Võlgnik: D. E. (pankrotis, isikukood xxxx; elukoht: xxxx) lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova (e-post: [email protected]) Võlausaldaja C AS (registrikood xxxx) esindaja K. R. (epost: xxxx) Usaldusisik Y. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada D. E. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada D. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada Y. E. usaldusisiku kohustustest.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
jäänud
kohustustest
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli D. E. pankrotimenetlus. 14.12.2015 lõpetati D. E. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati kohustustest vabastamise menetlus ja määrati usaldusisiku ülesandeid täitma Y. E..
2.Võlgnik D. E. esitas 14.01.2021 kohtule taotlus menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on xxxx, kelle ainsateks sissetulekuteks on xxxx 528,42 eurot. Muu vara puudub.
3.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
4.Võlausaldaja C AS toob välja, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul toimunud C AS-le mitte ühtegi laekumist. Pankrotiseadus räägib võlgadest vabastamise alusena juhust, kui nõuet on tasutud peale kohustuste vabastamise menetluse algatamist arvestatavas ulatuses. C AS ei nõustu kohustustest vabastamisega. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 14.12.2015. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
6.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hetkeolukorrast seoses COVID-19 viiruse levikuga, ei ole käesoleva menetluse olemust arvestades otstarbekas suulist ärakuulamist läbi viia. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused koos viimase aruandega. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamine.
7.Käesoleval juhul on võlausaldaja C AS asunud seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd ta ei ole tasunud võlausaldaja nõuete katteks ühtegi makset, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
9.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud
säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
10.Kohus annab hinnangu, kas võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgnik on esitanud alates menetluse algatamisest kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid, milles on võlgnik välja toonud, et ta on xxxx. Võlgnik on xxxx, kelle ainsateks sissetulekuks on xxxx 528,42 eurot kuus. Võlgnik on esitanud kohtule koos aruannetega tõendid, milles on kinnitatud, et ta saab xxxx. Kohus möönab, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega. Kuid Eesti seadused ei kohusta xxxx tööl käima. Seega ei ole võlgnik tööl käinud ja mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud, kuna seadusega on xxxx võimaldatud mitte töötada. Kohus märgib, et PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustus eeldab, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski arvesse võtta võlgniku poolt välja toodud asjaolusid. Võlgnik oli juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal xxxx ning praeguseks on ta xxxx. Võttes arvesse võlgniku vanust, ilmselt ka tervislikku olukorda ning sellest tulenevalt väljavaateid töö leidmisele, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ega ka muid PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on korrapäraselt esitanud kohtule aruandeid koos tõenditega.
11.Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et D. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning D. E. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
13.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega Y. E.i usaldusisiku kohustustest.
14.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda.