lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-5358/4

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5358/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1023
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-5358

Tsiviilasi

C.C. hagi D.D. vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.C. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Malve Vastustaja (kostja): D.D. (ik: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2021 määrus ja saata asi maakohtule C.C. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.C.C. (hageja) esitas 06.04.2021 maakohtule D.D. (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled A.A. lapsed. A.A. paigutati 17.01.2019 SA Ida-Viru Keskhaigla hooldekeskusesse ööpäevaringsele hooldusteenusele. Algselt sõlmis hooldekeskusega lepingu kostja abikaasa B.B. tähtajaga kuni 17.06.2019, alates 18.06.2019 vormistati leping ümber hageja nimele. A.A. suri X. Hageja tasus alates 09.02.2019 kuni 09.12.2020 enda rahalistest vahenditest ema hooldusteenuse arveid kokku 23 452 eurot. Kostja ei nõustunud arvete tasumisel osalema, omamata selleks mõjuvat põhjust. 23.03.2021 väljastas Tallinna notar Anne Saaber pärimistunnistuse, mille kohaselt on pooled A.A. pärijad kumbki 1⁄2 osas. Kuivõrd pooled olid võrdselt kohustatud emale ülalpidamist andma, peab kostja hüvitama hagejale poole tasutud summast ehk 11 726 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 9. aprilli 2021 määrusega C.C. hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt on lapsed põhiseaduse § 27 lg 5 ning perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 3 järgi kohustatud vanemat ülal pidama ainult niivõrd, kuivõrd isik ise ei suuda oma varalise seisundi tõttu seda teha. Hagiavaldusest ei nähtu A.A. ülalpidamise vajadus ega vara, sh sissetuleku suurus, et teha kindlaks ülalpidamiskohustuse ulatus ja poolte osad selles. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, kas kostjal oli ema ülalpidamise kohustus või oli kostja sellest PKS § 102 lg 1 alusel oma varalise seisundi tõttu osaliselt või täielikult vabanenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi esitatud kujul võimalik rahuldada ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi perspektiivituse tõttu. Hagiavalduse kohaselt laekus A.A. pension tema kontole ja jagatakse pärijate vahel. Pärandaja vara suurus, poolte kohustuste ulatus ja osad selguvad ning tuleb jagada pärimismenetluse käigus ja vaidluse korral kohtus, sh pärandvara ühisuse lõpetamise/pärandvara jagamise hagi esitamisega (pärimisseaduse (PärS) §-d 152, 154). Kui hageja on tasunud sotsiaalteenuste eest rohkem kui oli vajalik, võib tegemist olla käsundita asjaajamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 mõistes ning soodustatud isikuks oli A.A. (surnud), kellelt võib nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja soodustatud isik ei olnud ja selliste kulude hüvitamise eest ei vastuta. Tegemist ei ole ka VÕS § 65 järgsete solidaarvõlgnikega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.C.C. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. aprilli 2021 määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ebaõigesti käsitlenud ja kvalifitseerinud poolte vahelise õigussuhte valesti. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. VÕS § 63 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena. Lisatud pärimistunnistusest nähtuvalt on pärandvara jagatud ja pärimismenetlus läbi viidud. Pärimismenetlusele viitamine on asjakohatu juba seetõttu, et A.A. ei sõlminud ise hooldekoduga lepingut, seega ei olnud tal seoses hooldusteenusega täitmata kohustusi, mis oleksid läinud pärimisele. Tegemist ei olnud ka käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõistes, sest hageja oli kostjaga samal määral kohustatud A.A.le ülalpidamist andma. A.A. paigutati hooldusteenusele pärast kahte Xi, mille tõttu ta ei saanud enam iseseisvalt hakkama ega suutnud korraldada ka hooldusteenuse eest tasumist, mistõttu tekkis lastel PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 3 järgi kohustus seda kõike korraldada ning hooldusteenuse eest tasuda. Kontole laekunud pensioni ei olnud A.A. tervise tõttu võimeline käsutama. Ilma volituseta ei olnud ka hagejal õigust ema rahalisi vahendeid hooldekodu arvete tasumiseks käsutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule C.C. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõudis kostjalt nende ema hooldusteenuste eest tasutud summade 1⁄2 osas väljamõistmist. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning leidis, et hagi on perspektiivitu. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu hagiavaldusest A.A. (poolte ema, surnud X) ülalpidamise vajadus ega see, kas kostjal oli oma ema ülalpidamise kohustus ning seetõttu ei ole võimalik esitatud hagi rahuldada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
6.PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist saama kohustatud isikuks muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülalpidama. Vastavalt PKS § 105 lg-le 3 mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Nimetatud sätetest tulenevalt on hageja ja kostja kohustatud ülal pidama oma abivajavat ema osavõlgnikena. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 27.05.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-13, p 10). Seetõttu on vale maakohtu seisukoht, et esitatud hagi on perspektiivitu. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid.

7.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). Määruskaebuse esitajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda maakohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja