Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja menetluse ese)
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14. aprill 2021 nr 2-20-3340 Intrum Debt Finance Ag hagi M.R. vastu AS-ga Coop Finants xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 5086,77 euro, intressi 440,68 euro, haldustasu 3,60 euro, meeldetuletuskirjade tasu 15 euro, viivise lepingu kehtivuse ajal 10,17 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1940,69 euro ja alates 03.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise 19,90 % aastas põhivõlgnevuselt väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
9374,71 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Intrum Debt Finance Ag (registrikood xxxx, aadress xxx)
Hageja esindaja
jurist D.N. (Intrum Estonia AS, e-posti aadress: xxx)
Kostja
M.R.(isikukood xxx; aadress xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M.R.lt Intrum Debt Finance Ag kasuks põhivõlgnevus summas 5086,77 eurot, intress 440,68 eurot, haldustasu 3,60 euro, viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot ja kuni 14.04.2021 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 3106,22 eurot ning alates 15.04.2021 kuni põhivõla (5086,77 eurot) täieliku tasumiseni viivis 19,90% tasumata põhivõlalt aastas.
3.Jätta rahuldamata Intrum Debt Finance Ag meeldetuletuskirjade tasu 15 euro nõue.
Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista M.R.lt Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulu (riigilõiv) 550 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskulult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja on 02.03.2020 esitanud hagi kostja ja Coop Finants AS vahel xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse kostjalt väljamõistmiseks (digi tl 32-37).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS xx.xx.xxxx tarbijakrediidilepingu nr XXX (digi tl 4-7), mille alusel väljastati kostjale laenu summas 7000 eurot ja millise summa pidi kostja tagastama vastavalt maksegraafikule alates 04.10.2017 kuni 15.10.2022 (digi tl 8-9). Lepingujärgne intressimäär aastas oli 19,90%. Paraku laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 27.04.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse (digi tl 13) Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus lepingud üles öelda ja õigus lepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Kuna kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 28.06.2018 lepingu üles (digi tl 14). Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 7216,22 eurot, millest tasumata põhivõlg 6746,77 eurot, intress 440,68 eurot, võla haldustasu 3,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks (digi tl 19-21), kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2.
3.Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 990 eurot. Vastavalt xx.xx.xxxx lepingu p-le 3.3 arvestab hageja laenusaajalt laekunud graafikus ettenähtud osamaksest väiksema makse korral esimeses järjekorras lepingu rikkumisega põhjustatud kulude katteks ja teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Seega arvestas hageja viivise (lepingu kehtivuse ajal) katteks 10,17 eurot, sissenõudmiskulu katteks 50 eurot, ülejäänud põhiosa 929,83 eurot katteks. Seega jääb kostja võlgnevuseks 6276,22 eurot (sh põhivõlgnevus 5816,94 eurot, intress 440,68 eurot, haldustasu 3,60 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot).
4.Hageja on palunud lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja lepingust tuleneva viivise peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamise seisuga summas 1944,09 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 5816,94 eurolt alates nõude lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 29.06.2018 kuni hagi esitamiseni 02.03.2020. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 5816,94 eurolt alates 03.03.2020 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni lepingujärgses määras 19,90% aastas.
5.AS Coop Finants on xx.xx.xxxx nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Debt Finance AG-le (digi tl 15). Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 06.07.2018 (digi tl 18).
6.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-le 6, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 1132 lg-le 2 ning hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 5816,94 euro,
intressi 440,68 euro, võla haldustasu 3,60 euro, meeldetuletuskirjade tasu 15 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1944,09 euro ja alates 03.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise lepingujärgses määras 19,90% aastas väljamõistmist.
HAGEJA TÄPSUSTATUD NÕUE
7.Hageja täpsustas oma nõuet 25.02.2021 (digi tl 80-81) seoses kostja poolt tasutud summadega ning märkis, et hageja on ekslikult viidanud valele lepingu punktile (teise sõnastusega) ja sellest tulenevalt arvestanud esimeses järjekorras tasutud summad viiviste katteks. Õige lepingu punkt on 5.7, mille kohaselt, kui laenusaaja poolt laenuandjale tasutud summast ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, loetakse selle summa arvel esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmise kulud, teisena laenu põhisumma võlg, kolmandana intress ja seejärel võlgnetav viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Kuivõrd peale lepingu ülesütlemist tasus kostja 990 eurot, arvestas hageja sissenõudmiskulu katteks 50 eurot, ülejäänud põhiosa 940 eurot katteks. Seega jäi kostja võlgnevuseks hagi esitamise seisuga 6276,22 eurot (sh põhivõlgnevus 5806,77 eurot, intress 440,68 eurot, haldustasu 3,60 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot).
8.Seoses põhivõla muutumisega, esitab hageja uue viivisearvestuse hagi esitamise hetke seisuga ja jooksva viivise nõude 26.01.2021 seisuga, võttes arvesse ka asjaolu, et peale hagi esitamist tasus kostja kokku 720 eurot, mille hageja loeb tasutuks põhivõla katteks. Hageja arvutuste kohaselt on viivise suurus alates lepingu ülesütlemisest 29.06.2018 kuni hagi esitamiseni 02.03.2020 kokku 1940,69 eurot.
9.Kokkuvõtlikult on seega seisuga 26.01.2021 kostja võlgnevus 8446,12 eurot (sh põhivõlgnevus 5086,77 eurot, intress 440,68 eurot, haldustasu 3,60 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisest 28.06.2018 kuni hagi esitamiseni 1940,69 eurot ja alates hagi esitamisest 02.03.2020 kuni 26.01.2021 summas 949,21 eurot). Lisaks palub hageja välja mõista jooksva viivise 19,90% arvestatuna 5086,77 eurolt alates 27.01.2021 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
10.Hageja palus välja mõista kostjalt ka hageja menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv 550 eurot (digi tl 40 ja digi tl 94). Hageja taotles jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 2 kohaselt kostja kanda, kuna hageja oli nõus sõlmima kompromissi summas 8285,91 eurot ajatamisega igakuiselt 200 eurot ja järele jääv summa oleks kuulunud tasumisele vastavalt kostja soovile hiljemalt 30.09.2021. Ühtlasi taotles hageja TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KOHTUISTUNG 26.01.2021
11.Kostja tunnistas kohtuistungil, et sõlmis xx.xx.xxxx Coop Finance AS-ga tarbijakrediidilepingu nr XXX, et soetada endale eluase. Kahjuks ta haigestus ning ei suutnud tagasi laenu maksta. Pangaga oli kostjal kindel igakuine graafik, kindel viivis ja intress. Kosta arvates on laenu üle võtnud firma, kes hagi esitas, tõstnud ka intressi. Kostja selgitas kohtule, et ta on tasunud võlgnevust nii, nagu ta on jõudnud. Ta ei ole nõus maksma rohkem, kui seadusega on ette nähtud. Kostja märkis, et tal ei ole tõendeid esitada ning on nõus edasi minema kirjalikus menetluses.
12.Hageja esindaja D. N. on kohtule 25.01.2021 e-kirja teel teatanud, et ei saa istungil osaleda laste haigestumise tõttu ja palub lahendada antud asi ilma hageja osavõtuta vastavalt TsMS §-le 414. Hageja oli nõus asja menetlemisega ka kirjalikus menetluses. Hageja esindaja selgitas oma teates, et on esitanud kostjale ka kompromisspakkumise, millest aga kostja on keeldunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
14.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
15.Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt Coop Finants AS ja kostja vahel xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlga 5086,77 eurot, intressi 440,68 eurot, haldustasu 3,60 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, viivist lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot, viivist alates lepingu ülesütlemisest 29.06.2018 kuni hagi esitamiseni 02.03.2020 summas 1940,69 eurot ja alates hagi esitamisest ja alates 03.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni viivist 19,90 % aastas põhivõlgnevuselt.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Coop Finants AS ja kostja vahel on xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX (digi tl 4-7), mille järgi anti kostja kasutusse 7000 eurot ja millise summa pidi kostja tagastama vastavalt maksegraafikule alates 04.10.2017 kuni 15.10.2022 (digi tl 89). Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et nimetatud võlanõue on loovutatud hagejale, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja põhinõude suuruse osas.
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda mh kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
18.Hageja on märkinud, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 27.04.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse (digi tl 13) ja kuna kostja ka siis nimetatud võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 28.06.2018 lepingu üles (digi tl 14). Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks (digi tl 19-21), kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud.
19.Kohtule esitatud andmete kohaselt oli lepingu lõppemise seisuga kostja tasumata põhivõlg 6746,77 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist 28.06.2018 kostja tasunud 990 eurot ja menetluse käigus veel 720 eurot. Hageja on selgitanud (digi tl 80-81), et kostja poolt tasutud 990 eurost arvestas hageja sissenõudmiskulu katteks 50 eurot ja ülejäänud 940 eurot põhiosa katteks. Seega oli hagi esitamise sisuga kostja põhivõlgnevus 5806,77 eurot (6746,77-940). Menetluse käigus tasus hageja veel 720 eurot, mille hageja arvestas hageja põhivõla katteks, mille järel jäi kostja põhivõlgnevuseks 5086,77 eurot (5806,77-720). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 5086,77 eurot (6746,77-940-720).
20.Riigikohus on 26.11.2012 lahendis nr 3-2-1-141-12 selgitanud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning
edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu sõlmimisest xx.xx.xxxx kuni lepingu ülesütlemiseni 28.06.2018 intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahel on xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX p-s 2 kokku lepitud intressimäär 19,90 % aastas (digi tl 4). Kohus märgib, et kuigi kostja avaldas kohtuistungil, et hageja on muutnud omavoliliselt intressi suurust, nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et hageja ei ole intressi suurust muutnud ja nõuab kostjalt intressi lepingus kokkulepitud suuruses. Kohus leiab, et ei esine ka mõjuvaid põhjuseid lepingus kokku lepitud intressi vähendamiseks. Lepingupool peab lepingut allkirjastades võtma endale täieliku vastutuse selles sisalduvate tingimuste, sh kokku lepitud intressimäära, osas. Kohtule esitatud arvutuste kohaselt oli lepingust tulenev tasumata intressisumma lepingu ülesütlemise seisuga 440,68 eurot (digi tl 33), mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Meeldetuletuskirjade tasu kokku 15 eurot nõudega seonduvalt on hageja märkinud, et sissenõudmiskulude hüvitamise õigus tuleneb VÕS § 1132 lg-st 2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja võla sissenõudmiskulud on kohtule esitatud andmete kohaselt juba kostja poolt hagejale hüvitatud. Nimelt on hageja märkinud hagiavalduse punktis 1.7, et enne hagiga kohtusse pöördumist on hageja saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (16.08.2018, 20.11.2018 ja 17.12.2018) (digi tl 19-21), mille tasu kokku on 50 eurot ja mis on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (s.o võlgnikuga telefoni teel suhtlemine, inkassoteenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms) – kokku seega 50 eurot. Hagiavalduse punktis 1.8 (digi tl 35) ja hageja selgitustes (digi tl 80-81) on hageja kinnitanud, et hageja on eelmärgitud võla sissenõudmiskulu 50 eurot arvestanud maha kostja poolt menetluse kestel tasutud 990 eurost. Seega on võla sissenõudmiskulud juba kostja poolt hagejale hüvitatud.
22.AS-ga Coop Finants xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX p-s 2 on kokku lepitud, et lepingu igakuine haldustasu on 0,90 eurot (digi tl 4). Lisaks nähtub lepingu p-st 9.2, et pooled on kokku leppinud, et haldustasu kuulub tasumisele koos igakuise osamakse tasumisega, sisaldudes igakuise osamakse summas. Seega on haldustasu maksmise kohustus kostjale lepingu allkirjastamisel selgelt teada ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu sõlmimisest xx.xx.xxxx kuni lepingu ülesütlemiseni 28.06.2018 igakuist haldustasu. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole kostjal perioodil 15.03.2018-15.06.2018 tasunud kokkulepitud võla haldustasu, s.t kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 alusel kostjalt tasumata haldustasu 3,60 eurot (digi tl 33). Kohtu hinnangul on põhjendatud haldustasu 3,60 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike 1 punktis 6 sätestatud viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni.
24.Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kostjal perioodil 15.02.2018-15.06.2018 tasumata viivis 10,17 eurot (digi tl 3334), mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Hageja on taotlenud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest 29.06.2018 kuni hagi esitamiseni summas 1940,69 eurot ja alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 19,90 % aastas. Hageja on tuginenud sellele, et viivisemääraks on poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX p-s 2 kokku lepitud viivisemäär 0,06% päevas ehk 19,90 % aastas (digi tl 4).
26.Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Viivise "mõistlik määr" tuleb kõrgema kohtu praktika kohaselt sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt (RKTKo nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus ei hinda tarbijakrediidilepingus kokkulepitud viivisemäära ebamõistlikuks. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja puhul on tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt tegemist tarbijaga, kelle puhul tuleks eelduslikult hinnata tühiseks selline viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul ei ületa kokkulepitud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning kohtul puudub ka muu mõjuv põhjus lepingus sätestatud määraga viivisesumma vähendamiseks. Seega on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist xx.xx.xxxx lepingus sätestatud määras ka alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast, s.o alates 29.06.2018 viivisemääraga 19,90 % aastas ehk 0,06 % päevas. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt viivis lepingu kehtivuse ajal 10,17 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kostjal perioodil 15.02.2018-15.06.2018 tasumata viivis 10,17 eurot (digi tl 33-34), mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi esitamise seisuga (29.06.2018-02.03.2020) on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1940,69 eurot ja arvestades menetluse kestel kostja poolt tasutud summadega perioodil 03.03.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1165,53 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Kohtuotsuse tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3106,22 eurot (1940,69 + 1165,53).
27.Hageja on TsMS § 367 alusel taotlenud mõista kostjalt välja ka jooksev viivis 19,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul puudub alus hageja vastava taotluse rahuldamata jätmiseks ning kostjalt tuleb hageja kasuks alates 15.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni välja mõista viivis tasumata põhinõudelt 19,90 % aastas.
MENETLUSKULUD
28.Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 550 eurot. Kostja ei ole menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
29.TsMS § 163 lg lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
30.Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna hageja oli nõus sõlmima kostjaga kompromissi summas kokku 8285,91 eurot ajatamisega igakuiselt 200 eurot ja järele jääv summa oleks kuulunud tasumisele vastavalt kostja soovile hiljemalt 30.09.2021. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on märkinud, et oli nõus asjas sõlmima kompromissi vastavalt kostja soovile, kuid kostja kompromissiga ei nõustunud, tuleb menetluskulu jätta TsMS § 163 lg 2 kohaselt kostja kanda ja kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu summas 550 eurot.
31.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (550 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
32.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.