Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-20-143199

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Teleteenused AS esitas 26.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxx Ixxxxxxxxx 438,09 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.12.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 15.01.2021.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Elisa Teleteenused AS esitas 17.02.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxx Ixxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 149,46 eurot, leppetrahvi 99,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 99,24 eurot ja täiendava viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest. Tartu Maakohus võttis hagi 25.02.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 06.03.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 02.05.2016 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-580448, sh seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Lepingute alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenuseid ja rentis selleks vajaminevaid seadmeid. Kostja pidi teenuste eest tasuma. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt osutatud teenusest ja tagastamata seadme väärtusest. Leping näeb ette, et kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt

2-20-143199 lepingule 199 eurot. Leppetrahvi nõude suurus väheneb proportsionaalselt ajavahemiku võrra, mille jooksul lepingut on täidetud. Hageja vähendas seda nõuet 99,50 euroni. Kostja jättis tasumata 8 arvet (A-28922876, A-29167562, A-29353910, A-29536921, TA-98214 (leppetrahv), A-29725338, NA-98840, NA-98841) teenuste eest summas 170,51 eurot ja leppetrahvi 99,50 eurot. Kostja tasus 50 eurot, millest hageja kattis arve nr A-28922876 võlgnevuse 28,95 eurot ning ülejäänud 21,05 eurot läks põhivõla katteks. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 99,24 eurot, s.o lepingujärgses määras ehk 0,05% arve nr A-29839562 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 01.07.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.02.2021. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja põhinõue, leppetrahvi nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja korrektselt arvestatud ning need tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 18.02.2021 kuni 21.04.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4,71 eurot (0,05%/x149,46€x63p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas 103,95 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05% päevas tagastamata põhisummalt 149,46 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 352,91 eurot, millest 149,46 eurot on põhivõlgnevus, 99,50 eurot leppetrahv ja 103,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

2-20-143199 Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 300 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 400 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 300 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.