Nauvitsman OÜ hagi Osaühing Suurekivi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
16 841,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nauvitsman OÜ, registrikood 11107899, asukoht Tüki, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa 61715; Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003, [email protected], tel. 7303474; Kostja: Osaühing Suurekivi, registrikood 10378515, Valkla farm, Valkla küla Kuusalu vald Harjumaa 74630 [email protected]; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, telefon 6229 990; faks 6229 999, e-post [email protected].
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Osaühing Suurekivi hageja Nauvitsman OÜ kasuks välja 15 702,46 eurot, millest 14 194,43 eurot on tasumata võlasumma, 1 468,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis ning alates 30.01.2020 kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni lisanduv viivis seaduses sätestatud määras.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD
1.Nauvitsman OÜ esitas 29.01.2020 hagi Osaühing Suurekivi vastu võla nõudes.
HAGEJA NÕUE
2.Hageja on omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse Suurekivi OÜ vastu 08.02.2019 Pro Grupp Invest OÜ-lt (PGI), registrikoodiga 11263234.
3.PGI müüs kostjale loomasööta. Sööt tarniti kostjale ning esitati arved. 31.08.2018 arve nr. 006036-18KON4 summas 7 507,26 eurot maksetähtajaga 30.09.2018. 30.09.2018 arve nr. 006256-18KON4 summas 6 687,17 eurot maksetähtajaga 30.10.2018. Tähtajaks arveid ei tasutud. Arved on täies ulatuses tasumata tänaseni.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 15 702,46 eurot, millest 14 194,43 eurot on tasumata võlasumma, 1 468,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis ning alates 30.01.2020 kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni lisanduv viivis seaduses sätestatud määras.
4.Vastusena kostja seisukohtadele andis hageja teada, et kostja teostatud tasaarvestus ei ole põhjendatud, kuna tal puudub tasaarvestuse aluseks olev kahju hüvitamise nõue. Hageja hinnangul ei saanud 07.09.2018 tarnitud sööt, mille toksilisus tuvastati ja mis pea 100%-liselt kostja juurest ära toimetati ja mis võis loomadeni jõuda ehk vaid minimaalses koguses, põhjustada sellist kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja hinnangul ei saa olla PGI-l nõudeid kostja vastu, vaid vastupidiselt PGI on kostjale kahju tekitanud, mida ilmestab näiteks kostja e-kirjavahetus PGI-ga, kus PGI kinnitab ebakvaliteetse ja toksilise sööda tarnimist.
7.Kostja on lasknud hinnata eriteadmistega isikul eelmises punktis mainitud kahju suurust. Eriteadmistega isiku arvamusest nähtub, et hageja õiguseellane on tekitanud kostjale kokku kahju summas 22 500 eurot, mille kostja palub tasaarvestada hageja arvetest tuleneva nõudega. Kuna tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, siis langeb tasaarvestuse tõttu tagasiulatuvalt ära ka hageja viivisenõue kostja vastu. Järelikult tuleb jätta hageja hagi käesolevas asjas kostja vastu rahuldamata.
8.Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
10.Asjas ei ole vaidlust, et PGI müüs kostjale loomasööta. Sööt tarniti kostjale ning esitati arved. 31.08.2018 arve nr. 006036-18KON4 summas 7 507,26 eurot maksetähtajaga 30.09.2018. 30.09.2018 arve nr. 006256-18KON4 summas 6 687,17 eurot maksetähtajaga 30.10.2018. Tähtajaks arveid ei tasutud. Arved on täies ulatuses tasumata tänaseni.
11.Vaidlust ei ole ka selles, et 7. septembril 2018 toimunud tarne järgselt võetud proovide kohaselt oli täiendsööt mittekvaliteetne ning selle sööda hageja asendas 15. septembril 2018.
12.Hageja sõnul tarnis ja andis kostja esindajale üle nõuetekohase kauba, kuid kostja jättis esitatud arved tasumata.
13.Kostja leiab, et üle anti puudustega kaup, millega tekitati kostjale kahju. See, et 7.09.2018 tarnitud kaup asendati, ei tähenda, et kostjal poleks tekkinud kahju eelnevatest tarnetest, kus toodi ebakvaliteetset täiendsööta ja mis tingis piimatoodangu languse. Kostja tasaarvestab oma nõuded hageja nõuetega ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
14.Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima kas hageja andis üle nõuetekohase kauba, kas kostjal on arvete tasumise kohustus ja kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Põhivõlg
15.Esmalt analüüsib kohus, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas pooled täitsid lepingut nõuetekohaselt.
16.Hageja tunnistab, et müüja Pro Grupp Invest OÜ 07.09.2018.a. tarnitud kaubaga oli probleeme, kuna katse-protokoll näitas sööda toksilisust. Samas pooled leppisid kokku, et müüja asendab ebakvaliteetse kauba, mida ka tehti.
17.Kostja leiab, et puudused olid ka teiste eelnevate tarnetega. Kostja juhatuse liige teavitas toksilisest söödast põhjustatud kahjust ning mainis toksilise sööda andmisest tingitud piimatoodangu langust. Kostja esindaja kirjutas 10.10.2018 e-kirjas hagejale, et OÜ Suurekivi piimatoodang langes pärast Pro Grupp Invest OÜ poolt 3. juulil 2018.a. tarnitud täiendsööta. Toodangu langus jätkus pärast 24. juulil 2018 ja 16. augustil 2018 toimunud täiendsööda tarneid. Kostja soovis, et hageja krediteeriks juba tasutud arved ja teeks kostjale ülekanded.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
19.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
20.VÕS § 23 lõikest 1 punktist 2 tuleneb, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast.
21.VÕS § 111 lõikest 3 tuleneb, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
22.VÕS § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.
23.Kohtupraktikas on leitud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. (RKTKo 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 35 ja RKTKo 25.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24)
24.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited tasumise välistamiseks otsitud ja paljasõnalised. Hageja tarnis 07.09.2018 kostjale kauba, mis osutus mittekvaliteetseks, kuid hageja vahetas tarnitud kauba kvaliteetse vastu 15.09.2018. Hageja esitas kohtule müüja 18.09.2018 e-kirjavahetuse, millest nähtub, et müüja tellis teenuse ca 24 tonni sööda äraveoks ostja asukohast 18.09.2018. Kostja ise on 10.03.2020.a. vastusele lisanud e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostja 10.10.2018.a. kinnitanud, et „7. septembril 2018.a. toimunud tarne järgselt võetud proovide kohaselt oli täiendsööt mittekvaliteetne ning selle sööda te asendasite 15. septembril 2018.a. Nimetatud tarne eest palume arve väljastada ning selle tasume.“. Müüja väljastas asenduskauba eest 30.09.2018 arve, millest nähtuvalt on tegemist 15.09.2018 tarnitud kaubaga koguses 24 020 kilo. See on sama arve, mille tasumist hagis nõutakse ja mille kohta kostja kinnitas 10.10.2018.a., et see arve tasutakse. Juuni, juuli ja augustikuus tarnitud loomasööda osas ei ole mingeid tõendeid, et sööt oleks olnud kahjulik või mürgine.
25.Kohtu hinnangul oli puudustega kaup asendatud poolte kokkuleppel asenduskauba tarnimisega ning kostja on kohustatud hagejale tasuma tarnitud kauba eest. 31.08.2018 arve nr. 00603618KON4 summas 7 507,26 eurot maksetähtajaga 30.09.2018. 30.09.2018 arve nr. 00625618KON4 summas 6 687,17 eurot maksetähtajaga 30.10.2018.
26.Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et müüja on müügilepingut täitnud nõuetekohaselt ja ostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult.
27.Kohus leiab seega, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus 14 194,43 eurot. Viivised
28.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 468,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 30.01.2020 kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni lisanduva viivise seaduses sätestatud määras.
29.Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Samas leiab kostja, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud. Seega ei saa olla põhjendatud ka viivisnõue.
30.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
31.VÕS §-i 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Pooled ei olnud kokku leppinud kõrgemas intressimääras kui seadusjärgne viivisemäär. Seega tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast 8% aastas.
33.Arvestades arvete maksetähtaegade algust ning seadusest tulenevat viivisemäära, oli viivise kogusumma hagi esitamise hetkeks 1468,03 eurot.
34.Viivisearvestus:
1.006036-18KON4 arve oli 7 507,26 eurot maksetähtajaga 30.09.2018. Hagi esitamise kuupäeval 29.01.2020 oli seega viivituses oldud päevi 486, arvestades seadusjärgse viivise määra, oli viivis 29.01.2020 kokku 799,68 eurot.
2.006256-18KON4 arve oli 6 687,17 eurot maksetähtajaga 30.10.2018. Hagi esitamise kuupäeval 29.01.2020 oli seega viivituses oldud päevi 456, arvestades seadusjärgse viivise määra, oli viivis 29.01.2020 kokku 668,35 eurot.
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
36.Hageja taotles ka viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
37.Kohus leiab, et ka edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud.
38.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1468,03 eurot ning alates 30.01.2020 põhinõudelt (14 194,43 eurot) viivise seaduses sätestatud määras. Sissenõudekulu
39.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 40 eurot.
40.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
41.Kohus märgib, et hüvitis ei sõltu otseselt ei võlausaldajast, tema konkreetsetest pingutustest ega tema tegelikest kuludest võlgnevuse sissenõudmisel. Vastupidiselt viivisele, ei ole sissenõudmiskulude hüvitise suurus ajas muutuv. Võlausaldaja ei pea võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid kulusid tõendama, kui tema hüvitise nõue ei ületa 40 eurot. Oluline on siinjuures silmas pidada, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus tekib võlausaldajal juba juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused – sisuliselt tekib võlausaldaja vastav nõue võlgniku poolt viivitusse jäämisega. Täiendavalt ei ole oluline, kas viivisenõudega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud.
42.Kohus leiab seega, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjal tuleb hagejale tasuda kahjuhüvitisena sissenõudekulud 40 eurot. Tasaarvestus
43.Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 15 702,46 eurot, millest 14 194,43 eurot on tasumata võlasumma, 1 468,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis ning alates 30.01.2020 kuni tasumata võlasumma täieliku
tasumiseni lisanduv viivis seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud.
44.Kostja andis 27.04.2020 menetlusdokumendis teada, et tasaarvestab hageja arvetest tuleneva põhinõude summas 14 194,43 eurot kostja kahjunõudega summas 22 500 eurot ning seetõttu tuleb lugeda hageja nõue lõppenuks. Kuna tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, siis langeb tasaarvestuse tõttu tagasiulatuvalt ära ka hageja viivisenõue kostja vastu. Järelikult tuleb jätta hageja hagi käesolevas asjas kostja vastu rahuldamata.
45.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama § lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
46.VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide.
47.Riigikohus on selgitanud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 mida kohus peab tegema, kui kohtumenetluses esitatakse vastuväide seoses teostatud tasaarvestusega: „Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata”.
48.Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
49.Nõuete tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus 3-2-1-30-16, 1. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15, p 16; vt ka 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-42-12, p 10; 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 12; 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 29).
50.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
51.Kohus leiab, et juunis, juulis ja augustis 2018 tarnitud loomasööda osas ei ole mingeid tõendeid, et sööt oleks olnud kahjulik või mürgine. Seda, kas septembri mürgine sööt ka loomadeni jõudis ja kahju võis põhjustada, ei ole ka tõendatud. Kohtu hinnangul oli eriteadmistega isiku arvamus vaid teoreetiline kinnitus, kuid seda, et see toodangu langus ka tegelikkuses aset leidis, ei ole tõendatud.
52.Kostja kinnitas 23.03.2021 toimunud kohtuistungil, et neid proove, kus probleemid peale hakkasid, enam ei ole. Fakt on see, et septembris tuvastati toksiline sööt. Jõuti järeldusele, et seetõttu toodang langes. Kohus selgitas, et sellest, et üks proov oli halb, ei saa eeldada, et kõik tarned olid samasugused.
53.Kohus leiab, et kostja ei ole usutavalt tõendanud, et tal on tekkinud kahju, et see kahju tulenes hageja õiguseellase poolt tarnitud ebakvaliteetsest söödast. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on samaliigiline nõue hageja vastu, mida saaks tasaarvestada hageja tõendatud nõudega..
54.Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vastastikused nõuded ei ole tasaarvestatavad, mistõttu kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
56.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
58.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
60.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(digitaalselt allkirjastatud) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.