2-20-138703/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. F. i vastu 2895,96 euro (võlgnevus 2000 eurot, intress 344,38 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 516,58 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS-i vahel 26.11.2019. a sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 2164160033, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja luges maksete tähtpäeva saabunuks 15.05.2020. a ja ütles lepingu üles ning loovutas 29.05.2020. a nõude kostja vastu hagejale.

Kohus võttis hagi 29.12.2020. a menetlusse ning andis kostjale aega 28 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 14.03.2020. a. Kostja ei ole kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmise osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses või millest sissenõudmiskulud koosnevad. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Muus osas kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2000 eurot, intress 344,38 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 769,13 eurot ning viivis lepinguga kokkulepitud määras 0,114795% põhivõlalt (2000 eurot) päevas alates 16.04.2021. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 99% ulatuses kostja kanda ning 1% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 420 eurot koos käibemaksuga, kokku 745 eurot.