lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-4573/6

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-4573/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Baltic Real Estate OÜ14049659(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-4573

Tsiviilasi

Marit Aasa avaldus Baltic Real Estate OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marit Aasa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Marit Aas (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (võlgnik): Baltic Real Estate OÜ (registrikood 14049659)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 määrus ja saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Rahuldada Marit Aasa taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Marit Aasale määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot Marit Aasa arvelduskontole nr X selgitusega „Riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-21-4573“.

Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Marit Aas (avaldaja) esitas 23. märtsil 2021 Tartu Maakohtule avalduse Baltic Real Estate OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 17. märtsi 2021 tagaseljaotsuega tsiviilasjas nr 2-20-7473 võlgnikult väljamõistetud avaldaja kasuks töötasu, koondamishüvitis, puhkusehüvitis ja hüvitise katteks 7746 eurot 8 senti. Kohtuvaidluses on avaldaja esitanud
25.septembril 2020 pankrotihoiatuse. Võlgnikul on maksuvõlg, seega ei ole maksuhaldur suutnud maksuvõlga sisse nõuda ja esineb alus pankroti väljakuulutamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 30. märtsi 2021 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 14 lg 1 p 2 kohaselt kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. PankrS § 10 lg 2 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Viidatud normidest järelduvalt peavad võlausaldaja poolt avalduse esitamise hetkel esinema asjaolud, millega põhistada võlgniku maksejõuetust (s.o mõni PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu). Kui see tingimus täidetud ei ole, siis on see aluseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Antud juhul nähtub võlausaldaja avaldusest, et avaldaja nõue võlgniku suhtes muutus sissenõutavaks 17. märtsil 2021 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes esitatud. Avaldaja poolt viidatud pankrotihoiatus on edastatud võlgnikule 27. augustil 2020, seega enne

nõude sissenõutavaks muutumist. Seetõttu keeldus kohus avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus märkis, et ilmselt on antud olukorras pankrotiavaldus esitatud ennatlikult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Määruskaebuse rahuldamisel palub avaldaja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnikul maksuvõlg alates 10. veebruarist 2020 ehk üle aasta aja ei ole Maksu- ja Tolliamet suutnud sundtäitmise raames võlgnikult suhteliselt väikest maksuvõlga (1773 eurot) kätte saada. Sealhulgas on avaldaja esitanud pankrotihoiatuse. Avaldaja nõue võlgniku vastu on sissenõutav alates hetkest, mil avaldaja töösuhe võlgnikuga lõppes, s.o 3. veebruarist 2020. Täidetud on PankrS § 10 lg 2 p 1. Maakohus ei ole hinnanud PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldust. Ka Maksu- ja Tolliameti poolne maksuvõla sissenõudmine läheb PankrS § 10 lg 2 p 2 alla. Avalikest andmetest on näha, et juhatuse liikmed on ettevõttest lahkunud, puudub käibemaksunumber, puudub käive ja tegevus ehk antud olukord on vaadeldav PankrS § 10 lg 2 p-s 5 sätestatud eeldusena, et võlgnik varjab ennast eesmärgiga jätta oma kohustused täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata samale maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud pankrotiavalduse PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.
5.1.Avaldaja tugines pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 1 ja § 10 lg 2 p-le 2. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhistamise üks alustest see, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja esitatud pankrotihoiatus on võlgnikule esitatud enne avaldaja nõude sissenõutavaks muutumist ja seetõttu tuleb pankrotiavaldus jätta menetlusse võtmata. Avaldaja on märkinud oma pankrotiavalduses, et tal on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitiste nõue. Vaatamata sellele, et võlgnevus on välja mõistetud Harju Maakohtu 17. märtsi 2021 tagaseljaotsusega, oli avaldaja nõue sissenõutav juba varasemalt, hiljemalt alates avaldaja ja võlgniku töösuhte lõppemisest, s.o 3. veebruarist 2020. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Avaldaja esitas võlgniku vastu pankrotihoiatuse 27. augustil 2020 ning võlgnik ei ole kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht selles, et avaldaja esitas pankrotihoiatuse võlgnikule enne nõude sissenõutavaks muutumist ning praegusel juhul ei esine PankrS § 10 lg 2 p-s 1 esinevat olukorda. Avaldaja on märkinud, et ta saatis võlgnikule

pankrotihoiatuse, millele vaatamata võlgnik oma kohustust ei täitnud. Seega on avaldaja pankrotiavalduses põhistanud nii nõude olemasolu kui ka võlgniku maksejõuetust. Põhistamine ei tähenda väite tõendamist, vaid selle usutavaks tegemist (TsMS § 235). Eeltoodust tulenevalt oli pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmine ebaõige ning maakohtul tuleb uuesti hinnata PankrS § 10 lg 2 p 1 eelduse olemasolu.

5.2.Avaldaja tugines pankrotiavalduses ka PankrS § 10 lg 2 p-le 2. Maakohus leidis määruses, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes ning PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud ebaõigesti PankrS § 10 lg 2 p 2. Maakohus juhindus iseenesest õigesti sellest, et PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja põhistama pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse, sh võib võlausaldaja maksejõuetust põhistades tugineda PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Maakohus leidis aga ekslikult, et pankrotiavalduse põhistamiseks ei piisa sellest, et maksuhaldur on teinud maksuvõla sundtäitmiseks maksukorralduse seaduses ettenähtud toiminguid. PankrS § 10 lg 2 p 2 sõnastusest ei tulene, et viidatud säte hõlmab üksnes kohtutäituri korraldatavat täitemenetlust. Selles on nimetatud võlgniku suhtes toimuvat täitemenetlust, milleks saab iseenesest pidada nii kohtutäituri korraldatavat sundtäitemenetlust kui ka maksuvõla sissenõudmiseks maksuhalduri korraldatavat sundtäitemenetlust (maksukorralduse seaduse § 128 jj). Maksuhaldur peab tagama maksuvõla efektiivse sissenõudmise sarnaselt kohtutäituriga ning ka maksuhalduri korraldatud täitemenetlust saab pidada PankrS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud täitemenetluseks.
5.3.Lähtudes eeltoodust on maakohus ekslikult keeldunud pankrotiavaldust menetlusse võtmast põhjusel, et avaldaja ei ole põhistanud PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu. Praegusel juhul põhistas avaldaja pankrotiavaldust muuhulgas sellega, et maksuhalduri sooritatud täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuhalduril ühe aasta jooksul võlgnikult maksuvõlga sisse nõuda. Selline põhistus on pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi piisav. Seda, kas avaldus on ka sisuliselt põhjendatud, saab maakohus otsustada avaldust lahendades.
6.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
7.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata, kuivõrd kohus tühistab pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
8.Avaldaja on esitanud taotluse tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot kui määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja