Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(isikukood

ASJAOLUD

10.01.2015 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavaldusele on lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 19.01.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Elin Vilippuse. Ajutine haldur esitas 10.02.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ning kolmandate

isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetega. Avaldaja igakuine sissetulek on pension 382,57 eurot, AS Swedbank teatas ajutisele haldurile, et XXX omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 30.01.2015.a. seisuga oli 10,85 eurot. Muu vara avaldajal puudub. Avaldajal on võlausaldajate ees kohustusi vähemalt 99 265,26 euro ulatuses. Ajutine haldur leiab, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. 17.02.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja (võlgniku) ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, sest võlgnik esitas avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur Elin Vilippus on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 10,85 euro ulatuses ning sellele lisandub igakuine sissetulek summas ligikaudu 382,57 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad kokku ligikaudu 99 265,26 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades ning võlgnikul muu vara puudub. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 27.02.2015 kell 11:00.

Pankrotihaldur Elin Vilippus on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Elin Vilippus vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Elin Vilippuse pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 825 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 825 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.