Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Samas tagasinõudes väitis kostja, et kahjukäsitluse käigus selgus, et kahju põhjustas avaldajale kuuluvas korteris aadressil xxxx toimunud veeavarii. Täiendavalt puudutatud isik seda väidet ei põhjendanud. Avaldaja palus puudutatud isikul esitada tõendid, millele tuginedes puudutatud isik väidab, et kahju sai alguse just avaldajale kuuluvast korterist. Puudutatud isik teatas 28.11.2018 e-kirjas, et puudutatud isikul ei ole võimalik avaldajale ühtegi dokumenti esitada, millest nähtuks, et kahju sai alguse avaldaja korterist. Ainsa tõendina esitas puudutatud isik telefonikõne salvestise, milles räägivad omavahel korteriühistu esindaja ning puudutatud isiku kahjukäsitleja. Selles kõnes kinnitab väidetav korteriühistu esindaja, et veelekke põhjuseks on korter 63. Avaldaja on seisukohal, et tema korteris ei ole veeleket toimunud, millest tulenevalt vaidles avaldaja puudutatud isiku tagasinõudele vastu ning palus kuu aja jooksul tagasinõudest loobuda või esitada oma nõue kohtusse. Puudutatud isik kohtusse nõuet ei esitanud. Avaldaja leiab, et puudutatud isikul puuduvad igasugused kahjujuhtumist tulenevad nõuded avaldaja vastu, millest tulenevalt palub avaldaja tuvastada õigussuhte puudumise. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju sai alguse just avaldaja korterist ning puudutatud isik tugineb üksnes kõnesalvestisele. Avaldaja leiab, et salvestiselt ei nähtu, kes on kõne osapoolteks ega seda, millal see on salestatud, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et kõnelejateks on just need isikud, keda puudutatud isik väidab olevat. Avaldaja märgib, et kõnesalvestisest tuleneb, et korteriühistu esindajaks nimetav isik ei ole veendunud, et veeleke sai alguse avaldaja korterist, mistõttu on vale järeldada, et korteriühistu esindaja käis ja kontrollis üle kõik korterid peale avaldajale kuuluva korteri. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku tegevus kahju põhjuse kindlakstegemisel on olnud puudulik ning kahju kindlakstegemisse ei kaasatud teadolevalt ühtegi santehnilist eksperti. Puuduvad igasugused tõendid, et ekspert on kinnitanud lekete puudumist korteriühistu torudes. Asjaolu, et vesi tuli ülevalt poolt ei võimalda koheselt sedastada, et kahju põhjuseks oli avaldaja korteris oleva toru leke. Avaldaja leiab, et veeleke sai alguse just kaasomandi esemeks olevast veetorust, mida kinnitab asjaolu, et vahetult pärast kahjujuhtumit oli majas vee ülekulu 50 kanti. Kui veeleke oleks saanud alguse avaldajale kuuluvast veetorust, siis ei oleks saanud tekkida vee ülekulu majas, vaid täiendav vee tarbimine oleks fikseeritud avaldaja veemõõtja poolt. 27.01.2020 seisukohas märgib avaldaja puudutatud isikul kui kindlustusandjal lsaub tõendamiskoormis, et kõnealuse kahjujuhtumis põhjuseks oli avaldaja korteris tekkinud veeleke. Puudutatud isikul on olemas olnud kõik vahendid veelekke asukoha kindlaks tegemiseks, kuid puudutatud isik on tuginenud oma tagasinõude osas vaid kõnesalvestisele. Avaldaja leiab, et tulenevalt seadusjärgsest tõendamiskoormisest ei saa avaldajalt oodata, et ta asub tõendama asjaolu, et veeavarii sai alguse kuskilt mujalt kui temale kuuluvast korterist. Tõendamiskoormise ümberpööramiseks alust ei ole. Avaldaja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb tõendada, kus kohast veeleke tulenes ning kas see konkreetne koht jääb avaldaja reaalosa piiridesse. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik seda ühegi tõendiga tõendanud. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik esitatud avaldust ei tunnista. Puudutatud isiku kahjukäsitleja võttis pärast kahjujuhtumist teadasaamist xxxx korteriühistu juhatuse liikme V V telefoni teel ühendust, kes selgitas, et käis xxxx korteri ukse taga, kuid teda ei lastud sisse. Juhatuse liikme sõnul kontrolliti kõik sama püstaku korterid ehk korterite nr xxxx ja xxxx peal olevad korterid. V V ei maininud kõnes, et kõik sama trepikoja korterid oleks üle kontrollitud. Puudutatud isik märgib, et avaldaja ei ole tõendanud, et veeavarii sai alguse kuskilt mujalt kui korterist nr xxxx. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et 24.08.2018 veeavarii tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ning avaldaja ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (avaldaja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (avaldaja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine

vabandatav. Puudutatud isik leiab, et kõnesalvestisega on tõendanud, et veekahju sai alguse korterist nr xxxx. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Vaidlus puudub selles, et 24.08.2018 toimus kahjujuhtum aadressil xxxx, kus korterisse tunginud vesi rikkus korteri köögi siseviimistluse. Korter aadressil xxxx oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud puudutatud isiku kindlustuslepinguga nr xxxx. Puudutatud isik on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri nr xxxx kahjujuhtumi eelsesse seisukorda taastamise kulu summas 2498,00 eurot. 31.10.2018 esitas puudutatud isik avaldajale tagasinõude 2543 euro hüvitamiseks. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna puudutatud isik on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle puudutatud isikule. Tagasinõudes märkis puudutatud isik, et kahjukäsitluse käigus selgus, et kahju põhjustas avaldajale kuuluvas korteris aadressil xxxx toimunud veeavarii. Avaldaja sellega ei nõustu. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune veeavarii sai alguse avaldaja korterist aadressil xxxx ja kas avaldaja vastutab kahju tekitamise eest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lisaks iseenda käitumisele vastutab korteriomanik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Vaidlus puudub selles, et avaldaja ise korteris nr xxxx ei elanud, vaid seal elas tema poeg K H. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 punkti 49 kohaselt „Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav.“ Kohtule esitatud helisalvestise kohaselt helistas korteriühistu esimees veeavarii toimumise päeva õhtul kella 11 paiku korteri nr xxxx elanikule ja käis veeavariile järgneval päeval korteri nr xxxx ukse taga ning teda sisse ei lastud. Korteriühistu esimees märkis, et korteri nr xxxx üürnik ei lasknud teda korterisse järgmisel hommikul kella 8 paiku sisse. Samas tunnistajana ütlusi andes väitis V V, et käis korteri nr xxxx ukse taga ka veeavarii toimumise päeva õhtul ja teda sisse ei lastud. Nimetatut ei maininud korteriühistu esimees helisalvestises kordagi, öeldes selgelt, et ta räägib selle asja nüüd ära ning seejärel kirjeldas järgmisel hommikul toimunut. Kohus leiab, et

tunnistaja ütlused on nimetatus vastuolus helisalvestisega ja selles osas ebausaldusväärsed ning ümber lükatud tunnistaja K Hi ütlustega. Kohus leiab, et tunnistaja K Hi ütlustega on tõendatud, et korteris nr xxxx veeleket ei toimunud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Tunnistaja on küll avaldaja poeg ja võib olla huvitatud asja lahendamisest avaldaja kasuks, kuid sellest ei saa iseenesest teha järeldust tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistaja ütlustes puudusid vastuolud ning tunnistaja andis kohtu hinnangul ütlusi objektiivselt ja loogiliselt. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt käisid tema korteri ukse taga veekahju toimumise õhtul V korruse ja korteri nr xxxx elanik, kes tulid enda sõnul korteriühistu esimehe soovitusel, et kontrollida, kas veeleke on alguse saanud korterist nr xxxx. Korterisse sisenes V korruse elanik, kes kontrollis veetorusid ja tuvastas, et veeleket ei ole. Korteriühistu esimees käis korteri nr xxxx ukse taga järgmise päeva hommikul. Tunnistaja ei lasknud korteriühistu esimeest sisse, öeldes, et eelmisel õhtul käis juba veeleket kontrollimas V korruse elanik ja tuvastas, et seda korteris nr xxxx ei ole. 24.augusti õhtul kella 23 paiku helistas esimees tunnistajale, et tunnistaja keeraks oma korteris ja keldris veekraani kinni. Asjaolu üle, et avaldaja, tunnistaja K Hi ja V V suhted on aastaid väga pingelised olnud, on tõendatud mõlema tunnistaja ütlustega. Avaldaja selgituse kohaselt on ta V V suhtes ka avalduse politseisse esitanud. Eelnev selgitab, miks tunnistaja K H V V korterisse siseneda ei lubanud olukorras, kus eelmisel õhtul oli juba V korruse elaniku poolt korteriühistu esimehe ülesandel tuvastatud, et antud korteris veeleket ei ole. Seega on tunnistaja K Hi ütlustega ümber lükatud puudutatud isiku väide, et veeavarii põhjustas korter nr xxxx. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et veekahju sai alguse avaldaja korterist nr xxxx, mistõttu ei ole avaldaja ka kahju tekitanud. Lisaks on avaldaja esile toonud, et tema veemõõdiku näit ei olnud veeavarii järgselt tavapärasest suurem ja on esitanud sellekohased omakäelised andmed. Nimetatu tõendab kohtu hinnangul, et avaldaja kasutuses olevasse reaalossa ei jooksnud sisse tavapärasest rohkem vett. Puudutatud isik ei ole neid andmeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Seega ei saanud avaldaja korteriomandis olla lõhkenud veetoru, millest võiks järeldada veeuputuse teket ja vee voolamist puudutatud isiku juures kindlustatud korteriomandisse nr xxxx. Puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolu, et veekahju võis põhjustada ka näiteks avaldaja korteris asuv akvaarium ei ole millegagi tõendatud. Vaidlus puudub selles ja kohtule esitatud videoga korterelamu keldrist on tõendatud, et korterelamu veetorustik on väga vana, halvas seisukorras ning lekib. Tunnistaja V V ütlustega on tõendatud, et majas oli pärast veeavariid vee ülekulu ca 50 m3, mis samuti annab tunnistust sellest, et veekahju ei põhjustanud korteris nr xxxx väidetavalt toimunud veeavarii. Eelneva alusel leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut menetlusosaliste teistele väidetele ja vastuväidetele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele, kuna avaldaja poolt kahju tekitamine ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et avalduse

koostamisele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu avalduse koostamise osas on 5 tundi. Puudutatud isik leiab, et 31.01.2020 seisukoha koostamise kulu on arusaamatu. Kohus märgib, et avaldaja on esitanud 27.01.2020 vastuse puudutatud isiku seisukohale, millest tulenevalt on alust arvata, et tegemist on 27.01.2020 tehtud menetlustoimingu ajakuluga ning puudutatud isiku vastuväide ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei sisalda ülejäänud menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Puudutatud isiku esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. 14.10.2020 toimunud kohtuistungil palus avaldaja kohtuistungiga seotud menetluskulud arvestada istungi toimumise aja järgi. 14.10.2020 toimunud kohtuistung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ja 9 minutit. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud ajakulu kokku 12 tundi ja 49 minutit. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 275 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5). Seega on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 euro ulatuses. Kohus märgib, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 2203,20 eurot, sh õigusabikulu 2153,2 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2203,20 eurot. TsMS § 177 lg 4 ning avaldaja taotluse alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni avaldaja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.