2-24-9711 Baltic Real Estate OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi Capital Gate Group OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise või alternatiivselt võlatunnistuse tagasivõitmiseks
Tsiviilasi
Hagi tagamine Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Capital Gate Group OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Capital Gate Group OÜ (registrikood 12194015), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär Vastustaja (hageja): Baltic Real Estate OÜ (pankrotis, registrikood 14049659) pankrotihaldur Tiia Kalaus, lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi Oliver Grauberg
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. juuni 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid korrigeerida maakohtu resolutsiooni sõnastust p-s 6. Sõnastada maakohtu resolutsiooni p 6 järgnevalt: Hagi tagamise korras keelata ELON A16 OÜ-l (registrikood 16262713) Capital Gate Group OÜ-le (registrikood 12194015) laenulepingust nr CGWP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning Capital Gate Group OÜ vahelise 09.09.2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076) punktis 4.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevate rahaliste nõuete tasumine summas 1 500 000 eurot kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta rahuldamata Capital Gate Group OÜ alternatiivne taotlus teha hagi tagamise jätkamine sõltuvaks täiendava tagatise andmisest ning nõuda Baltic Real Estate OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalauselt hagi tagamise tagatise 512 000 euro tasumist.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Baltic Real Estate OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Tiia Kalaus (hageja) esitas Tartu Maakohtule 21. juunil 2024 hagi Capital Gate Group OÜ (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise või alternatiivselt võlgniku ja kostja vahelise võlatunnistuse tagasivõitmiseks, sealhulgas üleantu ja ka saadud kasu väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 25. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4573 välja Baltic Real Estate OÜ pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Hagiavalduses taotleb hageja võlgniku poolt kostjale rahalise kohustuse täitmise 29. aprillil 2020 summas 2 493 508 eurot 90 senti kehtetuks tunnistamist. Alternatiivselt taotleb hageja võlgniku ja kostja vahel 26. veebruaril 2020 sõlmitud võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise nõusoleku kehtetuks tunnistamist. Võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisega ja ka rahalise kohustuse täitmisega kostjale kahjustati võlgniku võlausaldajate huve, mistõttu esitab pankrotihaldur tagasivõitmise hagi. Hagiavalduse kohaselt on hagi esemeks järgmised rahalised nõuded: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 3 527 798 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (21. juuni 2024) kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hageja esitas 26. juunil 2024 taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles hagi tagamist 3 600 000 euro ulatuses. Hageja palus hagi tagamise korras:
2.1.arestida kostjale kuuluv OREON OÜ osa nimiväärtusega 121 675 eurot ning kanda äriregistrisse OREON OÜ osale nimiväärtusega 121 675 eurot käsutamise keelumärge võlgniku kasuks (hinnanguline väärtus 500 000 eurot);
2.2.seada kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Viimsi vald, Pringi küla, Talveaia tee 12 (registriosa number 8311902) esimesele vabale järjekohale võlgniku kasuks kohtulik hüpoteek summas 600 000 eurot;
2.3.ELON A16 OÜ (registrikood 16262713, edaspidi ELON) vastu suunatud nõuete (ning neid tagava hüpoteegi) arestimine 1 500 000 euro ulatuses ja ELON-il kostjale kohustuste täitmise keelamine ning ELON-i kohustamine kostjale makstavate summade tasumiseks kohtu deposiiti alljärgnevatel tingimustel:
2.3.1.arestida kostja nõuded summas 1 500 000 eurot ELON-i vastu, mis tulenevad laenulepingust nr CG-WP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret PaavelMargna ametitoimingute raamatu registri nr 3076) punktis 4.2 nimetatud tagatiskokkuleppega;
2.3.2.arestida kostja kasuks kinnistusraamatu registriosa nr 20379201 IV jakku kantud hüpoteek, summas 1 500 000 eurot ning kanda selle alusel kinnistusraamatu registriossa nr 20379201 IV jakku kostja kasuks seatud hüpoteegile summas 1 500 000 eurot käsutamise keelumärge võlgniku kasuks;
2.3.3.keelata ELON-il kostjale laenulepingust nr CG-WP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076 (hagi tagamise avalduses ja maakohtu määruse resolutsiooni p-s 6 ekslikult nr 2074)) punktis 4.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevate rahaliste nõuete tasumine summas 1 500 000 eurot kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas;
2.3.4.juhul kui ELON otsustab tasuda kostjale laenulepingust nr CG-WP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076) punktis 4.2 nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevaid nõudeid summas kuni 1 500 000 eurot, tuleb makstav summa tasuda kohtu deposiitkontole.
2.4.Luha Homes OÜ (edaspidi LH) vastu suunatud nõuete (ning neid tagava hüpoteegi) arestimine 1 000 000 euro ulatuses ja LH-l kostjale kohustuste täitmise keelamine ning LH kohustamine kostjale makstavate summade tasumiseks kohtu deposiiti alljärgnevatel tingimustel:
2.4.1.arestida kostja nõuded summas 1 000 000 eurot LH vastu, mis tulenevad laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret PaavelMargna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2. nimetatud tagatiskokkuleppega;
2.4.2.arestida kostja kasuks seatud ühishüpoteek, summas 1 000 000 eurot, kinnistule asukohaga Luha tn 39, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn, Harjumaa, seitsmele mõttelisele osale registriosa numbrites 24462850; 24462950; 24463150; 24463350; 24463650; 24463750; 24464050 ning kanda selle alusel kinnistusraamatu registriosadesse nr 24462850; 24462950; 24463150; 24463350; 24463650; 24463750; 24464050 IV jakku kostja kasuks seatud hüpoteegile summas 1 000 000 eurot käsutamise keelumärge võlgniku kasuks;
2.4.3.keelata LH-l kostjale laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2 nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevate rahaliste nõuete tasumine summas 1 000 000 eurot kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas;
2.4.4.juhul kui LH otsustab tasuda kostjale laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2. nimetatud tagatiskokkuleppega tulenevaid nõudeid summas kuni 1 000 000 eurot, tuleb makstav summa tasuda kohtu deposiitkontole.
2.5.Hageja põhistas hagi tagamise rakendamise vajalikkust hinnanguga, et hageja jaoks positiivse kohtuotsuse täitmine võib olla oluliselt raskendatud tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole hageja nõude rahuldamiseks piisavalt vara, mistõttu esineb vajadus hageja õiguste kaitsmiseks kohtumenetluse ajaks. Hageja hinnangul koosneb kostja bilansiline vara vahendatud laenunõuetest, mida on finantseerinud kostja emaühing ning millest teenitav tulu suunatakse samuti emaühingule kostja vastu suunatud laenunõuete katteks samas ulatuses. Arvestades hageja nõude suurust on oht, et hagi tagamata jätmisel võidakse vahendatav laenuportfell kostja varade hulgast emaettevõtja nõuete katteks välja liikuda. Samuti on hageja seisukohal, et kostja kasumi teenimise võimekus on vähene ning kostja 2022. majandusaasta lõppes kahjumiga. Hageja tasus hagi tagamise tagatise summas 32 000 eurot.
3.1.Maakohus arestis kostjale kuuluva OREON OÜ (registrikood 12213861) osa nimiväärtusega 121 675 eurot võlgniku kasuks ja määras kanda äriregistrisse OREON OÜ (registrikood 12213861) osale nimiväärtusega 121 675 eurot käsutamise keelumärge võlgniku pankrotihalduri kasuks. Maakohus määras hageja taotletud 500 000 asemel 121 675 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või sama summa ulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse see hagi tagamise abinõu.
3.2.Maakohus seadis kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Viimsi vald, Pringi küla, Talveaia tee 12 (registriosa nr 8311902) esimesele vabale järjekohale võlgniku kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 600 000 eurot. Maakohus määras 600 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või sama summa ulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse see hagi tagamise abinõu.
3.3.Maakohus arestis kostja nõuded summas 1 500 000 eurot ELON-i vastu, mis tulenevad laenulepingust nr CG-WP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076) punktis 4.2. nimetatud tagatiskokkuleppega.
3.4.Maakohus arestis kostja kasuks kinnistusraamatu registriosa 20379201 IV jakku kantud hüpoteegi summas 1 500 000 eurot ning määras kanda selle alusel kinnistusraamatu registriossa nr 20379201 IV jakku kostja kasuks seatud hüpoteegile summas 1 500 000 eurot käsutamise keelumärge võlgniku kasuks.
3.5.Maakohus keelas ELON-il kostjale laenulepingust nr CGWP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 2074 (tegelikult nr 3076)) punktis 4.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevate rahaliste nõuete tasumise summas 1 500 000 eurot kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Maakohus määras, et juhul kui ELON otsustab tasuda kostjale laenulepingust nr CG-WP_090921, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelise 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076) punktis 4.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevaid nõudeid summas kuni 1 500 000 eurot, tuleb makstav summa tasuda kohtu deposiitkontole. Maakohus määras 1 500 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või sama summa ulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4., 5., 6. ja 6.1. kohaldatud hagi tagamise abinõud.
3.6.Maakohus arestis kostja nõuded summas 1 000 000 eurot LH vastu, mis tulenevad laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2. nimetatud tagatiskokkuleppega.
3.7.Maakohus arestis kostja kasuks seatud ühishüpoteegi summas 1 000 000 eurot kinnistule asukohaga Luha tn 39, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn, Harjumaa, seitsmele mõttelisele osale registriosa numbrites 24462850; 24462950; 24463150; 24463350; 24463650; 24463750; 24464050 ning määras kanda selle alusel kinnistusraamatu registriosadesse nr 24462850; 24462950; 24463150; 24463350; 24463650; 24463750; 24464050 IV jakku kostja kasuks seatud hüpoteegile summas 1 000 000 eurot käsutamise keelumärge võlgniku kasuks.
3.8.Maakohus keelas LH-l kostjale laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevate rahaliste nõuete tasumise summas 1 000 000 eurot kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Maakohus määras, et juhul kui LH (registrikood 16087316) otsustab tasuda kostjale laenulepingust nr CG-LH_061120, selle lisadest ja muudatustest või võlasuhetest, mis on tagatud LH ning kostja vahelise 18. detsembri 2020 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notar Siret PaavelMargna ametitoimingute raamatu registri nr 1980) punktis 3.2. nimetatud tagatiskokkuleppega, tulenevaid nõudeid summas kuni 1 000 000 eurot, tuleb makstav summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Maakohus määras 1 000 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või sama summa ulatuses pangagarantii andmisel tühistatakse maakohtu määruse resolutsiooni p-des 7., 8., 9. ja 9.1. kohaldatud hagi tagamise abinõud.
3.9.Määruse põhjendustes märkis maakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused.
Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja selle tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt RKTKm 03.02.2017, nr 3-2-183-16, p-d 13-18). Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 03.03.2014, nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Maakohus leidis, et hageja on esitanud hagi rahalise kohustuse täitmise või alternatiivselt võlgniku ja kostja vahelise võlatunnistuse tagasivõitmiseks, sealhulgas üleantu ja ka saadud kasu väljaandmiseks. Hageja on tuginenud sellele, et hagi kuulub rahuldamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 või § 110 lg 1 p 3 alusel. Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1). Kohus tunnistab PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks peavad olema täidetud PankrS § 109 lõikes 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused ja PankrS § 113 lg 1 punktides 1–3 sätestatud eeldused. Rahalise kohustuse tagasivõitmise üldiseks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, mis peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt RKTKo 30.09.2020 2-16-18957/75, p 13). Maakohus leidis, et selles menetlusetapis ei saa kohus asuda seisukohale, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu. Maakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine võimalik. Hageja on põhistanud hagiavalduses PankrS § 109 lg 1 ja §-de 113 ja/või § 110 alusel tagasivõitmise nõude esitamise eelduste olemasolu ning hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades on hageja nõude rahuldamine võimalik. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut nõude tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik. Kohus tuvastab hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses toodud asjaolusid või nende puudumist asja edasisel sisulisel lahendamisel.
3.10.Maakohus leidis, et hagi tagamise eeldused on TsMS § 377 lg 1 järgi täidetud. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks. Maakohus leidis, et praegusel juhul on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
3.11.Maakohus nõustus hagejaga, et kuivõrd tegemist on suure rahalise nõudega (hagihind 3 968 772 eurot 75 senti), mille osas tagamist taotletakse, siis sedavõrd suure nõude puhul on tõenäoline, et hagi tagamata jätmisel võib kostja teha toiminguid, mis raskendavad kohtuotsuse täitmist. Üldjuhul põhjustab suure nõude täitmine kohustatud isikule keerulisi majanduslikke tagajärgi ning see muudab tõenäoliseks ohu, et isik võib kohtuotsuse täitmise vältimiseks teha toiminguid, mis takistavad kohtuotsuse täitmist (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 216-8439, p 6).
3.12.Maakohus leidis, et hageja on esile toonud ja põhistanud asjaolud, millest nähtub, et kostja varadest moodustavad suurima osa laenunõuded (kostjal sisuliselt puudub põhivara) ning vajadusel on kostja varatuks muutmine ja äritegevuse lõpetamine lihtne. Hageja on esitanud finantseksperdi Urmas Võimre 25. juuni 2024 arvamuse kostja finantsseisundi kohta. Esitatud arvamuse kohaselt
vahendab kostja oma emaettevõtte (Rolan Investment OÜ) laene ning kostja varadest ja kohustustest moodustavad suurima osa nõuded ja kohustused seotud isikude vastu. Kuivõrd kostja laenunõuded ja -kohustused on seotud isikute vastu ja ees, siis võimaldab hagi tagamata jätmine viia varad operatiivselt äriühingust välja. Kostja 2022. a majandustegevus oli kahjumis (- 204 875 eurot). Maakohus leidis, et hageja on teinud kohtule usutavaks, et hagi tagamata jätmise korral esineb oht, et kostja ei ole võimeline hagi rahuldavat kohtuotsust täitma või asub tegema toiminguid, mis raskendavad kohtuotsuse täitmist. Kokkuvõttes annavad hageja nõude suurus ning kostja varaline seis ja üldine finantsseisund alust arvata, et kostja osas esineb objektiivne oht, et kohtuotsuse täitmisel võib tekkida hagi tagamata jätmisel raskusi. Tagasivõitmise nõude rahuldamine muutub sellisel juhul võimatuks.
3.13.Kokkuvõttes leidis maakohus, et taotletud hagi tagamise abinõud on proportsionaalsed ega koorma kostjat põhjendamatult. Hageja on toonud välja, et puuduvad muud hagi tagamise abinõud, mida saaks kostja suhtes rakendada. Hagis näidatud asjaoludel ja põhjendustel, samuti hagi tagamise taotluses toodud põhjendustel ei koormaks hageja soovitud hagi tagamise abinõud kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatud hagi tagamise abinõud aitavad hagi rahuldamise korral kaasa kohtuotsuse täitmisele. TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Maakohtu määrusega rakendatud hagi tagamise abinõude ulatus on kokku ca 3 600 000 eurot, hageja nõude hind on 3 968 772 eurot 75 senti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas 16. juulil 2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määrus tervikuna osas, millega kohaldati hagi tagamise meetmeid kostja suhtes (resolutsiooni p-d 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9), ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja teha hagi tagamise jätkamine sõltuvaks täiendava tagatise andmisest ning nõuda hagejalt hagi tagamise tagatise 512 000 euro tasumist, tagatise maksmata jätmisel tühistada hagi tagamine.
4.1.Kostja leiab, et hagi on perspektiivitu. Kohus ei saa tagada hagi, millel ei ole õiguslikku perspektiivi (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Hageja on esitanud kostja vastu kolm nõuet:
Täitemenetluses kostjale makstud 2 493 508,90 euro tagasivõitmise nõue. Võlatunnistuse tagasivõitmise nõue. 2 493 508,90 euro ja väidetavalt teenitud kasu 1 034 289,10 euro väljamõistmise nõue.
Selliste nõuete rahuldamine oleks õiguslikult võimatu ja hagi tugineb hageja ebaõigetel väidetel. Kohus küll ei hinda hagi tagamise etapis tõendeid ega lahenda haginõuet sisuliselt, kuid kohus ei tohiks kostja hinnangul ka tagada hagi, mis tugineb üksnes hageja paljasõnalistel väidetel. Raha arestimist ja maksmist kohtutäituri poolt ei saa tagasi võita. PankrS § 109 lg 1 alusel oleks teoorias võimalik tunnistada kehtetuks võlgniku tehing või toiming, millega võlgnik on täitnud oma kohustuse võlausaldajale. Antud juhul sai kostja nõue osaliselt (2 493 508,90 eurot) täitemenetluses rahuldatud, sest täituril õnnestus arestimise tulemusel raha võlgniku kontolt kätte saada. Arestitud raha kanti võlgniku tahtest sõltumata täituri ametialasele kontole ja täitur maksis selle hiljem kostjale täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Olukorras, kus võlgnik ei ole ise kohustust täitnud (raha maksnud), ei ole võimalik kohtutäiturile makstud raha nõuda tagasi kostjalt. Viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-93-00 ei ole asjakohane, kuna see ei käsitle PankrS §
109 ja § 113 kohaldamist. Hageja ei viita ühelegi teisele õigusnormile või kohtupraktikale, mis võimaldaks isegi teoorias võita tagasi kohtutäituri poolt täitemenetluses kostjale tehtud makset. Tagasivõitmise tähtaeg on möödas. PankrS § 113 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise, kui see toimus 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele. Hagi tugineb ebaõigele väitele, et võlgniku juhatuse liige Julia Vaganova oli ka kostja töötaja ning võlgnik ja kostja olid seetõttu lähikondsed või tegutsesid ühistes majanduslikes huvides. Võlausaldajate huve pole kahjustatud ning kostja ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. PankrS § 109 järgi saaks tagasi võita tehingu või toimingu, millega kahjustati võlausaldajate huve. Kostja ei ole täitemenetluses saadud raha arvelt teeninud kasu. Isegi, kui täitemenetluse käigus saadud raha või võlatunnistust saaks tagasi võita, siis ei ole kostja saadud raha (2 493 508,90 eurot) arvelt teeninud kasu 1 034 289,10 eurot, mille väljamõistmist hageja taotleb. Saadud raha arvelt maksis kostja tagasi laenuandjale Rolan Investment OÜ-le. Isegi, kui kostja oleks kasu teeninud, ei saa hageja seda nõuda. Kuna kostja ei ole võlgniku lähikondne ning teiste võlausaldajate huve ei ole kahjustatud, ei saanud kostja neist asjaoludest isegi teoreetiliselt kuidagi teadlik olla. Järelikult oleks kasu hüvitamise nõue välistatud ka juhul, kui kostja oleks kasu teeninud.
4.2.Hagi tagamiseks puudub vajadus, sest hagi tagamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist. Hageja nõuab 3 527 798 euro tasumist. Kostjal on vara kokku üle 14,6 miljoni euro. Väide, et kostja 2022. a majandusaasta lõppes kahjumiga, on asjakohatu, sest 2023. a lõppes kasumiga ca 165 000 eurot. Puudub põhjus arvata, et kui kostjalt jõustunud kohtuotsusega raha välja mõistetakse, siis kostja otsust ei täidaks (või ei oleks suuteline täitma). Hageja pole põhistanud vastupidist. Hagi tagamise vajalikkust ei saa õigustada üksnes nõude suurusega. Hagi tagamise proportsionaalsuse hindamiseks tuleks tegelikkuses võrrelda hagi tagamisest kostjale (ja kolmandatele isikutele) tekkivad riivet ja hagi tagamata jätmise korral tekkivat olukorda. Seda pole teinud hageja ega maakohus. Hagi tagamise taotluse lisana 2 on esitatud U. Võimre arvamus, mida hageja on presenteerinud ekspertarvamusena. U. Võimre (vm isiku) teooriad ei ole kohtule siduvad ning hagi tagamise vajalikkust ei saa õigustada menetlusväliste isikute arvamustega. U. Võimre arvamus on ka vale või asjakohatu. Hagi tagamisel ei saa U. Võimre arvamusele tugineda.
4.3.Hagi tagamine tekitab kostjale ja kolmandatele isikutele pöördumatut kahju.
4.3.1.Maakohus pole hinnanud hagi tagamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et see koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kui kohus peaks vaatamata ülaltoodule leidma, et hagi tagamine on siiski lubatav, tuleks määrus igal juhul tühistada, sest sellega on kohaldatud kostja ja kolmandate isikute suhtes ebaproportsionaalseid abinõusid.
4.3.2.Määruse tulemusel on tekkinud lubamatu olukord, kus hagi tagamine piirab ja kahjustab kolmandate isikute (LH, ELON, Coop Pank) huve ja õiguseid. Kohus arestis kostja nõude LH vastu koos hüpoteegiga Luha 39 korteritele summas 1 000 000 eurot. Hagi tagamise tulemusel on keelatud nõude ja hüpoteegi käsutamine ning kui LH asub laenu tagastama, tuleks see maksta kohtu kontole. Hagi tagamisega on tekitatud olukord, kus LH-l ei ole võimalik laenu tagastada korterite müügi arvelt, mis kahjustab kostja ja LH õiguseid ning tekitab neile kahju. LH on projektipõhine kinnisvaraarendusettevõte, kellele kuulub Tallinnas Luha 39 kortermaja, mis on värskelt valminud ja milles asuvad korterid on aktiivselt müügis. Luha 39 kortermajas on 13 korterit, millest 5 on müüdud ja 8 on müügis. Hinnakirja järgi on müümata korterite hind 3 336 000 eurot (sh km).
4.3.3.Luha 39 korteritele on seatud hüpoteegid kahe laenuandja kasuks: (1) Coop Pank AS (Coop Pank) 1. jrk hüpoteek 3 347 500 eurot ja (2) kostja 2. jrk hüpoteek 1 000 000 eurot. Laenude andmiseks on Coop Pank ja kostja sõlminud laenulepingud LH-ga. Korterite müügist saadud rahast peab LH 85% esmajärjekorras tagastama Coop Pangale. Kui vastavas ulatuses on Coop Pangale laen tagastatud, saab LH tagastada kostjalt võetud laenu. Kuna LH on kostja tütarettevõte, on kostja laen allutatud Coop Panga laenule. Laenusid saaks tagastada ainult Luha 39 korterite müügi arvelt. On üldteada, et kinnisvaraarendusi finantseeritakse reeglina laenudega pankadelt või muudelt laenuandjatelt, mida arendaja hakkab tagastama selliselt, et igakordsest müügitehingust makstakse kokkulepitud summa laenuandjatele, kes kustutavad müüdavalt korterilt arenduslaenu tagatiseks seatud hüpoteegid, et ostja saaks omandada korteri hüpoteegivabalt. LH on projektipõhine arendusettevõte, mistõttu saaks laenude tagastamine kostjale ja Coop Pangale toimuda korterite müügi arvelt. Muud majandustegevust ega vara LH ei oma. Seega, kui kortereid ei saa müüa, siis muutub võimatuks ka LH poolt laenu tagastamine. Koos kostja hüpoteegiga ükski mõislik ostja endale ilmselgelt kodu ei osta ja koos hüpoteekidega pole võimalik kortereid müüa. Kuigi hagi tagamisega ei keelatud LH-l laenu tagastamist Coop Pangale, siis on see hagi tagamise tulemusel muutunud takistatuks, sest laenu tagastamine peaks toimuma Luha 39 korterite müügi arvelt. Hagi tagamise tegelik mõju on oluliselt suurem kui 1 000 000 eurot, mille ulatuses on nõue/hüpoteek arestitud, kuna kostja hüpoteegi arestimise tõttu on piiratud kõikide Luha 39 korterite müük väärtusega ca 3,34 miljonit eurot. Lubamatu on hagi tagamise korras 2. jrk hüpoteegi arestimisega panna sisuliselt lukku terve Luha 39 kinnisvaraarendus ning teha sellega võimatuks korterite müük ning laenude tagastamine. Hagi tagamise kehtima jäämine tekitab märkimisväärset rahalist kahju kostjale, LH-le ja Coop Pangale. Hagi tagamine takistab nõude täitmist, mitte ei lihtsusta seda. TsMS § 377 lg 1 järgi peaks hagi tagamise abinõud olema sellised, mis tagavad hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmise. Kui hageja eesmärgiks oli saada oma väidetav nõue kostja vastu rahuldatud LH vastu suunatud nõude arvelt, siis seda pole võimalik hagi tagamise abinõudega saavutada, sest määruse tulemusel muutub nõude täitmine hoopis võimatuks või keerulisemaks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 12).
4.3.4.LH vastu suunatud nõue muutuks hagi tagamise abinõude kehtima jäämise korral oluliselt vähem väärtuslikuks, sest kui Luha 39 korterite müük jääb kostja hüpoteegi arestimise tõttu piiratuks, siis võib see viia 1. jrk hüpoteegipidaja Coop Panga poolt täitemenetluse algatamiseni, millisel juhul Luha 39 korterid müüakse sundmüügi korras ning kostja kasuks seatud hüpoteegid kustutatakse. Selliste riskide realiseerumises hagi tagamise tõttu tekkiva kahju on hageja kohustatud TsMS § 391 lg 1 kohaselt hüvitama.
4.3.5.Kohus arestis kostja nõude ELON-i vastu koos hüpoteegiga Astangu 16 kinnistule summas 1 500 000 eurot. Hagi tagamine piirab ELON-i õiguseid. ELON arendab Astangu 16 kortermaja, mis on algfaasis. Projekti finantseeris kostja laenuga, mille tagatiseks on 1. jrk hüpoteek 1 500 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg saabub 31.12.2024. Arvestades, et hagi tagamise korras on keelatud kostja nõude ja hüpoteegi käsutamine, on takistatud laenu osas muudatuste tegemine või ka nt laenu refinantseerimine kolmanda isiku poolt, sest on tavapärane, et uus laenuandja soovib endale samaväärset tagatist kui esialgne laenuandja (1. jrk hüpoteeki).
4.4.Hagi tagamine on lubamatult piirav ja ebaproportsionaalne. Kostjale tundub, et kohus on võtnud hagi tagamisel arvesse üksnes hageja huvid ning on jätnud kaalumata kostja huvid. Kohus on piirdunud määruses ühe lausega, et hagi tagamise abinõud ei koorma väidetavalt kostjat. Määrusest ei leia ühtegi põhjendust selle kohta, miks kohus sellise järelduseni on jõudnud.
Laenunõuete suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamisega piirakse oluliselt kosja põhitegevust (laenude andmine) ja selliste piirangute seadmist ei saa õigustada üksnes hageja sooviga tagada oma väidetava nõude täitmist.
4.4.1.Luha 39 ja Astangu 16 hüpoteekide arestimine ei ole kohane meede. Kohus on määruse p-s 7 leidnud, et hüpoteekide käsutamise keelamine on vajalik, et säilitada nõude koosseis. Käsutuspiirangu seadmine mistahes varale (sh hüpoteekidele) on kõige koormavam abinõu, kuna see piirab kostja omandiõigust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-66-16, p 12). Kostja hüpoteekide arestimine ei ole kooskõlas hagis esitatud nõudega ega hagi tagamise eesmärgiga. Ei ole ka eluliselt usutav ega loogiline, et miks peaks kostja loovutama või kellelegi muul viisil üle andma oma nõuet tagavat hüpoteeki olukorras, kus kohus on hüpoteegiga taganud nõude arestinud (sh keelanud selle käsutamise ja kostjale tasumise). Juhul, kui kohus peaks leidma, et hagi tagamine siiski on põhjendatud, siis piisaks igal juhul hageja nõude tagamiseks kostja nõude arestimisest ELON-i ja LH vastu koos kohutusega tasuda ELON-i ja LH vastavad laenud kohtu deposiitkontole. Sellisel viisil saaks hageja oma nõude tagamiseks arestida kostja rahalised nõuded LH ja ELON-i vastu, aga hüpoteekide arestimise/käsutamise keelamise tühistamise korral oleks võimalik korterite müügist maksta tagasi kostjalt võetud laen.
4.4.2.Pole õige, et ei ole teisi vähem koormavaid tagamise abinõusid. Hageja on hagi lisana nr 13 esitanud kohtule tõendina võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekirja ning on sellele viidanud ka hagi p-s 64. Selle nimekirja kohaselt on kostjal võlgniku vastu tunnustatud nõue 1 260 371,10 eurot, mis moodustab 23% kõikidest nõuetest. Seega, isegi kui oletada, et hageja hagi käesolevas menetluses rahuldatakse ning kostja peaks maksma võlgniku pankrotipessa hagis nõutud ca 3,5 miljonit eurot, siis sellest rahast ca 23% ehk ca 805 000 eurot kuuluks maksmisele kostjale ja/või kostja saaks vastava nõude tasaarvestada. Erinevalt käesolevalt arestitud nõuetest ei kahjustaks vastava nõude arestimine olulisel määral ei kostjat ega kolmandaid isikuid. Hageja ega kohus ei ole selgitanud, miks ei võiks hagi tagamiseks vastavat nõuet arestida ning tagada seeläbi hagi vähemkoormavamal viisil.
4.4.3.Hagi on üle tagatud. Kohus on taganud hagi kokku ca 3,2 miljoni euro ulatuses. Hageja nõue ei saa aga ühelgi juhul ületada ca 2,5 miljonit eurot ka hageja enda poolt hagis ja hagi tagamise taotluses esitatud väidete kohaselt. Kuivõrd hagi on vähemalt 0,7 miljoni euro ulatuses üle tagatud, tuleb hagi tagamise abinõud vastavas ulatuses tühistada. Abinõud rikuvad TsMS § 378 lg-st 4 tulenevat ületagamise keeldu (RKTKm 3-2-1-162-09, p 14).
4.4.4.Nõude arestimine põhjustab kostjale rahalist kahju. Hageja on iseenesest õigesti märkinud, et kostja äritegevus seisneb emaettevõtte (RI) laenude vahendamises, mis tähendab, et kostja ei jäta tagastatud laenusid endale, vaid on kohustatud need maksma RI-le. Kui raha, mille LH ja ELON maksavad enda kohustuste täitmiseks, jääks määramata ajaks n-ö lukku kohtu deposiiti, põhjustaks see hagejale olulist majanduslikku kahju. Esiteks, ELON peaks tagastama kostjale laenu hiljemalt 31.12.2024 ning kostjal on kohustus ELON-ile laenatud raha RI-le tagastada samuti 31.12.2024. Kohus on keelanud ELON-il kohustuste täitmise kostjale ning on kohustanud ELON-it täitma kohustuse Rahandusministeeriumi kontole. Kui ELON täidab kohustuse selleks ettenähtud ajal, jääks raha deposiitkontole ilmselt kuni 21.06.2027 (eelduslikult kestab kohtumenetlus 3 aastat). Seega satuks kostja viivitusse enda kohustuse täitmisega RI-le, kuid ei saaks nõuda samal ajal ELON-ilt intressi ja viivist. Kostjal tuleb tasuda RI-le lepingus näidatud intressi 10,5% aastas, või viivist 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Vastaval perioodil (3 aastat) arvestatud intress oleks 285 427,40 eurot ning viivis 992 200 eurot. Teiseks, LH peaks tagastama kostjale laenu ning kostjal on kohustus laen RI-le tagastada hiljemalt 31.12.2024. Kui LH täidab kohustuse selleks ajaks, makstes raha kohtu deposiitkontole, satub
kostja viivitusse oma kohustuse täitmisel ja eelduslikult kolm aastat kestva kohtumenetluse tagajärjel tekib talle kahju intressikuludena 259 479,45 eurot (10,5% aastas) ning viivis 902 000 eurot (0,1% päevas). Hagi tagamisega kostjale tekkiv kahju on seega vähemalt 544 906,85 eurot (= 285 427,40 + 259 479,45).
4.4.5.Kokkuvõtteks taotleb kostja hagi tagamise abinõude tervikuna tühistamist. Kui kohus leiab, et hagi tagamine on vajalik LH ja ELON-i vastu suunatud nõude arestimise näol (määruse resolutsioon p-d 6 ja 9), siis tuleks igal juhul tühistada hagi tagamise määrus osas, millega arestiti kostja kasuks Luha 39 ja Astangu 16 korteritele seatud hüpoteegid (määruse resolutsioon p-d 5 ja 8).
4.5.Kui kohus ei rahulda kostja esimest taotlust (st ei tühista tagamist), palub kostja alternatiivselt teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks kohtu deposiitkontole täiendava tagatise maksmisest summas 512 000 eurot. Kostjale tekib hagi tagamise tõttu märkimisväärne rahaline kahju, mida ei kata hageja makstud tagatis 32 000 eurot ligilähedaseltki.
4.5.1.Hageja on esitanud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude (mitterahaline nõue) ja sellega seonduvad rahalised nõuded. Tagasivõitmise nõude puhul ei peaks kohus tuginema tagatise nõudmisel TsMS § 383 lg-le 11 (nagu on määruses tehtud), vaid sama sätte lg-le 1, mille kohaselt ei ole tagatise summale kehtestatud ülem- ega alampiiri. Tagatise määramisel tuleks lähtuda tagatise eesmärgist, st antud juhul kostjale hagi tagamise tõttu tekkiva võimaliku kahju hüvitamisest, mida reguleerib TsMS § 391. Isegi, kui TsMS § 383 lg 11 kohalduks, on võimalik nõuda hagejalt suurema kui 5% suuruse tagatise tasumist.
4.5.2.Tagatise nõudmine on vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et tagatist tuleb nõuda, kui hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine ettenähtav või tõenäoline. a) Kahju tekkimine on ettenähtav ja tõenäoline. Kostjale tekib ainuüksi raha deposiiti maksmise ja sinna kohtuvaidluse ajaks jäämise tõttu rahaline kahju üle 0,5 miljoni euro. b) Hagejal ei ole piisavalt vara kahju hüvitamiseks. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, tekib kostjal TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi hageja vastu nõudeõigus kahju hüvitamiseks. Võlgnik on pankrotis ja võlgnikul ei ole raha kahju hüvitamiseks. On küsitav, kas ka pankrotihaldur ise oleks suuteline niivõrd suures summas kahju kostjale hüvitama.
4.5.3.Kostjale tekib hagi tagamise tõttu ainuüski laenu tagastamise võimaluse kaotamisega kahju vähemalt ca 544 000 euro ulatuses. Hagejalt tuleks nõuda TsMS § 383 lg 1 järgi tagatise maksmist vähemalt summas 512 000 eurot (= 544 000 – 32 000). Tagatise summa on suur, kuid peab seda erakorralistest asjaoludest tulenevalt vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus on pidanud mõistlikuks tagatise suuruseks nt ka 40% tsiviilasja hinnast. Võttes arvesse, et kohus on rahuldanud hagi tagamise ca 3,2 miljoni euro ulatuses, on tagatise suurus 512 000 proportsionaalne (ca 16% kohaldatud tagamise abinõude summast). Tagatise nõudmine ei kahjusta hagejat ebaproportsionaalselt võrreldes tagatise nõudmata jätmisega kostjale tekkiva kahjuga. Hagil puudub perspektiiv ja hagi rahuldamine kostja suhtes on võimatu. Kui hageja arvab vastupidist ja usub, et tema hagil on edulootust, peab hageja olema valmis kohtuvaidlust rahastama ning tagama vaidluse ajaks kostja potentsiaalne kahju makstava tagatisega. Tagatise nõudmine ei koorma hagejat põhjendamatult, sest tagatis on kohtu arvelduskontole deponeeritav summa, mille hageja saab kohtuvaidluse lõpus tagasi, kui hageja hagi kostja suhtes rahuldatakse. Seevastu kostja vajab kindlust, et hagejal (pankrotihalduril) on võimalik hagi tagamisega põhjustatav kahju temale TsMS § 391 alusel hüvitada. Kui võlgniku pankrotimenetluses
on käesoleva menetluse jätkumisest huvitatud võlausaldajaid, kes usuvad hagi perspektiivi, siis peaks neil olema võimalik käesolevat menetlust finantseerida ja menetlust jätkata.
4.5.4.Hageja makstud tagatis ei täida seadusest tulenevat eesmärki. Isegi kui kohus leiab, et lähtuma peaks TsMS § 383 lg-st 11, siis tuleks hagejalt nõuda tagatist suuremas summas kui 32 000 eurot. a) TsMS § 383 lg 11 kohaselt peab kostjal olema võimalik saada tagatis vähemalt 5% nõudesummast. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi hinnaga 3 968 772,75 eurot ja maksnud hagi tagamise tagatise 32 000 eurot ehk vaid 0,8% nõudesummast. Seega on kostja võimalus saada hagi tagamisega tekitatud kahju TsMS § 391 alusel hüvitatud oluliselt väiksem, kui seadus ette näeb. b) TsMS § 383 lg 11 jõustus 01.01.2009. Perioodil 01.01.2009-31.12.2010 oli tagatise ülempiir 500 000 krooni (31 955 eurot) ja alates 01.01.2011 32 000 eurot. Seega on ülempiir püsinud 15 aastat muutumatuna. Samal perioodil on aga nt tarbijahinnaindeks tõusnud 75,6%. Järelikult peaks inflatsioonile ja majanduskeskkonnale vastav tagatise ülemmäär olema tänasel päeval vähemalt 56 192 eurot (= 32 000 * 1,756), sest väiksem tagatis ei taga sellisel määral kostja võimalust saada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitatud, nagu seadusandja seda normi kehtestamisel vajalikuks pidas. c) Riigikohus on 2020. aastal sama normi põhiseaduspärasust asjas nr 2-20-5086 kontrollinud ning leidnud (p 17), et see on põhiseadusega kooskõlas. 2020. a oli tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes normi kehtestamise ajaga 24,3%. Tänaseks on tarbijahinnaindeksi muutus kolmekordistunud ning selles olukorras ei ole võimalik kostja hinnangul väita, et piirmäär vastab senini 2009. a seatud eesmärkidele ning võrreldes Riigikohtu poolt 2020. a tehtud lahendiga on olukord muutunud.
4.6.Kostja esitas 13. septembril 2024 vastuse hageja seisukohale, milles jäi oma varem esitatud seisukohtade juurde.
5.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub selle tervikuna rahuldamata jätta.
5.1.Hageja leiab, et hagi rahuldamine on võimalik. Kostja tugineb perspektiivituse vastuväidetes hagi aluste õiguslikele tõlgendustele ning faktiväidetele. Kostja väiteid tuleb hinnata asja sisulisel arutamisel ja mitte hagi tagamise raames. Hagi tagamisel eeldatakse hageja faktiväidete õigsust ning hinnatakse, kas nende õigsuse korral oleks võimalik hagi rahuldada.
5.1.1.Riigikohtu otsus nr 3-2-1-93-00 ei saanudki viidata PankrS §-le 109 ja PankrS §-le 113, sest neid sätteid polnud otsuse tegemise ajal olemas. Küll aga kinnitas Riigikohus printsiipi, et kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtavad maksed on käsitletavad võlgniku maksetena.
5.1.2.Hageja väide, et ta ei olnud võlgniku lähikondne, on sisuline vaidlus faktiväite üle. Hageja on põhistanud kostja ja võlgniku lähikondsust. Hageja faktiväidete õigsust eeldatakse. Sama kohaldub väidetele kostja teadlikkusest võlausaldajate huvide kahjustamisel.
5.1.3.Hageja seisukohas puudub vastuolu – hageja saab ning teenibki iga laenu välja andmise pealt kasu, rakendades selleks intresse. Hageja nõudeõigus ei sõltu sellest, kas kostja teenitud kasu väljendub raamatupidamislikult kasumi suurendamisena või kahjumi vähendamisena.
5.2.Hageja leiab, et hagi tagamine on vajalik. Hageja ei nõustu kostja argumentidega ning leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud.
5.2.1.Kostja varaline seisund ei taga hageja nõude täitmist. Kostjal on küll 2023. a majandusaasta aruande kohaselt vara kokku 14 697 548 eurot, aga tegemist on pea täielikult nõuetega kolmandate isikute vastu. Sama aruande kohaselt on kostjal likvideeritavat kinnisvara vaid 1 152 237 euro
ulatuses (Talveaia kinnistu), materiaalset põhivara 4 067 euro ulatuses ning raha käibevarana vaid 35 549 eurot. Kostja võis küll teenida kasumit 165 612 eurot, kuid see tõstis kostja omakapitali vaid 246 955 euro tasemele – samal viisil jätkates kuluks kostjal haginõude rahuldamiseks enam kui kümme aastat.
5.2.2.Kostja on sõltuv oma emaühingust ja kostja enda majanduslikult iseseisev varakogum on haginõuet arvestades liiga väike. Kostja emaühing peaks käituma vastuolus oma majanduslike huvidega, et võimaldada hagi rahuldamist enda vahendatud laenude arvelt.
5.2.3.Kostja tegevusluba on siinkohal vähetähenduslik, see peab olema igal juriidilistele isikutele laenuandjana tegutseval isikul ning täidab eelkõige taustakontrolli funktsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel. Majanduslikke tagatisi ja nõudeid täitvaid makseteenuse tegevuslube kostjal ei ole.
5.2.4.Kostja vahendatud laenuportfelli edasi andmine haginõude rahuldamise vältimiseks ei oleks oluliselt takistatud, kuivõrd selline tegevus ei eeldaks krediidiasutuste heakskiitu.
5.2.5.U. Võimre arvamus analüüsis kostja finantsseisundit – tegemist ei olnud õigusliku hinnanguga. U. Võimre jõudis asjatundjana järeldusele, et kostja äritegevuse lõpetamine ning varade (mis moodustusid enamjaol nõuetest) käsutamine oleks hagi esitamise ja tagamata jäämise korral lihtne. Kohus on oma diskretsioonis vaba otsustamaks, kas ja millisel määral asjatundja arvamusele tugineda.
5.3.Nõuete ja hüpoteekide arestimine ei kahjusta kolmandaid isikuid.
5.3.1.Kostja on ebaõigesti tuletanud kohtupraktikast, et hagi tagamisega ei tohi panna kohustusi ega piiranguid menetlusväliste isikute suhtes. Riigikohus ei ole sellist üldistust teinud. Kostja viidatud lahendites on Riigikohus öelnud, et hagi tagamine ei tohiks menetlusvälisele isikule panna aktiivset kohustust ega võtta ära olemasolevat õigust. Käesolev hagi tagamine kumbagi ei tee.
5.3.2.Laenunõuete arestimine ei võta laenusaajatelt (ELON ja LH) ühtegi õigust ega pane ühtegi kohustust. Kohustus laen tagastada tuleneb laenulepingust. Keeld täita kostjale ei ole täitmise õiguse ära võtmine, kuivõrd laenusaajatele on võimaldatud täitmise soovi – ehk tegemist ei ole aktiivse kohustuse seadmisega – korral maksta võlgnetav summa kohtu deposiitkontole. Eeltoodu piirab küll kostja võimalusi täitmist endale nõuda, kuid kostja õiguste piiramine hagi tagamisega ei ole keelatud.
5.3.3.Hüpoteekide arestimine ei võta kinnisasja omanikelt õigust kinnisasja ilma hüpoteegita võõrandada. See õigus on juba piiratud olnud hüpoteegi seadmise tõttu. Hagi tagamisega hüpoteegi kui nõude tagatise arestimine võtab kostjalt võimaluse anda nõusolek hüpoteegist loobumiseks või selle võõrandamiseks. Kolmandal isikul jääb aga õigus nõuda hüpoteegi lõpetamist seaduslike eelduste täitumise korral.
5.3.4.Oluline on rõhutada hüpoteekide arestimise olulisust hagi tagamise meetmena. Hüpoteekide kui tagatiste arestimise eesmärk on tagada, et kostja nõuded laenusaajate vastu, mida hageja saaks hagi rahuldamise korral täitemenetluses võõrandada, säilitavad oma väärtuse üksnes nende nõuete tagatise olemasolul. Kostja on määruskaebuses kinnitanud, et nii LH kui ka ELON on pelgalt oma vastavate kinnistute arendamise eesmärgil loodud äriühingud ehk teisisõnu ilma kinnisasjata ei ole neil äriühingutel mingit muud vara, mille arvelt kostja nõudeid täita saaks.
5.3.5.Luha 39 korteriomandite kinnistutele kostja kasuks seatud ühishüpoteegi arestimine ei muuda LH-le võimatuks Luha 39 korterite müümist. Kostja ei ole esitanud LH-ga sõlmitud laenulepingut, mis reguleeriks hüpoteegi lõpetamist korteriomanditele. Kui kostja ei ole lepinguliselt kohustatud igakordse korteri müügi võimaldamiseks sellist nõusolekut andma, siis on kostja etteheide ka
sisutühi. Kostja võib küll kohtule lubada, et ta muidu kindlasti nõusolekuid LH-le jagaks, kuid tegelikkuses oleks LH-l takistatud korteri müük ilma hüpoteegita, sõltumata hagi tagamisest. Kostja jätab tähelepanuta TsMS § 378 lg 6 kohaldamise võimaluse. See säte reguleerib olukordi, kus hagi tagamisest hagejale tulenevad õigused võivad takistada tehinguid, mis sõlmitaks muidu hageja huvides. Kui korteri müügist tulenev müügitulu laekub Coop Panga laenunõude täitmiseks või kostja laenunõude täitmiseks kohtu deposiitkontole, ei ole hagejal ka etteheidet kostjale hüpoteegi kustutamise nõusoleku andmiseks TsMS § 378 lg 6 alusel. Alates hagi tagamise seadmisest on hageja juba ühe korteriomandi (registriosa nr 24463650) hüpoteegita müügi võimaldamise eesmärgil sellise nõusoleku andnud.
5.3.6.Hageja annab kahtluste hajutamiseks LH-le ka tahteavalduse, millega hageja kohustub andma LH-le nõusoleku müüdava korteriomandi hüpoteegi alt vabastamiseks tingimustel, et turutingimustel müügihind tasutakse Coop Pangale ja/või kohtu deposiitkontole. Kostja ei pea seega igakordselt küsima, et hageja annaks TsMS § 378 lg 6 alusel nõusoleku, vaid saab seda hagejalt tingimuste täitmisel nõuda. Kostja esitas LH ja Coop Pank vahelise laenulepingu, kus punktis 2.12.12 andis Coop Pank samalaadse nõusoleku korteriomandi hüpoteegi alt vabastamiseks. Seega jääb sõltuma vaid kostja käitumisest hüpoteegipidajana, kas LH-l on võimalik korteriomandeid hüpoteegita müüa. Piiratud on üksnes kostja võimalused nõustuda korteriomandi müügiga alla turuhinna või müügihinna suunamisega mujale kui arestitud nõude täitmiseks.
5.3.7.Isegi kui ühishüpoteegi arestimine takistaks mingil viisil LH äritegevust korteriomandite turustamisel, siis on kahjulik mõju LH-le välistatud. Korterite müük võib jääda ootama ka vaidluse lõppu. Kuivõrd LH on kostja tütarühing, siis ei ole ka eluliselt usutav kostja väide, et Coop Pank taganeb laenulepingust ja hakkab korteriomandeid sundmüügi korras madalate hindadega müüma. LH kasum liigub dividendina kostjale kui omanikule. Kostja sõnul on müümata korterite hind üle 3 miljoni euro. Selle tulu säilitamiseks on palju tõenäolisem, et kostja või tema emaühing tasub kohtu deposiitkontole 1 000 000 eurot ja taotleb aresti tühistamist. Samuti on tõenäolisem, et LH suhtes sundtäitmise vältimiseks refinantseerib (kasvõi Coop Panga kaudu) kostja laenu ning vabaneb seega laenu täitmisega kostjast kui laenuandjast.
5.3.8.Hagi tagamise mõju ei ole suurem kui 1 miljon eurot. Tagamise meetme lõpetamiseks piisab 1 miljoni euro tasumisest kohtu deposiitkontole. Kinnisvara suurem väärtus ei ole hagi tagamise tegelik mõju. Kui 100 000 eurot maksvale kinnistule seatakse kohtulik hüpoteek 10 000 eurot, siis ei saa väita, et selle meetme mõju on tegelikult 100 000 eurot. Meede takistab terve kinnistu hüpoteegivaba müüki, kuid meetmest vabaneb vaid 10 000 euro tasumisel.
5.3.9.Hageja ei nõustu kostja väitega, et meede takistab nõude täitmist. Meede lihtsustab nõude täitmist. Kostja viide Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-74-10 käsitleb olukorda, kus hagi tagamise meetmena pelgalt keelati kohustuse täitmine. Antud juhul keelatakse kohustuse täitmine kostjale, kuid säilib võimalus kohustuse täitmiseks üldiselt, tasudes summa kohtu deposiitkontole. Hagi tagamine (nõude ja seda tagava hüpoteegi arestimine) võimaldab muidu iseseisvate varadeta kostja osas täita haginõuet arestitud ning hüpoteegiga tagatud nõude arvelt.
5.3.10.Astangu 16 puhul on tegemist ELON-ile kuuluva üksiku kinnistuga, millele on seatud hüpoteek. On asjakohatu kostja väide, et hüpoteegi arestimine piirab ELON-i õiguseid. Laenu refinantseerimine ei ole takistatud, kuivõrd refinantseerimine eeldab endisele laenuandjale tasumist. Laenu tasumisel on võimalik hüpoteegi kustutamine ning uue hüpoteegi uue laenuandja kasuks seadmine sõltumata hagi tagamise meetmest. Uue laenu võtmine on hagi tagamise korral sama keeruline kui hagi tagamiseta, sest laenu tasumiseta varasem hüpoteek üldise majandusloogika järgi kuhugi kaduda ei saa ning jääb segama uusi laenuandjaid.
5.4.Hageja leiab, et nõuete ja hüpoteekide arestimine on proportsionaalne.
5.4.1.Hageja nõude suurus ning kostja varaline seis alust arvata, et kostja osas esineb objektiivne oht, et kohtuotsuse täitmisel võib tekkida hagi tagamata jätmisel nõude täitmisega raskusi. Tagasivõitmise nõude rahuldamine muutub sellisel juhul võimatuks. Hagi tagamise määrusest tuleneb, et kohus hindas seda, millised olid hageja õigustatud huvid ja asjaolud (sh suur hagi hind) ning jõudis järeldusele, et hagi tagamisega ettenähtud abinõud on põhjendatud ja proportsionaalsed (vt maakohtu määruse p 8 ja 9).
5.4.2.Kinnistute müük kostja ees nõuete täitmiseks jääb võimalikuks nii LH kui ka ELON-i puhul. Samuti on mõlemal laenusaajal kinnistute müügi asemel võimalik nõudeid täita nt refinantseerimisega.
5.4.3.Pahatahtlikkuse korral on mitmeid skeeme, kuidas kinnistu ja kostja vahendatav laen kanda edasi järgmisele SPV-le. Näiteks võib hüpoteekide arestimata jätmise korral ELON Astangu kinnistu „müüa“ uuele SPV-le ning müügihind leppida kokku laenuks. Seejärel võib ELON oma „laenu“ „müüa“ kostjale. Ning kostja võib seada hüpoteegi selle uue „laenu“ tagamiseks uue SPV vastu. ELON-i vastu nõude täitmine muutuks võimatuks varade puudumise ja samasuuruse vastunõude tõttu. Seda skeemi takistab ainult hüpoteegi arestimine.
5.4.4.Kostja esitatud alternatiivne hagi tagamise abinõu (pankrotimenetluses tunnustatud kostja nõude arestimine) ei ole asjakohane. Tegemist ei oleks hagi täitmist lihtsustava meetmega. Võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt kostja ja teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada. On tõsi, et kui hagi rahuldamise tulemusena kohustuks kostja tasuma pankrotivarasse 3,5 miljonit eurot, siis kuuluks 23% (ehk 805 000 eurot) sellest tagasi maksmisele kostjale. Ometi ei tähenda selle nõude arestimine, et selle nõude arvelt saaks kostja varade puudumise korral hagi 805 000 euro ulatuses täita. Tegemist on 23%-ga rahalistest vahenditest, mida kostja varadest täita võimalik on. Kui kostja varadest õnnestuks täita haginõue 100 000 euro ulatuses, oleks selle nõudeõiguse väärtus 23 000 eurot. Hagi tagamise meetme eesmärk kindlustada, et mingisuguses kindlaksmääratud ulatuses oleks hageja nõude täitmine tagatud. Seetõttu ei ole protsentuaalse nõude arestimine hüpoteetilise varakogumi suhtes ka asjakohane ega sisuline tagamise meede.
5.4.5.Kostja väide, et hagi on üle tagatud, tugineb kostja ekslikule eeldusele, et hageja ei saa nõuda kostjalt tagastatavale 2,5 miljonile eurole lisaks ka saadud kasu väljaandmist 1 miljoni euro ulatuses. Kuivõrd nõue on võimalik, ei ole hagi tagamine 3,2 miljoni euro ulatuses üle tagamine. Hagi tagamine on proportsionaalne tulenevalt TsMS § 378 lg-st 4, sest hagi tagavad abinõud arvestavad hagi hinda ega ületa seda.
5.5.Hageja leiab, et kostja alternatiivne taotlus täiendava tagatise nõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.
5.5.1.Kostja õiguslik tõlgendus TsMS § 383 lg 1 rakendamisest lg 1 1 erinormi asemel on alusetu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tagatise alam- ja ülemmäärad on iseenesest kohtu jaoks imperatiivsed. Rahalise hagi tagamisel ei ole võimalik kohaldada lg-s 1 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust tagatise ulatuse määramisel, sest see muudaks lg-s 11 sisalduva tagatise suuruse piirangu sisutühjaks (TsMS II kommenteeritud väljaanne, lk 638–639, 3.3.2.c). Kostja viited õiguskirjandusele käsitlevad TsMS § 383 lg 1 üldiseid põhimõtteid, mitte lg 11 erisusi ega kahe sätte vahelisi erinevusi. Puudub vaidlus, et hageja on taotlenud rahalise nõude tagamist. Hageja on tasunud tagatise maksimummäära 32 000 eurot TsMS § 383 lg 1 1 alusel ning see maksimummäär on rahaliste nõuete puhul imperatiivne.
5.5.2.Kostja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-98-16 on hageja seisukohaga kooskõlas, kuivõrd kohus jaatab tagatise määra rakendamist 5%-st kõrgemas osakaalus imperatiivse vahemiku 32 eurot kuni 32 000 eurot raamistikus. Hetkel kehtiva seaduse järgi on tagatise imperatiivne maksimaalne summa 32 000 eurot. Kostja viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahend ei ole kohaldatav,
kuivõrd viidatud asjas nentis II astme kohus, et I astme kohus oli diskretsiooni piirides määranud 10 000 euro suuruse tagatise (haginõuet arvestades 40% määras, kuid siiski väiksemas summas kui 32 000 eurot). Riigikohus on nentinud kohtute diskretsiooni määra osas, kuid ükski kohus ei ole teinud ega seaduse mõttest lähtuvalt ka saa teha erandeid maksimaalsest summast, milleks on 32 000 eurot.
5.5.3.Hageja ei nõustu kostja hinnanguga hagi tagamise meetmega tekkivale kahjule. Kostja ei ole tõendanud, et pangagarantii esitamisega kaasneks väidetavate intressikuludega (10,5% aastas) võrreldav kapitalikulu. Hagejale teadaolevalt on pangagarantiide keskmine tasu 2,5% aastas ning korraliku kapitaliseeritusega ühingule – nagu kostja emaettevõte seda kahtlemata on – on krediidiasutused valmis pakkuma ilmselt veelgi soodsamaid tingimusi.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et ei lahenda kostja määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust täiendava tagatise 512 000 euro nõudmiseks, kuna taotluse lahendamine sõltub sellest, kas maakohtu hagi tagamise määrus jõustub või mitte. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise TsMS § 383 lg 11 alusel maksimummääras, s.o 32 000 eurot. Kohtu hinnangul on TsMS § 383 lg-s 1 1 sätestatud tagatise ülem- ja alammäär iseenesest kohtu jaoks imperatiivne. Riigikohus on rõhutanud, et rahalise hagi tagamisel ei ole võimalik kohaldada lg-s 1 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust tagatise ulatuse määramisel, sest see muudaks lg-s 1 1 sisalduva tagatise suuruse piirangu sisutühjaks (TsMS II kommenteeritud väljaanne, lk 638-639, 3.3.2.c).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
8.Riigikohus on selgitanud, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates peab ringkonnakohus kontrollima haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatust pärast kostja või muu menetlusosalise menetlusse kaasamist ka nende esitatavaid väiteid arvestades (RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p 14.1). Seega kujundab ringkonnakohus kostja määruskaebemenetluses esitatud väiteid arvesse võttes seisukoha selle kohta, kas hagi tagamise eeldused on täidetud ja kas hagi tagamine on põhjendatud.
9.Riigikohtu pikaajalisest praktikast tulenevalt saab hagi tagada, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud põhistatud (vt nt RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ning hagi on õiguslikult perspektiivikas. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 118 lg 1 sätestab, et tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule ja et tagasivõitmise nõude esitab haldur. Praeguses asjas on pankrotis võlgniku pankrotihaldur esitanud hagi võlgniku tehingute ja toimingute kehtetuks tunnistamiseks. Seega on hagi esitanud isik, kelle pädevuses see on. Maakohus on hagi menetlusse võtnud, mistõttu tuleb eeldada, et hagi on õiguslikult perspektiivikas.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagis esitatud nõuete rahuldamine on õiguslikult võimatu, sest võlgnik ei maksnud kostjale raha vabatahtlikult, vaid kohtutäitur arestis selle ja maksis selle hiljem kostjale. Alates 1. jaanuarist 2004 kehtiva PankrS § 109 lg 3 sätestab sõnaselgelt, et tehinguks pankrotivara moodustamise, sh tagasivõitmise tähenduses loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses, siis on tarbetu menetlusosaliste vaidlus selle üle, kas hageja on viidanud õigele normile või mida ütles Riigikohus 19. juuni 2000 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9300. Õiguse kohaldamine on kohtu ülesanne tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 19).
9.2.Kostja väiteid selle kohta, et ta ei olnud võlgniku lähikondne ja seetõttu on hagi esitamise õigus lõppenud, ei saa kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hinnata. PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse rahalise kohustuse täitmine kostjale toimus PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Seda, kas kostja oli võlgniku lähikondne ehk kas täidetud oli PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kohaldamise eeldus, saab kohus hinnata ainult asja sisulise läbivaatamise käigus.
9.3.Samuti saab kohus ainult asja sisulise läbivaatamise käigus hinnata, kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, kas kostja teadis sellest või pidi sellest teadma ning kas kostja teenis täitemenetluses saadud raha arvelt kasu.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagi tagamata jätmine ei raskendaks kohtuotsuse täitmist. TsMS § 377 lg 1 järgi võib hagi tagada, kui tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõude suurus ning kostja varaline seis ja üldine finantsseisund annavad alust arvata, et kostja osas esineb objektiivne oht, et kohtuotsuse täitmisel võib tekkida hagi tagamata jätmisel raskusi. Ka kostja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus lähtus kostja varalise seisundi hindamisel kostja 2022. a majandusaasta aruandest, kui kostja kahjumi suurus oli 204 875 eurot ja omakapital 81 343 eurot. Pärast maakohtu määruse tegemist esitatud kostja 2023. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetas kostja viimase majandusaasta 165 612 euro suuruse kasumiga ja omakapitaliga 246 955 eurot. Kostja varade väärtus vähenes samas 16 405 972 eurolt 14 697 548 eurole ehk 1 708 424 euro võrra. Ainuüksi kostja varade bilansiline väärtus hagi tagamise ajal ei taga seda, et kostja varaline seisund on piisav ka siis, kui hagi rahuldamise korral on kohtuotsust vaja täita. Kostja tegevuse ümberkorraldamist ei takista oluliselt ka tema kui finantseerimisasutuse tegevusluba. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 70 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba finantseerimisasutusena tegutsemisel. See tegevusluba täidab eelkõige taustakontrolli funktsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel. Seaduses ei ole finantseerimisasutusele kehtestatud minimaalse osakapitali nõuet või muid sarnaseid nõudeid. Hageja on oma vastuses määruskaebusele veenvalt selgitanud, et kostjal ja tema osanikel ei ole olulisi takistusi kostja tegevuse sellisel viisil ümberkorraldamiseks, et hageja nõude täitmine oleks raskendatud või võimatu.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjale kuuluvate hüpoteekide arestimisega on lubamatult piiratud kolmandate isikute õigusi. LH ja ELON-i kinnistuid koormavad hüpoteegid on seatud hageja kasuks, seega piirab nende arestimine formaalselt ainult kostja õigust neid käsutada. Hagi tagamise meetmed ei kohusta kolmandaid isikuid mingiks aktiivseks tegevuseks, sh kostja suhtes kohustuse täitmiseks ega keela nende tegevust, sh kostja suhtes kohustuse täitmist.
Keelatud on ainult kohustuse täitmine kostjale, selle asemel peab kolmas isik kohustuse täitmisel makstava raha tasuma kohtu deposiitkontole (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6.1 ja 9.1). Samuti ei ole piiratud kostja kui LH osaniku tegevust. Kostja viidatud lahendites (RKTKm 20.03.2013, 3-2-1-135-12, p 14; RKTKm 10.02.2016, 3-2-1167-15, p 7; RKTKo 31.10.2018, 2-16-9519/78, p 40) on Riigikohus selgitanud, et lubamatu on hagi tagamine viisil, millega kolmandale isikule pannakse aktiivne kohustus täita kohustus kostjale, võetakse kolmandalt isikult mingi õigus või keelatakse kostja tegevus kolmanda isiku osanikuna või muu organi liikmena. Maakohus ei ole hagi tagades neid põhimõtteid rikkunud.
12.Ringkonnakohus nõustub samas kostja seisukohaga, et majanduslikus mõttes muudab kostjale kuuluvate hüpoteekide arestimine keerulisemaks ka kolmandate isikute majandustegevuse, sest neile kuuluvatelt kinnistutelt hüpoteekide kustutamiseks on vaja lisaks kostja nõusolekule ka hageja nõusolekut. Eriti suur mõju on arestitud hüpoteekidel kolmanda isiku LH tegevusele, sest talle kuuluvad korteriomandite kinnistud, mille müümisega ta tegeleb. Kuigi formaalselt ei takista kostjale kuuluv hüpoteek, arestitud või mitte, kinnistu võõrandamist kolmandale isikule, on majanduslikus mõttes selge, et sellist vara ei ole võimalik võõrandada tema harilikule väärtusele vastava hinnaga. Seetõttu on asjakohatud ka hageja etteheited, et kostja ei ole tõendanud, et tal on lepinguline kohustus anda nõusolek müüdavalt korteriomandilt tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Samas on hageja kinnitanud, et annab juhul, kui hüpoteegi kustutamine on vastavuses hagi tagamise tingimustega, nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks TsMS § 378 lg 6 alusel. Hageja on ühe sellise nõusoleku juba andnud ja hüpoteek korteriomandi kinnistult nr 24463650 on kustutatud. Kui hageja edaspidi keeldub põhjendamatult hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmisest, siis on kostjal sellele asjaolule tuginedes võimalik taotleda hagi tagamise abinõude muutmist. Samuti on kostjal maakohtu määruse resolutsiooni p-de 6.2 ja 9.2 kohaselt võimalik asendada hüpoteekide arest kohtu deposiitkontole makstava tagatisega või pangagarantiiga.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamiseks valitud meetmed on vajalikud ja proportsionaalsed. Kostja määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna põhjust asuda selles küsimuses teistsugusele seisukohale. Kostjal on mitmeid võimalusi oma tegevuse korraldamiseks nii, et hagi tagamise meetmetest talle tekkiv kahju oleks minimaalne.
14.Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamiseks puuduvad kostjaid ja kolmandaid isikuid vähem koormavad meetmed. Kostja pakutud alternatiivne hagi tagamise abinõu (pankrotimenetluses tunnustatud kostja nõude arestimine) ei ole asjakohane. Võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt kostja ja teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada, seega puudub praegu sellel nõudel tagatisena reaalne väärtus. Sellise nõude arestimine pole asjakohane ega sisuline tagamise meede.
15.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja alternatiivse taotluse teha hagi tagamise jätkamine sõltuvaks täiendava tagatise andmisest ning nõuda hagejalt hagi tagamise tagatise 512 000 euro tasumist.
15.1.Kostja on seisukohal, et tagasivõitmise nõude puhul ei peaks kohus tuginema tagatise nõudmisel TsMS § 383 lg-le 11 (nagu maakohus on määruses teinud), vaid sama sätte lg-le 1, mille kohaselt ei ole tagatise summale kehtestatud ülem- ega alampiiri. Tagatise määramisel tuleks lähtuda tagatise eesmärgist, st antud juhul kostjale hagi tagamise tõttu tekkiva võimaliku kahju hüvitamisest, mida reguleerib TsMS § 391. Hageja leidis, et tegemist on rahalise nõudega hagiga, TsMS § 383 lg-s 11 kuulub kohaldamisele ja selles sätestatud tagatise alam- ja ülemmäär on kohtu jaoks imperatiivsed. Samale seisukohale asus maakohus kostja määruskaebust läbi vaadates.
TsMS § 383 lg 11 esimene lause sätestab, et kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise TsMS § 383 lg-s 1 1 sätestatud maksimummääras, s.o 32 000 eurot. Hageja on hagis esitanud nii tagasivõitmise nõuded kui ka nõude mõista kostjalt välja 3 527 798 eurot. Tagasivõitmise nõue ei ole rahaline nõue TsMS § 383 lg 1 1 tähenduses, sest tegemist on kujundushagi, mitte sooritushagiga. Samas on Riigikohus selgitanud, et tehingu tagasivõitmise hagi võib sisaldada nii kujundushagi kui ka sooritushagi tunnuseid. Tagasivõitmise hagi vastab kujundushagi tunnustele osas, kus hagis on nõutud tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu tagasivõitmise hagi kohta tehtud kohtulahend on kujundusliku toimega. Tehingu kehtetuks tunnistamisega kujundab kohus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi jõustumisest ümber (vt RKTKo 06.12.2023, 2-20-5103/97, p 12.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna praegusel juhul on hageja esitanud nii kujundushagi kui ka rahalise nõudega sooritushagi ja hagi tagamine on vajalik just sooritushagi täitmise tagamiseks, kuulub ringkonnakohtu hinnangul kohaldamisele TsMS § 383 lg 11. Selles sättes nimetatud tagatise alam- ja ülemmäär on kohtu jaoks imperatiivsed. Lisaks tuleb arvestada, et Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul ka mitterahalise nõudega hagi tagamise korral põhjendatud lähtuda TsMS § 383 lg-s 1 1 sätestatud tagatise ülemmäärast (vt RKTKm 17.10.2024, 2-23-17002/34, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.2.Riigikohus on hinnanud tagatise ülemmäära põhiseaduspärasust ja leidnud, et TsMS § 383 lg 11 ei ole põhiseadusega vastuolus (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 17). Kostja on viidanud olukorra muutumisele võrreldes 2020. aastaga, mis ajaks oli tarbijahinnaindeks võrreldes piirmäära kehtima hakkamise ajaga (2009. aasta) kasvanud 24,3%. 2024. aastaks on tarbijahinnaindeksi kasv võrreldes 2009. aastaga u 3 korda suurem (75,6%). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka viimaste aastate kiire inflatsioon siiski alust asuda seisukohale, et TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud tagatise ülempiir oleks muutnud põhiseaduse vastaseks. Sellisest olukorrast saaks rääkida juhul, kui tarbijahinnaindeks oleks kasvanud kordades. Lisaks ei oleks ka juhul, kui tagatise ülemmäär oleks kasvanud tarbijahinnaindeksi kasvu võrra, võimalik rahuldada kostja taotlust. Nagu kostja ise välja toob, oleks tagatise ülemmäär 2024. aastal koos tarbijahinnaindeksi kasvuga 56 192 eurot. See oleks ikkagi umbes kümme korda väiksem kostja taotletud tagatise suurusest.
16.Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsioonis tehtud viitevea. Määruse resolutsiooni p-s 6 on viidatud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja vahelisele 9. septembri 2022 hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingule (notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 2074). Teistes määruse resolutsiooni punktides (4 ja 6.1), milles on viidatud samade isikute samal kuupäeval sõlmitud lepingule, on notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registri nr 3076. Sama erinevus esineb ka hagi tagamise taotluses (p 12, dtl 538). Hagi tagamise taotlusele on lisatud ainult üks leping, mille 9. septembril 2022 on sõlminud Woodpark SPV OÜ, Margus Hallisoo, Marika Tiigimäe, Merike Ristikivi ning kostja, selle lepingu number notar Siret Paavel-Margna ametitoimingute raamatu registris on 3076 (dtl 631). 21. juunil 2024 on selle lepingu kinnistustoimikus säilitatavast ärakirjast väljatrüki teinud Tallinna notar Tea Türnpuu ja väljatrükk on tema ametitoimingute raamatu registris nr 2074 (dtl 630). Seega üks number (3076) on lepingu enda registreerimise number ühe notari registris ja teine (2074) lepingu väljatrüki registreerimise number teise notari registris kaks aastat hiljem ehk ei eksisteeri selliste andmetega dokumenti,
millele on viidatud määruse resolutsiooni p-s 6. Seetõttu on põhjendatud segaduse vältimiseks parandada see viga määruse resolutsioonis ja viidata lepingule õigeid andmeid kasutades.
17.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.