Luminor Liising AS hagi I V vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7 197,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Luminor Liising AS (registrikood 10237140; asukoht Liivaia 45, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tuisk (Intrum Estonia AS; e-post: [email protected]); Kostja: I V (isikukood xxx; elukoht xxx);
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja I Vlt Luminor Liising AS kasuks põhivõlgnevus 6 093,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 589,03 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja lisanduv jooksev viivis alates 12.09.2019.a võlgnevuselt 5 899 eurot kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid selliselt, et juba sissenõutavaks muutunud viivis 589,03 eurot ja sellele lisanduv viivis ei ületaks kokku 5 899 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Rahuldada Luminor Liising AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista I Vlt välja Luminor Liising AS kasuks menetluskulud summas 1 055 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb I Vl tasuda Luminor Liising AS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 055 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-19-105307 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Luminor Liising AS esitas 20.02.2019.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Vlt ning I Vlt solidaarselt 6 400 euro saamiseks. Kohus tegi 08.03.2019.a võlgnikele makseettepaneku, I V esitas 22.05.2019.a makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.08.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule I V osas menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Luminor Liising AS esitas 11.09.2019.a Harju Maakohtule hagi I V vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Luminor Liising ja J V 03.01.2014.a. liisingulepingu nr. xxx. Liisingulepingu alusel andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse sõiduki xxx, väljalaskeaasta 2013. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja I V käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingus kokkulepitule 31 770 eurot.
3.Liisingulepingu tingimuste kohaselt on liisinguandjal õigus leping muuhulgas üles öelda, kui liisinguvõtja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas liisinguvõtja jätab kahekümne päeva jooksul maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult lepingumakseid või muid makseid. Kuivõrd liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 27.04.2018 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 2 982,15 eurot.
4.27.04.2018 liisingulepingu ülesütlemise teate kohaselt oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Hageja volitatud esindaja taastas vara valduse 09.05.2018 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtu aktile nr xxx. Vara tagastamisel on tehtud akti juurde ka fotod varast ning märkusena kirjutatud järgnev: „J V sõnul mootor kokku jooksnud. Kriimud kerel. Ei käivitu.“ Sama aktiga fikseeriti asjaolu, et vara suunati hoiustajale OÜ xxx (vara viidi treileriga). Seoses vara tagastusteenusega on xxx OÜ esitanud arve nr 04846 summas 290,40 eurot. Xxx OÜ vaatas sõiduki tehniliselt ja visuaalselt üle ning koostas müüki suunamise akti nr xxx-1, milles on märkustena välja toodud järgnevad varal
2-19-105307 esinenud puudused: „Mootor rikkega, ei käivitu, kapotil mõlk, vasak esiuks kriibitud, vasak tagauks kriibitud, vasak tagatiib kriibitud ning mõlk, tagastange defektne, parem tagatiib kriibitud ning mõlk.“ 14.05.2018.a. teavitas hageja liisinguvõtjat e-kirja teel sellest, et 14.05.2018a. komitee otsusega on vara suunatud müüki (oksjonile) müügihinnaga (esmase alghinnaga) 10 000 eurot (km-ga). Hagejal õnnestus sõiduk müüa 14.06.2018 hinnaga 9500 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 7916,67 eurot. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 7 916,67 eurot (km-ta) ja vara jääkmaksumus oli käibemaksuta 10073,82 eurot (maksegraafiku rida 52, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 2157,15 eurot (7916,67-10073,82=-2157,15).
5.Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 954,38 eurot: Liikluskindlustuse kulu summas 15,27 eurot perioodil 06.05.201814.06.2018 vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr xxx, kaskokindlustuse kulu summas 77,01 eurot perioodil 06.05.2018-14.06.2018 vastavalt kindlustusteatisele nr xxx, vara tagastusteenuse kulu 242 eurot vastavalt xxx OÜ esitatud arvele nr 04846 summas 290,40 eurot, vara müügiga seotud kulud 620,10 eurot vastavalt Xxx OÜ arvele nr 1806143. Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr xxx tulenev hageja solidaarne nõue liisinguvõtja ja käendaja vastu summas 6093,68 eurot ja koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksetest summas 2982,15 eurot, - müügikahjust summas 2157,15 eurot, - liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 954,38 eurot.
6.Hageja on 13.07.2018.a. saatnud nii liisinguvõtjale kui käendajast kostjale eeltoodud võlgnevuse tasumise osas nõude kirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 20.07.2018. ning milles hoiatati liisinguvõtjat ja käendajat, et eeltoodud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse võla sissenõudmiseks kohtusse ning nõudele lisanduvad lepingujärgsed viivised ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Vaatamata eeltoodule liisinguvõtja ega käendaja võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Lisaks on hageja esindaja xxx AS enne kohtusse pöördumist 03.01.2019 saatnud nõude kohustuste täitmiseks liisinguvõtjale ja käendajale nii tähitud kirjana kui ka e-posti teel. Tulenevalt eeltoodust on võlgnevusele lisandunud kohtuvälise sissenõudmise eest sissenõudekulu 40 eurot.
7.Lisaks palub hageja lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja liisingulepingust nr xxx tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise teatises märgitud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 03.05.2018 ja teistelt kuludelt alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, so 21.07.2018 Liisingulepingu esilehel kokkulepitud määras, mis vastab võlaõigusseaduses sätestatud normile. Seega kuulub kostja poolt tasumisele viivis hagi esitamise seisuga summas 590,33 EUR ja täiendav viivis 8% arvestatuna 5899,00 eurolt alates 12.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt võlgnevust summas 6093,68 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 590,33 eurot ning täiendavalt jooksvat viivist kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tegemist ei ole tema võlaga vaid J V võlaga ja palub võlga ainult J Vlt sisse nõuda. Kostjale ei ole saadetud Luminor Liising AS poolt (varem Nordea Finance Estonia AS) mitte ühtegi meeldetuletust ega ühtegi inkassohoiatust ega kohtuhoiatust ei posti teel, ei e-postile ega ka telefoni teel. Kostja ei ole saanud ka lepingu lõpetamise teadet. Kostja on antud auto eest piisavalt maksnud seda ajal kui elas veel koos J Vga. Kostjal on tervis halb ning sellist summat kostjal kui eraisikul ei ole võimalik tasuda, maksimaalselt saab kostja tasuda 10 eurot kuus. Kostja
2-19-105307 olukord on keeruline. Võlga tuleks sisse nõuda võlgnikult mitte ainult käendajalt. Luminor Liising AS (varem Nordea Finance Estonia AS) on ise süüdi et kostjat käendajaks nõustus tegema, kostja poleks endale andud käendust. Kui kostja tõesti peab maksma, siis on tema kompromiss maksimaalselt 10 eurot kuus, aga ainult põhivõlga. Kostja leiab, et on oma karistused niigi kätte saanud ja surnuks ta ka ei kavatse ennast töötada. Ja tegeleda tuleb võlgnik J Vga, et temalt see võlg kätte saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja Nordea Finance Estonia AS (uue ärinimega Luminor Liising AS) ja J V sõlmisid 03.01.2014.a liisingulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduk xxx, väljalaskeaasta 2013.a (dtl 65-73). Hageja ja I V sõlmisid 03.01.2014.a käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 31 770 eurot. Kostja on käenduslepingule alla kirjutanud, käendaja vastutus võlausaldaja ees on solidaarne liisinguvõtjaga. (dtl 74-76). Kuivõrd liisinguvõtja J V jättis liisingumaksed tasumata, ütles hageja 27.04.2018.a teatisega liisingulepingu nr xxx põhivõlgnikule üles. Ülesütlemise aja seisuga võlgnes põhivõlgnik hagejale 2 982,15 eurot (dtl 77-78). Hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud sõiduki hinnaga 9 500 eurot (kmga), so käibemaksuta 7 916,67 eurot (dtl 98). Sõiduki jääkmaksumus oli 10 073,82 eurot (km-ta, ). Hageja on sõiduki tagasisaamisega ja edasimüügiga kandnud kulutusi summas 954,38 eurot (dtl 94-95, 99-102). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kui liisinglepingu käendajalt liisingulepingu alusel tasumata lepingumaksete, müügikahjumi ning sõiduki väljanõudmiskulu ja müügiga kaasneva kulu hüvitamist. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema hinnangul vastutab võlgnevuse eest liisinguvõtja so kostja abikaasa J V, samuti puuduvad kostjal vahendid võlgnevuse tasumiseks. Samuti ei oleks liisinguandja pidanud käenduslepingu sõlmimise ajal kostjat tema hinnangul käendajaks lubama, kuivõrd kostjal ei olnud selleks piisavat sissetulekut.
12.Kuivõrd nõue on esitatud kostja kui käendaja vastu, kohalduvad asjas võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees
2-19-105307 solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
13.Kohus ei nõustu kostjaga selles, nagu ei saaks hageja nõuda käesoleval juhul võlgnetavat summat käendajalt. Käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Kuna liisinglepingust tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingute alusel käendaja ehk kostja, kes on füüsiline isik, kontrollib kohus, sõltumata sellest, et vaidlust poolte vahel puudus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohtule esitatud käenduslepingust nr xxx nähtuvalt on see sõlmitud kirjalikult, kostja on selle alla kirjutanud ega ole seda vaidlustanud ja selles on määratletud kostja vastutuse maksimumsumma solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 31 770 eurot. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on kehtiv. Kohus osundab, et ka liisinguleping hageja ja liisinguvõtja vahel oli iseenesest kehtiv, leping on ülesöeldud hageja algatusel põhjusel, et põhivõlgnik ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafikujärgseid makseid. Kohtule teadaolevalt liisingulepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole, ka kostja ei ole tuginenud sellele, et liisinguleping oleks ebaõigesti ülesöeldud.
14.Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ning kostja vahel sõlmitud käendusleping oleks ülesöeldud või heade kommetega vastuolus ja seega tühine. Kohus märgib, et kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal (03.01.2014.a) põhivõlgnikuga abielus, perekond purunes kostja väidete kohaselt 2015.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Seega saab kohus teha järelduse, et soetati sõiduk perekonna hüvanguks ning kostja sai liisingulepingu sõlmimisest isiklikku kasu. PKS § 33 lg 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt, abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest, kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga.
15.Samuti pidi kostja ise hindama enda võimekust vajaduse korral tasuda liisinguvõtja kohutused. Kohus märgib ka seda, et käenduslepingus toodud maksimummäär ei olnud sedavõrd suur, et see tähendaks kostja jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Lepingujärgsed kuumaksed moodustasid ca 420-430 eurot ning lepingu tähtaeg oli 60 kuud (5 aastat), mistõttu ei saa pidada lepingust tulenevaid kohustusi ka füüsilisele isikule üle jõu käivateks. Riigikohus on selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“ (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11). Riigikohus on ka leidnud, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-15-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostja solidaarvastutuse aluseks olev käendustehing ei ole heade kommetega vastuolus.
2-19-105307
16.Ka asjaolu, et liisinguvõtja ja käendaja abielu on pärast liisingulepingu ning käenduslepingu sõlmimist purunenud, väidetavalt ei ela abikaasad koos 2015.a aastast ja nende suhted on halvad, ei anna alust kostja vabastamiseks kohustuse täitmisest hageja ees. Kuigi liisinguvõtja ja käendaja abielu lõppes, ei lõpetanud see sündmus kostja ja hageja vahelist käenduslepingut. Kohus rõhutab, et VÕS § 142 lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
17.Kohus selgitab, et on võlausaldaja valik, kas ja millise solidaarvõlgniku vastu võlausaldaja oma nõude suunab. Solidaarvõlgnik ei saa anda selles suhtes võlausaldajale suuniseid või keelduda oma kohustuste täitmisest põhjusel, et põhivõlgniku vastu ei ole nõuet esitatud. Kuid kohus juhib ka kostja tähelepanu, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude võlgnevuse väljamõistmiseks mõlema abikaasa vastu so nõue esitati nii J V kui I V vastu. Hageja on esile toonud, et vastuväite maksekäsule esitas vaid kostja I V. Asja materjalide juures on J V kinnitus, et on makseettepaneku kätte saanud 07.05.2019.a (dtl 31). Kuivõrd liisinguvõtja on maksettepaneku kätte saanud ja vastuväidet esitanud ei ole, on seaduse kohaselt tema suhtes tehtud maksekäsk, mis on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi sundtäidetav täitedokument. Seega on hageja oma nõude esitanud ka liisinguvõtja vastu ning kostjalt täitemenetluses sissenõutava summa suurus võib väheneda liisinguvõtjalt sissenõutud summa võrra. Kohus juhib ka kostja tähelepanu, et VÕS § 152 lg 1 järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.
18.Samuti ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostjal rahaliste vahendite puudumine sh temal juba olevate kohustuste paljusus ja madal sissetulek. Viidatud asjaolu saaks olla kostja maksejõuetuse väljakuulutamise aluseks. Samuti ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks kostja väide, et liisinguvõtja J V võlgneb kostjale mingeid summasid või on kostjale täiendavaid kohustusi tekitanud. See võib olla aluseks kostja kohtusse pöördumiseks J V vastu.
19.Kohus ei nõustu ka sellega, et kostjat kui liisingulepingust tulenevate kohustuste käendajat pole kohaselt teavitatud liisingulepingu lõppemisest. Liisingulepingu nr xxx 27.04.2018.a ülesütlemise teatisest nähtub, et see on adresseeritud lisaks põhivõlgnikule ka käendajale so I Vle. Aadressina on märgitud käenduslepingus kokkulepitud aadress xxx. Kuigi hageja ei ole lisanud andmeid, millest saaks näha, et teade on kostjale postitatud, ei pea kohus usutavaks, et hageja seda teatist kostjale tegelikkuses välja ei saatnud.
20.Hageja on ka selgitanud, et saatis kostjale 13.07.2018.a nõudekirja, milles teavitas täiendavalt lepingu ülesütlemisest ning teatas võlgnikele võlgnevuse suuruse. Nõudekiri saadeti tähitud kirjana, mis postitati 16.07.2018.a. Hageja esitas ka tõendid selle kohta, et tähtkiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja on esitanud, ka tõendid selle kohta, et edastas kostjale 03.01.2019.a nõude summas 6407,03 eurot tasumise kohta. Käenduslepingu punkt 5 järgi tuleb käenduslepingu alusel edastatavad teated ja lepingust tulenevad nõuded saata tähitud postiga või elektronpostiga alljärgnevatel aadressidel või muu aadress, millest üks lepingupool on teisele kirjalikult teatanud. Selliselt saadetud teatis või nõue loetakse teise lepingupoolele kättesaaduks kolmandal päeval postitamise
2-19-105307 kuupäevast. Kui käendaja ei ole teavitanud liisinguandjat erinevast kontaktaadressist, siis edastatakse kõik teated käendajale lepingu päises näidatud aadressile (dtl 74). Selleks käendaja aadressiks oli xxx. Seega vastavalt käenduslepingus kokku lepitule tuleb lugeda hageja poolt kostjale saadetud kirjad kostjale kättetoimetatuks kolmandal päeval postitamise päevast. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on oma tahteavaldust väljendanud ja valinud selleks iseenesest mõistliku viisi.
21.VÕS § 367 lg 1 ja 3 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
22.Hageja on esile toonud, et ülesütlemise aja seisuga võlgnes põhivõlgnik hagejale 2 982,15 eurot. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised arved: arve nr 14592914 osaliselt tasumata summas 515,30 eurot; arve nr 14549234 tasumata summas 507,01 eurot; arve nr 14505302 tasumata summas 507,44 eurot; arve nr 14462814 tasumata summas 507,11 eurot; arve nr 14421995 tasumata summas 475,18 eurot; arve nr 14377523 tasumata summas 470,11 eurot, kokku on arvete alusel hageja nõude suuruseks 2 982,15 eurot. Kostja nimetatud summale konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole. Kuna tõendamata on, et märgitud võlg oleks tasutud, on tegemist VÕS § 361 tuleneva põhivõlgniku liisingmakse tasumise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda märgitud võla tasumist. Esitatud arvetelt nähtub, et lisaks maksegraafikujärgsetele maksetele nõuab hageja arvetes ka sissenõudmiskulude hüvitist ja kindlustuse finantseerimise tasu ja kindlustuse tasu, kostja neile nõuetele vastu vaielnud ei ole. Lepingu üldtingimuste p 5.5 järgi vara vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või nõutavatel juhtudel kehtiva liikluskindlustuse puudumisel on liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt lepingu sätetele ja liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel.
23.Vaidlust ei ole ka selles, et kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 7 916,67 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal liisingueseme puhul müügikahju 2 157,15 eurot (7916,67-10073,82=-2157,15). Liisinguese suunati müüki 09.05.2018.a akti nr MS180509-1 akti alusel hinnaga 10 000 eurot (sh käibemaks/ dtl 96) ja müüdi hinnaga 9 500 eurot käibemaksuga (dtl 98). Kohus leiab, et kuna müügihind ei erine selle müüki suunamise hinnast rohkem kui 10% võrra (Riigikohtu praktika kohaselt on lubatav hinnaerinevus kuni 10%, vt nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus 3-2-1-33-08 p 18), tuleb liisingueseme turuväärtuseks lugeda selle müügihind, so 7 916,67 eurot käibemaksuta (9 500 eurot käimaksuga). Kostja ei ole väitnud, et liisingueseme turuväärtus oli vara tagastamise hetkel suurem kui selle tegelik müügihind.
24.Hageja leiab, et liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 954,38 eurot: liikluskindlustuse kulu summas 15,27 eurot, kaskokindlustuse kulu summas 77,01 eurot, vara tagastusteenuse kulu 242 eurot, vara
2-19-105307 müügiga seotud kulu 620,10 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulutusi vaidlustanud. Tagastusteenuse kulusid tõendab 09.05.2018.a arve nr 04846. Kostja ei ole esile toonud, et liisinguvõtja toimetas liisingulepingu esemeks oleva sõiduki vabatahtlikult ise hagejale, seega on sõiduki tagastusteenuse kulu summas 242 eurot põhjendatud. Müügiteenuse kulude suurust tõendab Xxx OÜ 14.06.2018.a arve 1806143, mille kohaselt teenuse hind oli 620,10 eurot, käibemaksuta. Hageja esitas nõude kaskokindlustuse kulu eest kokku 77,01 eurot, mis hõlmas perioodi 06.05. 14.06.2018.a. Kindlustusteatise kohaselt oli kindlustusmakse 57,76 eurot kuus ja seega kujuneb esitatavaks nõudeks hageja poolt nõutud summa. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue põhjendatud. Samuti on põhjendatud kulud liikluskindlustusele perioodil 06.05. 14.06.2018.a summas 15,27 eurot. Kindlustusteatise kohaselt on aastamakse 127,25 eurot, seega on hageja nõue kohaselt arvutatud. Kokku on hageja kandnud kulutusi summas 954,38 eurot, kulutused on põhjendatud ja vajalikud.
25.VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
26.Lisaks on hageja esitanud viivise ja võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõuded. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab aluse VÕS § 1132 lg 3. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust nr 201323193 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 589,03 eurot. Liisingulepingus oli viivise määraks kokku lepitud 8,25% aastas.
27.Hageja on arvestanud liisingulepingust tulenevat sissenõutavaks muutunud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise teatises märgitud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 03.05.2018.a. kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast e 21.07.2018.a. Kohus märgib ka seda, et liisingulepingus kokkulepitud viivisemäär 8,25% tasumata summalt aastas (so 0,022% päevas) vastab seaduses sätestatud viivisemäärale ega saa olla seega kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja viivisesummale ja hageja arvestuskäigule vastu vaielnud ei ole. Kohus kontrollis hageja viivisearvutust veebilehe www.viivisekalkulaator.ee abil, ning leidis, et arvutus vastab nõuetele, seega tuleb viivis kostjalt hageja nõutud summas välja mõista. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna summalt 5 899 alates 11.09.2019.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Märgitu on kooskõlas TsMS § 367, mis võimaldab viivist nõuda protsendina hagi esitamisest kuni selle võla tasumiseni.
28.Hageja on hagiavalduse nõudepunktis 5 esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks kostjalt summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sissenõudmiskulude osas. Kohus leiab, et
2-19-105307 hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on hageja teinud võla sissenõudmiseks kohtumenetluse eelselt toiminguid ja nõue jääb VÕS § 1132 lg 2 sätestatud summa piiridesse.
29.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 6093,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 589,03 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja lisanduv jooksev viivis.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 475 eurot ja lepingulise esindaja tasust summas 580 eurot. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele.
34.Kohus leiab, et nii riigilõiv kui kõik hageja poolt taotletud õigusabikulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Hagejapoolne riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Hagejale on osutatud õigusabi 8,5h min vältel tunnihinnaga 60 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks teinud ebavajalikke toiminguid või kulutanud aega ebamõistlikult. Kohus peab mõistlikuks ka õigusabi tunnihinda, milleks on 60 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1055 eurot.
36.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
2-19-105307 kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.