Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on KWS Lochow GmbH teravilja ja muude seemnete aretamise ja müümisega tegelev ettevõte, mis on juba aastaid teinud koostööd ja tarninud kaupa Oilseeds Trade OÜ’le. Oilseeds tegeleb nii KWS Lochow GmbH poolt tarnitud kui ka teiste põllumajandustoodete edasimüümisega. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja välja kujunenud praktikale on KWS Lochow GmbH aastaid tarninud Oilseeds OÜ-le kaupa selliselt, et KWS Lochow GmbH esitab e-kirja teel info kaupade hindade, koguste ja liigi kohta, Oilseeds OÜ esitab vastavalt enda vajadustele tellimuse, KWS Lochow GmbH kinnitab tellimuse ja saadab kauba Oilseeds OÜ-le. Kauba kätte saamisel vormistatakse vastuvõtmise-üleandmise akt ning KWS Lochow GmbH KWS esitab Oilseeds OÜle arve. Lisaks tellitud kaubale kuulub perioodiliselt vastavalt esitatud arvetele tasumisele ka royalty fee, kui litsentsitasu või kõrvalkulu, mille suurus kujuneb vastavalt Oilseeds’i poolt teavitatud mahtudele. Hagi esitamise seisuga ei ole Oilseeds OÜ-l ülejäänud võlgnevuses olevate arvete eest tasunud. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavad seitse arvet, mille alusel kuulub tasumisele 76 250,80 eurot. Põhinõudele lisandub ka viivis seadusjärgses määras, mis hagi esitamise seisuga on 15 559,77 eurot. Hageja palub mõista Oilseeds Trade OÜ’lt KWS Lochow GmbH kasuks välja põhivõlgnevus 76 250,80 eurot ja välja viivis järgmiselt: a) sissenõutavaks muutunud viivis 09.06.2020 seisuga summas 15 559,77 eurot; b) alates 10.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 76 250,80 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; c) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 76 250,80 eurolt kuni põhinõude lõpliku tasumiseni; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejalt soetatud kauba eest litsentsitasu. Hageja viitab seitsmele arvele, millest hageja põhinõue väidetavalt koosneb, kuid peaks hageja tõendama kõigi nimetatud arvete puhul võlasuhte olemasolu ja ulatuse. Samuti ei ole hageja nõuetekohaselt põhistanud enda viivisenõuet, mistõttu ei saa tema hagi viivisenõude osas rahuldada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et KWS Lochow GmbH on teravilja ja muude seemnete aretamise ja müümisega tegelev ettevõte ning pooled on aastaid teinud koostööd, kui KWS Lochow GmbH on tarninud kaupa Oilseeds Trade OÜ’le. Vaidlust ei ole, et Oilseeds Trade OÜ tegeleb nii KWS Lochow GmbH poolt tarnitud kui ka teiste põllumajandustoodete edasimüümisega (I kd t.l. 29-32, II kd t.l. 14). Hageja on esitanud nõude kostja vastu teravilja müügilepingust selle edasimüümise eesmärgil, s.o. turustamislepingust tuleneva nõude, kus hageja väidetel on kostjale kaup üle antud Eestis. Kuna hageja nõude aluseks on poolte vahel väidetavalt sõlmitud teraviljalepingust tulenev nõue, siis allub hageja nõude lahendamine Eesti kohtule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikli 7 p b esimese taandele, mille kohaselt isiku vastu, kellel alaline asukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) art 4 p f järgi on turustuslepingule kohaldatav õigus reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja harilik viibimiskoht. Kuna vaidlust ei ole, et kostja, kui turustaja asukoht on registreeritud Eestis, kus on ka tema harilik viibimiskoht, siis kohaldub käesolevas vaidluses Eesti õigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus leotakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled ei ole allkirjastanud kirjalikult lepingut, kuid vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja oli tutvunud ja nõustunud lepingu standardprojektiga (I kd t.l. 17-20). Poolte vahelisest suhtlusest nähtub selgesõnaliselt, et iga tellimus on esitatud kostjale teatavaks tehtud hinnakirja alusel ja tellimus on palutud kinnitada, mida kostja on ka teinud. Hageja on veenvalt põhistanud, et poolte vahel oligi tavapärane esitada tellimusi e-kirja teel pooltele teadaoleva hinnakirja alusel ning selliselt suhtlesid pooled ka varasemalt (II kd t.l. 17-26). Lähtudes eeltoodust on hageja veenvalt põhistanud, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja välja kujunenud praktikale on hageja aastaid tarninud kostjale kaupa selliselt, et hageja esitab e-kirja teel info kaupade hindade, koguste ja liigi kohta ning kostja esitab vastavalt enda vajadustele tellimuse, millises hageja kinnitab ja saadab kauba Oilseeds’ile (I kd t.l. 6-14, 73-99). Seega on tõendatud, et kostja tellimuse esitamisega on nõustunud tasuma kauba eest eelnevalt hageja poolt küsitud hinna. Hageja on ka veenvalt põhistanud, et kauba kätte saamine vormistatakse vastuvõtmiseüleandmise aktiga, peale mida alles hageja esitab kostjale arve tasumiseks (I kd t.l. 14, 76-99). VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki.

Kohus leiab, et pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub lisaks ostumüügi hinnale ka royalty fee, kui litsentsitasu või kõrvalkulu (I kd t.l. 1519, 100-104). Hageja on veenvalt põhistanud, et kostja olnud teadlik, mida viited royalty fee tabelis märgitu tähendab, kus tavaline (ingl Basic), C1 ja C2 on seemnesertifikaadid ja tavaline seeme on ilma sertifikaadita seeme, milline teave nähtub ka kostja enda koduleheküljelt (I kd t.l. 15, 29-32, 100) ning vastavad tabelid näitavad litsentsitasu taset (euro/tonn), see on siis kõigi Oilseeds Trade OÜ portfoolios olevate seemnete eest 50 eurot/tonn ehk 5 eur/100 kg. Hageja on veenvalt põhistanud, et veerg „Oilseeds Trade % osa“ sätestaski vastava seemne hagejale makstava litsentsitasu suuruse ehk Oilseeds Trade OÜ saab seemnete eest 5 eurot/100 kg kohta, millest 40% kuulub talle ning 60% ehk 3 eur/100 kg kohta tuleb tasuda hagejale ning sellise skeemi alusel on aastaid royalty fee tasumine toimunud. Põhistatud on arvata, et kui litsentsitasu tabel on kostja esindaja esindaja Allan Illaku poolt allkirjastatud, siis on sellega kostja ka kirjalikult kinnitanud pooltevahelist kokkulepet litsentsitasu määramiseks tabeli alusel. Kuna royalty fee suurus sõltus kostja poolt saadetud teabest ning hageja on veenvalt põhistanud, et ka varasemas pooltevahelises praktikas oli kasutusel kõrvaltasuna royalty fee, mis on määratud vaid kostja esitatud andmetel tuginedes, siis on hageja esitatud tõenditega ümber lükatud kostja väited nagu poolte vahel ei olekski olnud kokku lepitud royalty fee tasumises (I kd t.l. 15-19, 100-104). Kohtu arvates ka kostja palvega paluda maksepikendust ning kinnitusega tasuda kostjale esitatud arved on kostja kahtlemata väljendanud oma nõustumust olla pooltevahelise lepinguga seotud nagu seda on mõistnud hageja ja nagu seda mõistab kohus kõrvalseisjana (I kd t.l. 20-21, 105106). Vaidlust ei ole, et 27.04.2018 tasus kostja temale esitatud 19.06.2017 arvest nr 9516006877 summas 26 175 eurot 10 175 eurot (jättes arve võlgnevuseks 16 000 eurot) (I kd t.l. 22, 107). Pooltevahelise kirjavahetuse kauba vastuvõtmis-üleandmisaktide, arvete ja kostja kinnitusega tasuda arved on tõendatud, et 13.06.2017 arvel nr 9516006858 märgitud kaup on kostjale üle antud ja kostja on kohustatud hagejale tasuma 25 025 eurot maksetähtpäevaks 31.10.2017; 21.06.2017 arvel nr 9516006882 märgitud kaup on kostjale üle antud ning kostja on kohustatud hagejale tasuma 26 175 eurot maksetähtpäevaks 31.10.2017; 13.04.2018 arvel nr 9517006300 märgitud kaup on kostjale üle antud ja kostja on kohustatud hagejale tasuma 2 000,80 eurot maksetähtajaks 13.05.2018; 19.06.2017 arvel nr 9516006877 märgitud kaup on kostjale üle antud ja kostja on kohustatud hagejale tasuma 26 175 eurot maksetähtajaks 31.10.2017; 29.06.2018 arvel nr 9517006698 nimetaud kaup on kostjale üle antud, mille eest kostja on kohustatud tasuma 2 640 eurot maksetähtpäevaks 01.08.2018; 07.01.2019 arve nr 9518005477 märgitud kaup on kostjale üle antud ja kostja on kohustatud hagejale tasuma 3 030 eurot maksetähtajaks 06.02.2019; 18.06.2019 arve nr 9518006430 alusel on kostjale kaup üle antud ja kostja on kohustatud hagejale tasuma 1 380 eurot maksetähtajaks 18.07.2019 (I kd t.l. 6-14, 73-99, II kd t.l. 15-16). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjale esitatud arved on kostja kätte saanud ja kostja on olnud teadlik, missuguseks tähtpäevaks tuleb temale üle antud kauba eest talle esitatud arved kokkulepitud suuruses tasuda. Vaidlust ei ole, et kostja arvetel märgitud tähtpäevadeks ega kohtuotsuse tegemise ajaks arveid ei ole tasunud (I kd t.l. 20-21, 27-28, 105-106). Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 76 250,80 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole kokku leppinud lepinguga võlgnevuse viivitamisel intressi tasumises, mistõttu kuulub kohaldamisele seaduses sätestatud intressimäär. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole (I kd t.l. 23-26). Kuna kostja on 13.06.2017 arve nr 9516006858 25 025 euro, mille maksetähtpäevaks on 31.10.2017 olnud viivituses alates 01.11.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 952 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 5 219,24 eurot; 21.06.2017 arve nr 9516006882 summas 26 175 eurot maksetähtpäevaks 31.10.2017 on kostja olnud viivituses alates 01.11.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 952 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 5 459,09 eurot; 13.04.2018 arve nr 9517006300 summas 2 000,80 eurot maksetähtajaga 13.05.2018 on kostja olnud viivituses alates 14.05.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 758 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 332,21 eurot; 19.06.2017 arvest nr 9516006877, millest kostja tasus osa 27.04.2018, on kostja olnud summa 16 000 euro tasumisega viivituses alates 28.04.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 774 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 2 712,76 eurot; 29.06.2018 arve nr 9517006698 summas 2 640 eurot maksetähtajaga 01.08.2018 on kostja olnud alates 02.08.2018 kuni hagivalduse esitamiseni tasumisega olnud viivituses 678 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 392,06 eurot; 07.01.2019 arve nr 9518005477 3 030 eurot summas 3 030 eurot maksetähtajaga 06.02.2019 on kostja olnud alates 07.02.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni tasumisega olnud viivituses 489 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 324,46 eurot; 18.06.2019 arve nr 9518006430 summas 1 380 eurot maksetähtajaga 18.07.2019 on kostja olnud alates 19.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni viivituses 327 päeva, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 98,77 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise katteks hagiavalduse esitamise seisuga 09.06.2020 kokku 15 559,77 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlgnevust (76 250,80 eurot) seniajani, siis on põhjendatud ka hageja viivise nõue tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja ei ole välja arvestanud viivise summat kuni kohtuotsuse tegemiseni, siis mõistab kohus kostjalt välja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 10.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 33-62), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.