lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-18398/43

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 16.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-18398/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2021 Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-18398

Tsiviilasi

A S hagi B AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2009/248

Tiviilasja hind

6000 eurot

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (võlgnik) A S, , esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja (sissenõudja) B AS, registrikood 10183757

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast A S hagi B AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2009/248.
2.Jätta hageja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning hageja muud menetluskulud hageja kanda.
3.Rigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
A S esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 176/2009/248. Koos hagiavaldusega on esitatud taotlus hagi tagamiseks ja täitemenetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja taotles hagilt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamist menetlusabi korras.
2.Seoses asja arutanud kohtuniku pensioneerumisega on uueks asja arutavaks kohtunikuks Rajar Miller. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelmine kohtukoosseis keeldus 06.12.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse. Hageja esitas kohtumäärusele määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.04.2019 määruses, et kuivõrd hageja on välja toonud, et krediidilepingust tulenev kostja nõue on ajatatud, on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning seega maakohus keeldus põhjendamatult hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast. Lisaks leidis ringkonnakohus, et maakohtu keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel oli motiveerimata ja hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule.
5.02.04.2019 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ja menetlusabi korras hagivalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 14.05.2019 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta, rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja vajadusel korrektse hagiavalduse koostamiseks.
6.21.06.2019 esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov kohtule hagiavalduse tervikteksti, kordas menetlusabi taotlust hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning taotlust hagi tagamiseks ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagi tagamise abinõuna taotletakse täitemenetluse nr 176/2009/248 peatamist kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.07.2019 määrusega jättis maakohus menetlusabi taotluse rahuldamata. 15.08.2019 määrusega saatis Tallinna Ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Seega tuleks kohtul lahendada hagiavalduse menetlusse võtmine, hagi tagamise taotlus ja hagejale hagiavalduselt ning hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisel menetlusabi andmine.
8.Olles tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise tagajärjeks on TMS § 48 p 4 tulenevalt täitemenetluse lõpetamine ja kohtule nähtub, et 15.08.2019 on täitemenetlus täiteasjas 176/2009/248 lõpetatud. Seega on käesolevaks ajaks kujunendud olukord, kus esitatud hagiga ei ole võimalik eesmärki saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb seetõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Seoses hageja esitatud menetlusabi taotlusega juhib kohus hageja tähelepanu TsMS § 190 lg 4 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kohus annaks hagejale riigilõivude (hagi ja taotlus hagi tagamiseks) tasumiseks menetlusabi, siis mõistetaks temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
10.Kohus märgib, et hageja huvid ei jää käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega kaitseta. Kohus ei saaks menetleda korraga kahte samasisulist hagi ja kohtule nähtub, et hageja on sama nõude (täiteasjas 176/2009/248 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõue) esitanud ka tsiviilasjas 2-19-3993, seal koos kahju hüvitamise nõudega. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (Riigikohtu lahend 3-2-1-31-10). Seega tuleb kohtul tsiviilasjas 2-19-3993 esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks eeldusena kontrollida ka toimunud täitemenetluse lubatavust.

11.Seonduvalt hageja esindaja poolt kohtule 05.02.2021 vahendatud hageja seisukohaga, millest nähtuvalt hageja soovib hagide menetlemist, kui kostja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega, selgitab kohus järgmist. Kuivõrd hagiavaldust ei ole kohtu menetlusse võetud, ei ole hagi ka kostjale kätte toimetatud ega tema seisukohta küsitud. Kohtulikku kompromissi saab sõlmida kohtu menetluses olevas tsiviilasjas.
12.TsMS § 372 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagiavaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6).
13.Asja menetlust lõpetavas lahendis, sh määruses, millega kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, tuleb kohtul märkida menetluskulude jaotus (TsMS 173 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1). TsMS § 180 lg 4 tuleneval kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 25 lg 2 kohaselt lähtub kohus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustuse määramisel riigi õigusabi andmise otsustamisel kindlaksmääratust.
14.Hagejale on 14.05.2019 kohtumäärusega määratud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses ja kohtus kohustusteta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, seega jäävad hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
15.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium