Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 14.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-2933/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.04.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1108

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-2933

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2933

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Sxxxxx Axxxx vastu võla nõudes

Hagihind

8455,64 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Sxxxxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx maakond; e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista SxxxxxxAxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 7904,06 eurot, millest 6351,01 eurot on põhivõlgnevus, 134,75 eurot intress, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 1383,30 eurot seisuga 14.04.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista Sxxxxx Axxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt, s.o 6351,01 eurot, määras 10% aastas alates 15.04.2021. a kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Sxxxxx Axxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema Exxx Gxxxxx 15.03.2021 a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS laenulepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 10 000 eurot sõiduki ostuks. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 11.06.2016. a summas 214,45 eurot kuni viimase osamakseni 11.05.2021. a summas 214,42 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 10% aastas. Kostja ja pank sõlmisid 22.03.2018. a lepingu lisa, mille kohaselt muudeti lepingu põhitingimusi. Pooled leppisid kokku, et kostja kasutuses on laenusumma 7095,67 eurot ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 214,36 eurot alates 16.04.2018. a kuni viimase osamakseni 16.11.2021. a summas 214,33 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 10% aastas. Kostja rikkus väikelaenulepingu tingimusi ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.12.2018. a osamaksest kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 08.02.2019. a. Pärast lepingu erakorralist ülesütlemist tasus kostja 05.03.2019. a pangale 39,89 eurot ja 05.04.2019. a 39,89 eurot põhiosa katteks. Seega on kostjal tasumata põhiosa 6351,01 eurot ja intressid 134,75 eurot. 21.01.2019. a teavitas pank Sxxxxx Axxxxxx lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Pank luges laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 08.02.2019.a. Hageja taotleb VÕS § 1132 lg 2 alusel kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot välja mõistmist. 18.04.2019. a loovutas pank oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-le, millest kostjat teavitati kirjalikult. Kostja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates 09.02.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1299,78 eurot ning edasiulatuvat viivist alates 26.02.2021.a

kuni põhinõude täitmiseni 10% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 6351,01 eurot, intressi summas 134,75 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 14.04.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1383,30 eurot (1299,78+83,52). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 26.02.2021. a viivise põhivõlalt määras 10% aastas kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 920 eurot, s.o 5000 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul ning selle lisal. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 620 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.