat, et ta soovib esitada hageja vastu leppetrahvi nõude.
35.Kohus leiab, et kostja leppetrahvi nõue, mis on seotud Xxx objektiga on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on hilinenud sellel objektil korstna üleandmisega 44 päeva. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 8.1.5 on kostja leppetrahvi nõude suuruseks 4 400 eurot ning nimetatud summa osas kuulub hageja nõue kostja vastu tasaarvestamisele.
36.Kostja on palunud tasaarvestada hageja nõudega enda kahju hüvitamise nõue summas 736 eurot. Kohus leiab, et antud summa osas hageja nõude tasaarvestamine põhjendatud ei ole, kuivõrd eelnevalt on kohus teinud kindlaks, et hagejal puudus kohustus korraldada
korstende transporti objektile.
37.Kostja on esitanud kohtule alternatiivse tasaarvestusavalduse, millise kohaselt juhul, kui kohus tuvastab käesolevas menetluses, et kostja töövõtulepingust nr 18-05-002 korstnad/202-1 tulenevate leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded ei kata kas täielikult või osaliselt hageja hagiavalduse aluseks olevaid nõudeid, siis palub kostja tasaarvestada hageja nõuded (mis jäävad tasaarvestamata kostja esimesest tasaarvestuseks sobivast nõudest) kostja kahju 4 370 eurot hüvitamise nõudega, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 10.03.2017 sõlmitud töövõtulepingust nr Saku_17_010_01 /202-1 kattuvas ulatuses (t/l 95).
38.Kohus leiab, et vastav kostja nõue põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtu ette toodust tulenevalt on nimetatud lepingu alusel 30.11.2017.a väljastatud arve kostja poolt tasutud ning puudustest hagejale varasemalt teatatud ei ole (t/l 149). Alles 06.03.2019.a on kostja pöördunud e-kirjaga hageja poole, millises on märgitud, et kostjale tundub, et ikkagi ei ole paigaldatud projektijärgseid tugesid xxx tänava katlamajas (t/l 129).
39.Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et alles märtsis 2019.a väidetavalt kostjapoolsetele lepingujärgsetele puudustele viitamine ei ole põhjendatud ning sellest saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid selleks, et hageja nõuet arve nr 684 alusel täielikult mitte tasuda (t/l 11). Seega ei ole kostja vastavad vastuväited kohased, kuivõrd tasaarveldamise alused puuduvad.
40.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus on põhjendatud osaliselt, s.o summas 4 400 eurot. Seega kuulub hageja põhinõue summas 10 000 eurot tasaarvestamisele kostja leppetrahvi nõudega summas 4 400 eurot ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 600 eurot.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 235,17 eurot, kuivõrd kostja on olnud arve nr. 803 maksmisega viivituses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavad viivised summas 3 421,47 eurot ja sealt edasi viivisemäärana 0,09 % maksmata käibemaksuta summalt 8 333,33 eurot kuni põhinõude täitmiseni (t/l 1 pöördel-2).
42.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
43.Kostja vaidleb hageja viivisenõuetele vastu ning leiab, et need tuleb tasaarvestada kostja leppetrahvi nõudega (t/l 36).
44.Kostja pidi arve nr. 803 tasuma hiljemalt 03.02.2019.a (t/l 14). Vaidlust ei ole, et kostja on nimetatud arve tasunud 29.03.2019.a (t/l 2). Järelikult on ajavahemikus 04.02.2019.a kuni 29.03.2019.a hageja viivisenõue summas 235,17 eurot põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
45.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 8.2.1 tuleneb, et kui tellija ei tasu teostatud lepingu objektiks olevate töö eest ettenähtud tähtajaks, peab tellija tasuma viivist 0,09 % ulatuses tasumisele kuuluvast summast (ilma käibemaksuta) iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist arvestatakse alates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumise päevani, kuid mitte rohkem kui summas 18 000 eurot (t/l 7 pöördel).
46.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal esines osaliselt tasaarvestamise alus, siis
asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,09 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest summalt 5 600 eurot kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
47.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 31.05.2018.a töövõtulepingust nr 18-05-002 Korstnad/ 202-1 tulenev võlgnevus summas 5 600 eurot, viivis 235,17 eurot ja viivis 0,09 % päevas võlgnevuselt summas 5 600 eurot alates 16.07.2020.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
49.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16 173,97 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (võlgnevus summas 5 600 eurot, viivisenõue 235,17 eurot ja aastane viivis 1 839,60) ning hagihind on 16 173,97 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 52 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48 % ulatuses hageja kanda.
51.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
52.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 3 965 eurot (t/l 163-165, 171-172). Kostja hageja esindaja tunnitasu määrale vastu ei vaidle, kuid leiab, et menetluskulu mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirjade koostamise ja esitamisega ei ole põhjendatud (t/l 173-174).
53.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 364 eurot (700 x 52 %).
54.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
55.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 30 tundi 30 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 3 965 eurot (30 tundi 30 minutit x 130 eurot).
56.Kohus selgitab, et Riigikohus on 27.05.2020.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 2-18-7550 punktis 15 asunud seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
57.Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks esindajakulu summas 2 061,80 eurot (3 965 x 52 %).
58.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 425,80 eurot, millest riigilõiv 364 eurot ja esindajakulu 2 061,80 eurot.
59.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 7 604,10 eurot (t/l 173-174). Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja leiab, et need on ebamõistlikult suured. Tundide arv ei saaks ületada hageja menetluskulude suurust ning kostja menetluskulusid tuleb vähendada (t/l 169 pöördel).
60.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 153 eurot (t/l 166). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 153 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
61.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 46,2 tundi, millele lisandub 14.05.2020.a istungiga seotud ajakulu 3 tundi 30 minutit. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 46,2 tundi on ülepaisutatud, mistõttu tuleb seda vähendada.
62.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu põhjendatud suuruseks mis on tekkinud seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega, erinevate vastuste esitamisega hagejapoolsetele seisukohtadele, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks on kokku 32 tundi ehk 4 896 eurot (32 tundi x 153 eurot). Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2 350,08 eurot (4 896 x 48 %).
63.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 75,72 eurot (2 425,80 – 2 350,08).
64.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.