A Ai avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik A A, isikukood XXX; elukoht XXX Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, [email protected]
e-post
A Ai pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A A avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja A A (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 19.aprillil 2021. a kell 15.00.
3.Nimetada A A pankrotihalduriks Andrus Õnnik (telefon 4431313, e-post:[email protected] OÜ Andrus Õnnik Õigusbüroo)
4.Määrata A A võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. mai 2021 a algusega kell 10.00 ja kohaks Haapsalus Sadama 21 asuv Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja, saal nr 1 (I korrus).
5.Kohustada võlgnikku A Ai kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 11. mail 2021.a kell 10.00. Kui A A vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega
ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Pankroti väljakuulutamisel lõppevad võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja varale kohaldatud arestid.
9.Määrata A Ai ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot, millest:
9.1.xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest, mis maksta välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele EE861010902001530007.
9.2.xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot mõista välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks A A pankrotivara arvelt.
10.Kohaldada A A suhtes keeldu olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
11.Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 33 lg 1 alusel.
12.Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale ning viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p
9.1.osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 01.03.2021. esitas A A Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus jättis 05.03.2021.a. avalduse käiguta puuduste tõttu avalduses. 23.03.2021. a määrusega nimetas kohus A Ai ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 09.04.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruanne 09.04.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, milles tõi välja, et A Ail on neli last, kellest üks on alaealine ja ühe täiskasvanud lapse osas on ta eestkostja. Ta on töötanud viimased 15 aastat XXX OÜ-s. Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtub, et A Ail on vara 16 976-18 976 euro eest, mille hulgas on korter väärtusega 10 000 kuni 12 000 eurot, pensionifondi osakud, mille tagasivõtmiseks on esitatud avaldus, kuid mille tegelik väärtus selgub väljamaksmisel, hetke väärtuseks 6976 eurot. Töötasust kinnipidamisi teostada ilmselt ei saa, kuna töötasu suurus keskmiselt on 700 eurot neto ja võlgnikul on ka üks alaealine laps. Kohustusi on vähemalt 22 961,20 eurot eest. Kohustuste summa suurenemine on tõenäoline, kuna aruande koostamise ajaks ei olnud ajutisele halduri vastanud veel korteriühistu, mille ees võlgnevus ilmselt kasvab ega Aktiva Portfoli AS, kellele Inbank võlgniku lepingud müüs.
A Ai kohustused kokku on vähemalt 22 961,20 €, millest 21 982,63 € on muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatud viivised ning tõenäoliselt on jooksvate võlgade tõttu suurenenud ka korteriühistu nõue. Võlgnikul teadaoleva vara väärtuseks on käesoleval ajal hinnatud 16 976€ kuni 18 976 €, kuid vara tegelik väärtus selgub pankrotimenetluse käigus. Võlgnikul on püsiv pikaajaline töökoht, kus töötasu on viimastel aastatel olnud stabiilne, neto keskmiselt 760 eurot. Võlgnik ei suudaks ainult korteri müügi arvelt oma kohustusi täita ning ka osakute tagasivõtmise rahast selleks ei piisa. Lisaks laekub osakute eest raha alles 6 kuu pärast, st septembris 2021. Senikaua kasvavad aga nõuded viiviste arvelt. Kuna kohtutäiturid teevad tema sissetulekust kinnipidamisi, siis ei suuda võlgnik tasuda jooksvaid kohustusi korteriühistu ees. Seega ühest küljest kohustused kinnipidamiste arvelt vähenevad, kuid samas viiviste ja KÜ majandamiskulude arvelt suurenevad. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A Ai maksejõuetuse põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine pere igapäevaste kulutuste katmiseks. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2019 aastal, kui võlausaldajad hakkasid võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma. Pankrotiseaduse mõistes on A A maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõtmise võimalusi ega tagasinõutava vara olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur esitas ka tehtud töö aruande koos tasu taotlusega. Kohtumääruse põhjendus
1.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi ligikaudu 22 961,20 euro ulatuses. Võlgniku vara väärtus võib olla kuni 18 976 €. Võlgnik omab stabiilset sissetulekut töötasu näol, mis on keskmiselt brutosummas 850 eurot kuus. Võlgnik ei suudaks korteri müügi arvelt oma kohustusi täita ning pensionifondi osakute tagasivõtmise rahast selleks ei piisa. Raha osakute eest laekub alles septembris 2021, seni nõuded kasvavad viiviste arvelt. Lisaks teevad kohtutäiturid võlgniku sissetulekust kinnipidamisi, mistõttu ei suuda võlgnik tasuda jooksavid kohustusi korteriühistu ees. Osaliselt kohustused kinnipidamiste võrra vähenevad, samas viiviste ja korteriühistu majandamiskulude arvelt suurenevad. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks suuteline oma kohustusi täitma.
2.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja A Ai pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
3.PankrS § 31 lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 511 sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes alustatud mitmeid täitemenetlusi, millest ühes oli 10.03.2021 enampakkumine välja kuulutatud, kuid aruande esitamise ajaks on enampakkumine tühistatud ning muude
enampakkumise kohta aruandes andmed puuduvad ning sellekohaseid taotlusi esitatud pole. Haldur toob aruandes välja, et korteri müük peaks kindlasti toimuma pankrotimenetluses kuna täitemenetluses müügi korral müüdaks korter koos hüpoteekidega, mis alandaks oluliselt müügihinda. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks.
4.PankrS § 45 lg kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõpevad võlgniku suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused ning varale kohaldatud arestid.
5.Vastavalt PankrS § 78 lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 11. mai 2021. a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asukohaga Sadama 21, Haapsalu, I korrus, saal nr 1.
6.Pankrotimäärusega nimetab kohus pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andrus Õnnik vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada A Ai pankrotihalduriks. PankrS § 132 lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on A A kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel A Ai trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8.PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Arvestades pankrotimenetluses väljaselgitatut ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik suudab äriühingu juhatuse liikmena, likvideerija või prokuristina majandamisotsuseid paremini korraldada kui füüsilise isikuna enda rahalisi otsuseid, mistõttu on käesoleval puhul põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1 sätestatud keeldu.
9.Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.Pankrotimenetluse kulud
PankrS § 31 lg kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis 2021 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 100 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks xxx eurot (sh käibemaks), millest xxx eurot, mille lisandub käibemaks x eurot hüvitada PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest ja xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest ja osaline väljamõistmine võlgniku pankrotivara arvelt tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ülejäänud summa, s.o xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot, kokku xxx eurot mõista välja võlgniku A A pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnnik Õigusbüroole, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.