Omega Invest OÜ hagi Wxxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
994,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568; aadress: Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harju maakond); Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Kostja: Wxxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxmaakond; tegelik elu- ja/või viibimiskoht teadmata; e-postx.
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Wxxxxx Kxxxxxxxx Omega Invest OÜ kasuks 970,95 eurot, millest 842,81 eurot on põhivõlg, 46,72 eurot intress ja 81,42 eurot 14.04.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
Kohtuotsus tuleb WxxxxxxKxxxxxxxxxkätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Wxxxxx Kxxxxxxxkanda.
2.Välja mõista WxxxxxxKxxxxxxxx Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 325 eurot, s.o hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabi kulu 150 eurot.
3.Välja mõista WxxxxxxKxxxxxxxx Omega Invest OÜ kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates 1 (5)
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakiKohus võttis 29.07.2019. a määrusega rjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Omega Invest OÜ esitas 10.02.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Wxxxxx Kxxxxxx vastu osamaksetega tasumise müügilepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse summas 842,81 eurot, intressi summas 46,72 eurot, kahju summas 40 eurot ja viivised summas 65,23 eurot.
2.Kohus võttis hagi 16.02.2021. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagi materjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 20.03.2021. a. Kostja hagile ei vastanud.
4.Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Wxxxxx Kxxxxx on 31.07.2019. a sõlminud Coop Finants AS-ga osamaksetega tasumise müügilepingu J4700185506 kauba soetamiseks väärtuses 1100 eurot, millele lisandus lepingu tasu 15 eurot. Laenu põhitingimuste kohaselt oli intressi määraks 11,90% aastas ja 0,030% päevas. Viivist arvestatakse võrdses määras intressiga ning krediidikulukuse määraks on 26,91%. Igakuise makse suuruseks lepiti kokku 55,96 eurot ning seda 24 kuu jooksul. Kuna laenusaaja jäi enam kui kolme osamaksega viivitusse, ütles laenuandja lepingu üles 27.05.2020. a seisuga. AS Coop Finants loovutas lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ning kõigi sellest tulenevate õigustega Omega Invest OÜ-le. Kostja jättis perioodil 10.03.2020. a kuni 27.05.2020. a tasumata maksed, mistõttu on
2 (5)
tema põhivõlgnevus hageja ees 842,81 eurot. Tasumata intressiks kujuneb 46,72 eurot. Hageja taotleb alates 28.05.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 10.02.2021. a kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 65,23 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 40 eurot. Seejuures viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05.
7.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Coop Finants AS-ga sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingut kauba soetamiseks rikkunud ning ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg summas 842,81 eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 842,81 eurot.
8.Kohus leiab, et ka hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusest nähtuvalt rikkus kostja omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning Coop Finants AS ütles lepingu erakorraliselt üles 27.05.2020. a. Koos hagiavaldusega on kohtule esitatud Coop Finants AS poolt 27.05.2020. a Wxxxxx Kxxxxxxxx adresseeritud lepingu erakorralise ülesütlemise teatis ja teade nõude loovutamisest. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja 3 (5)
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 65,23 eurot ning seda alates 28.05.2020. a. Tulenevalt asjaolust, et lepingu saab lugeda erakorraliselt ülesöelduks 27.05.2020. a, saab viiviseid arvestada alates 28.05.2020. a. Osamaksetega tasumise müügilepingu tingimuste kohaselt on kohalduvaks intressimääraks 11,90% aastas, s.o 0,03% päevas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Viivise suuruseks sellises määras alates 28.05.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 14.04.2021. a kujuneb 81,42 eurot.
9.Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista intressi summas 46,72 eurot.
10.Hageja taotleb kahju hüvitamist summas 40 eurot, kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Seejuures osundab hageja VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3 ja § 115 lg-le 1 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05. Kohus leiab, et hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagejal kahju summas 40 eurot tekkimist. Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kostjalt kahju summas 40 eurot välja mõistmiseks.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 175 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud nõude asjaolude ning asja materjalidega tutvumises 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks ja kogumiseks) ning koostamiseks 1,5 töötundi ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötudi, kokku 3 töötundi. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga ning nõue põhineb ühel lepingul. Seejuures sisaldab hagiavaldus õiguslikus osas standardteksti. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja
4 (5)
vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1.5 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 150 eurot. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulu on seega 325 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 325 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.