Renovum OÜ hagi M. T. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 1217.15 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1291.58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ, registrikood 14042462, asukoht Ravala pst 8, Tallinn, lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja M. T. , isikukood xxx , elukoht xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/ lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi M. T. vastu.
2.Välja mõista M. T-lt (T, isikukood xxx ) Ühisraha OÜ ja kostja vahel 14.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr Y190213042 tulenev põhivõlg 930.35 eurot, intress 128.26 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, lepingu hooldustasu 10.25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 1.06.2020-12.04.2021 98.29 eurot, kokku summas 1217.15 eurot Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks.
3.Välja mõista M. T-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 930.35 eurolt) alates 13.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas). kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, Renovum OÜ kasuks.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 665 eurot ning mõista nimetatud summa M. T-lt Renovum OÜ kasuks (a/a nr EExxx) välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
Tsiviilasi 2-20-7917 ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid
1.Hagiavalduse (tl 1-9) kohaselt on kostja M. T. ja Ühisraha OÜ vahel 14.02.2019 sõlmitud laenuleping nr Y190213042 (tl 10-11), mille alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 41% aastas ehk 0.114% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 13.03.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 13. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 41.92 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 13.02.2024 kokku summas 2545.20 eurot. Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 286.84 eurot. Laekumisi arvestab hageja laekumise hetkel võlgnetavate summade katteks. Viimase laekumise hetkel (16.08.2019) loeb hageja osaliselt tasutuks põhivõla 34.33 eurot, intressi 202.19 eurot ja hooldustasu 15 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 930.35 eurot ja intresside võlg 16.12.2019 seisuga 128.26 eurot (periood 17.08.2019 - 16.12.2019). Võlgnevus hooldustasu osas 10.25 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0.25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2.50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 3 päeva eest (alates 7. kuni 10. osamaksed, osaliselt 11. makse) 10.25 eurot (4 x 2.50 + 2.50 x 3 päeva /30 päeva). Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 01.06.2020 on summas 177.12 eurot tagastamata põhivõlgnevuselt (930.35 eurot x 0.114 % x 167 päeva ehk ajavahemik 17.12.2019 - 01.06.2020). Kostja oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja ütles 16.12.2019 lepingu üles (tl 24). Ühisraha OÜ loovutas 11.03.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (tl 25). Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ühisraha OÜ on kostjale saatnud tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks 4 x 5 eurot, ülesütlemise hoiatus 2x5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 EUR ning nõude loovutamise teatise 5 eurot (tl 16-23, hinnakiri tl 26-27). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 930.35 eurot, intress 128.26 eurot, lepingu hooldustasu 10.25 eurot, seisuga 01.06.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 177.12 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti viivis alates 02.06.2020 põhinõudelt 930.35 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0.114% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hiljem hageja muutis esitatud nõuet ning soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise seadusjärgses määras 8% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega ehk summas 34.18 2 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 eurot (ajavahemik 17.12.2019-01.06.2020). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise seadusjärgses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1103.04 EUR (s.h põhivõlg 930.35 EUR, intressid 128.26 EUR, hooldustasu 10.25 EUR, viivis 34.18 EUR seisuga 01.06.2020, võla sissenõudmiskulud 50 EUR). Kostja seisukoht
2.Kostja märgib oma vastuses (tl 46-50), et Ühisraha OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal oli võetud varasemalt hüpoteegiga tagatav laen AB Kreditex AS-ilt. Kostjal oli selle laenu tagasimaksmisega juba mitu kuud olnud raskusi. Kostja oli sõlminud maksepuhkuseks graafiku, millest ei suutnud kinni pidada ning mitu järjestikust makset olid juba tasumata. Makseraskuste tekkides pani kostja müüki oma eluaseme (tl 55-71), et võlgadest vabaneda. Vältimaks AB Kreditex AS-i poolt korteri sundmüüki panekut makseraskuste tõttu, laenas kostja Kreditex Ühisrahalt 1000 eurot, et kostja jõuaks ise korterile ostja leida ning korterit ei müüdaks skeemide kaudu odavalt maha. Kui kostja sai Kreditex Ühisrahalt laenu, kandis ta sellest 570 eurot AB Kreditex AS-ile (tl 51-54). Kui kostja leidis korterile ostja ning notaritehing oli juba määratud, selgus AB Kreditex AS-i töötajaga kirjavahetuses, et ca 24 000 eurose laenujäägi ennetähtaegse lõpetamise tasudena tuleb kostjal tasuda üle 10 000 euro erinevaid leppetrahve. Pahatahtlikkusele ning alusetule rikastumisele rõhudes õnnestus leppetrahv kaubelda 5000 euro suuruseks. Kuna notaritehingu jäämiseni oli vaid üks päev, seati kostja tehinguga sundolukorda, sest korter tuli müüa ja ilma hüpoteegipidajata ei oleks saanud tehingut teha. Seetõttu kaotas kostja mitmeid tuhandeid eurosid ning ei saanud hoolimata kodu müügist kõiki võlgnevusi (erinevad kompromisslepingud ja maksegraafikud tl 79-93) tasuda. Ta suutis peale notaritehingut 16.08.2019 tasuda vaid 136 eurot. Samuti on kostja maksnud Kreditex Ühisraha arvele maksetena 286.84 eurot nagu ka hagiavaldusest nähtub. Kostja silme läbi on kätte saadud laen liikunud samal aadressil asuvate ja koos tegutsevate asutuste arvele 856.84 euro ulatuses. Kostja on hagejale maksekäsu kiirmenetluses vastanud ja pakkunud kompromissi, millega hageja paraku ei nõustunud (tl 74-77). Hageja teab, et kostja sissetulekuks on miinimumpalk 584 eurot (tl 72-73). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mitte välja mõista riigilõivu ega õigusabikulusid, kuna tema nõustus asja kompromissiga lahendama. Hagi koostamisele ei saa mõistlikult kuluda neli tundi. Samuti palub kostja mitte välja mõista ebaseaduslikus suuruses viiviseid ja vähendada neid seaduses ettenähtud piirini.
3.Hageja märgib oma järgmises seisukohas (tl 99-104), et üksnes asjaolu, et kostja tasus tagasimakse AB Kreditex AS-le summas 570 eurot järgmisel päeval pärast laenu saamist, ei tõenda, et kostja sattus krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena oli ta sunnitud võtma uusi laene. Isegi kui kostja võttis laenu oli varasema laenu likvideerimiseks, hageja ei teadnud ega saanud teada, milleks kostja laenu võttis. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, et ta oli krediidivõimetu laenu väljastamise ajal (14.02.2019). Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal tekkisid makseraskused pärast laenu saamist: -kostja poolt esitatud lisana „ebamõistliku leppetrahvi nõudekiri ja ebamõistlik sundolukorras makstud leppetrahv, kiri oli saadetud kostjale 12.08.2019, st poolaasta pärast laenu saamist; -kostja poolt esitatud töölepingu lisa tõendab, et kostja töötasuks alates 01.03.2020 on 584 EUR. Kostja on jäänud esitamata andmeid tema töötasu suuruse kohta laenu väljastamise ajal; - kostja poolt esitatud lisad „kohustused“ kinnitavad, et kostjal tekkisid uued laenukohustused peale 14.02.2019 laenulepingu sõlmimist: 13.01.2020 oli sõlmitud maksegraafik ts asjas nr 23 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 19-135553 Bondora AS ja kostja vahel; 30.01.2020 oli sõlmitud kokkulepe ts asjas nr 2-19137928 Holm Bank AS ja kostja vahel, 31.01.2020 oli sõlmitud kokkulepe ts asjas nr 2-19139704 OK Incure OÜ ja kostja vahel ja 05.03.2020 oli sõlmitud kokkulepe ts asjas nr 2-20102009 OK Incure OÜ ja kostja vahel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis Ühisraha OÜ arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabe (tl 105) ja kontrollis kinnistusraamatu andmeid(tl 106-109). Hageja märgib, et 14.02.2019 laenulepingu sõlmimisel täitis kostja laenutaotluse, milles näitas oma igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kostja avaldas, et tema sissetulek on 1300 € kuus (neto) ja igakuised kohustused 130 €. Kostja kinnitas laenutaotluses, et ta soovib laenu võtta tarbimise eesmärgil. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal 2 töökohta. Laenu väljastamise ajal kuulus kostjale korter aadressil Kuldse Kodu tn 1 – 40, Pärnu, hüpoteegiga AB Kreditex AS kasuks. Kuna kostja poolt laenuandjale edastatud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline, ei olnud leping heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Kostja ei avaldanud laenutaotluses, et temal oli võetud varasemalt hüpoteegiga tagatav laen AB Kreditex AS-ilt ja et selle laenu tagasimaksmisega olid juba mitu kuud temal raskusi. Lähtudes laenutaotlusest ei saanud hageja eeldada, et kostjal on raskused võetud kohustuste täitmisega – kohustuste igakuine summa oli mõistlik võrreldes neto sissetulekuga. Kostja krediidihinnang on määratud peamiselt andmete järgi, mida kostja on ise avaldanud. Ühisraha OÜ on hinnanud kostja krediidivõimelisust, omandades teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 on vastutustundliku laenamise põhimõtet rakendatud. Juhul kui kostja esitas valeandmeid, üritades sellega luua mulje justkui krediidivõimelisest kliendist, siis lasub riisiko temal ja selle eest ei saa võlausaldaja vastutada. Hagejale jääb ka arusaamatuks, miks peale notaritehingut 16.08.2019 sai kostja tasuda võlgnevuse likvideerimiseks vaid 136 eurot. Hageja leiab, et peale korteri võõrandamist on jäänud kostjal piisavad vahendid (16321.48 eurot, 14.08.2019 notariaalse lepingu p 5.2.3), et täida tema kohustusi ja likvideerida võlgnevus hageja ees.
4.Kostja märgib oma seisukohas (tl 114-116), et laenuandja ei teostanud mitte mingisugust krediidikontrolli. Kostja ei sattunud makseraskustesse peale laenu võtmist, vaid oli seda juba varem. Maksehäireregistris oli kostjal juba mitu kehtivat maksehäiret (tl 117-121), kuid laenuandja ei teostanud mingit krediidianalüüsi ja andis maksehäirete olemasolust hoolimata juba makseraskustes olevale kliendile laenu. Samuti teadis Ühisraha OÜ, et kostjal on Kreditex AB-st võetud hüpoteeklaen, ega kontrollinud selle laenu teenindamist. Kostja poolt esitatud lisad „Kohustused” ei näita, et makseraskused tekkisid peale laenu võtmist. Makseraskused olid laenu saamisel täiesti olemas, kuid Ühisraha OÜ ignoreeris neid ja andis vastutustundetult laenu. Nagu kostja lisadest „Kohustused” nähtus, oli kostjal ka palju teisi võlgnevusi ning kõigi ära maksmiseks ei jätkunud vahendeid ebamõistlike trahvide tõttu laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kostja seisukohalt niigi raskustes olevalt inimeselt (kostja on jäänud töötuks – tl 122-123) ülemäärase viivise nõudmine ei ole sugugi heade kommete ja tavade järgimine.
5.Hageja märgib oma lõplikus seisukohas (tl 128-136), et laenuandja on kontrollinud 03.01.2019 (esialgse laenutaotluse esitamise kuupäev) erinevaid registreid ja andmebaase (maksehäireregister Crediidinfo.ee, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, Riigiteataja kohtulahendite otsing, maksuamet, EL ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsing, kinnistusraamatu register). Maksehäireregistri kontrollimine näitas, et enne lepingu sõlmimist ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kogumispensioni registri kontrollimine näitas, et kostja keskmiseks palgaks (bruto) oli enne lepingu sõlmimist 1070.29 eurot kuus. Kostja selgituse kohaselt lisandusid palgale veel sissetulekud toetuste ja elatise kujul. Kinnisturaamatu väljavõtte kuulus laenu andmise ajal kostjale korter aadressil Kuldse Kodu tn 1 –40, Pärnu hüpoteegiga AB Kreditex AS kasuks. Teistes registrites ja 4 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 andmebaasides puudus kostja kohta negatiivne info. Selle kontrollimise tulemusena selgus, et kostjal on sissetulek, temale kuulub kinnisvara ja kostjal puuduvad maksehäired. Seega on laenuandja omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimusteltagasi maksma. Kostja poolt edastatud ja saadud krediidivõimelisuse kontrollimisel andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seetõttu ei olnud krediidiandjal alust keelduda laenu väljastamisest kostjale. Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Hageja selgitab, et 03.01.2019 peale esialgse laenutaotluse kättesaamist palus laenuandja kostjal saata pangakonto väljavõtte viimase 6 kuu konto eest. Kostja on jätnud pangakonto esitamata. KAVS § 50 lg 4 selgituskirja kohaselt kui tarbija vastavat väljavõtet ei esita, tuleb hindajal veenduda, et krediidivõimelisuse hindamine muude allikate alusel on võimalik ja piisav. Laenuandjale ei olnud teada, et kostja on sattunud makseraskustesse enne laenu võtmist. Kostjal oli laenu võtmise hetkel kohustus teavitama laenuandjat teistest võlakohustustest. Hageja on seisukohal, et ei saa ette heita laenuandjale, et ta ei teostanud maksehäireregistri kontrollimist vahetult enne laenulepingu sõlmimist. Maksehäireregistri kontroll ühe kuu ja 10 päeva eest (03.01.2019) enne laenuandmist (14.02.2019) on mõistlik aeg, mille jooksul ei jõua oluliselt muutuda laenuvõtja finantskohustused, mis on ju nähtav kostja puhul. Kostja poolt esitatud maksehäireregistri väljavõttest lähtuvalt oli laenu andmise ajal kostjal kolm nähtavad maksehäired–võlgnevus alates 19.01.2019 Elisa Eesti AS-le summas 184.14 eur, võlgnevused Omaraha OÜ-le alates 07.02.2019 summas 60.32 eur ja alates 12.02.2019 summas 142.53 eur, ülejäänud maksehäired on väljavõttest nähtuvalt hilisemad. Arvestades, et kostjal oli sissetulek 1300 eurot ja majapidamiskulud 250 eurot ning kohustus summas 130 eurot, oleks olnud laenuandjal mõistlik alus eeldada, et kostja suudab laenukohustust tasuda, isegi juhul kui ta hakkab likvideerima maksehäireid summas 386.99 eurot. Seega 533.01 eurot vaba raha ei ohustanud kostja toimetulekumiinimumi.
6.Kostja märgib oma lõplikus seisukohas (tl 144-148), et kostja registreerus 03.01.2019 ainult portaali kasutajaks ning kui kostja reaalselt laenu võttis 13.02.2019.a, ei teostanud hageja siiski mitte mingisugust kontrolli, saates kostjale vaid laenulepingu allkirjastamiseks, küsimata mingeid andmeid kontoväljavõtte kohta ega kontrollinud maksehäireregistrit. Ka laenuandjal lasub vastutus ning äririsk. Finantsinspektsioon on väljastanud krediidiasutustele 26.03.2020 märgukirja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta võlgnike suhtes, rõhutades, et professionaalsed laenuandjad ei tohi nõrgemaks osapooleks olevat võlgnikku ära kasutada, on suhetes võlgnikuga mõistlik ja paindlik, vältides ebamõistlikke tasusid ja tingimusi. Kostja on koroonaviiruse tõttu jäänud töötuks ning talle ei jää peale kohtulike kompromisside tasumist kätte isegi elatusmiinimumi. Sellest hoolimata jätkab hageja vastutustundlikku laenamise põhimõtte eiramist ning pakub kompromissi, millest on ette teada, et kostja seda täita ei suuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või määrata kostjale jõukohane maksegraafik. Ta palub mitte välja mõista hageja poolt tasutud menetlusja õigusabikulusid, v.a riigilõiv, kuna kostja oli valmis lahendama asja kompromissiga. Õigusteaduse magistrikraadiga lepingulise esindaja jaoks on tegu tavapärase ning lihtsa hagiavalduse koostamisega. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes 5 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Pooled ei vaidle, et 14.02.2019 sõlmis kostja Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y190213042 1000 euro saamiseks ning kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ja intressi vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud Ühisvara OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on laenu saanud, kuid pole laenu laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel laenuandjale tagasi maksnud. Vaidlus on küsimuses, kas Ühisraha OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Muus osas kostja sisulisi vastuväiteid (laenatud ja tagasi makstud summad, lepingu ja laenutaotluse kuupäevad) esitanud ei ole. Viivise nõuet on hageja menetluse käigus korrigeerinud ning palunud välja mõista viivis seadusjärgses määras 8% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega ehk summas 34.18 eurot (ajavahemik 17.12.2019 - 01.06.2020). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist seadusjärgses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
9.Kostja on väitnud, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lõige 3 kehtib alates 01.01.2007 ning hageja õiguseelneja krediidiasutusena pidi seda järgima. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Laenulepingu sõlmimisele eelnenud laenutaotluse täitmise kaudu on kostjalt küsitud andmeid tema maksevõime kohta. Hageja on üksikasjalikult selgitanud kostja maksevõime hindamise asjaolusid ning esitanud kohtule ka vastavad tõendid. Samuti on kostja krediidihinnang määratud andmete järgi, mida kostja on ise avaldanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal oli laenu võtmise hetkel kohustus teavitada laenuandjat teistest võlakohustustest. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks. Kostja pole esitanud kohtule midagi sellist, millest järelduks tema teadmatuse või raske olukorra ärakasutamine või krediidiandja hooletus. Kostja on laenutaotluses (tl 105), mille sisu ta ei ole vaidlustanud, esitanud laenuandjale info, et tema kehtivad finantskohustused on 130 eurot ja majapidamiskulud on 250 eurot kuus, seda 1300-eurose netopalga ja korteri omamise juures. Kostja enda esitatud maksehäireregistri raportide kohaselt oli tal 13.02.2019 seisuga makseraskusi kohustustega, mis jäid summas alla 400 euro, pealegi olid osad neist tekkinud vaid mõni päev enne laenutaotluse esitamist (vastavalt 07.02. ja 12.02.2019). Nendest laenutaotluses ei räägita ja laenuandjale teadaoleva info põhjal (esialgne laenutaotlus esitatud 03.01.2019) oli maksehäire vaid 19.01.2019 tekkinud 184.14 euro osas Elisa Eesti AS ees (vt tl 118). Isegi kui laenuandja teadnuks laenusaaja maksehäireid vahetult enne laenuandmist tekkinud kohustuste osas (ei ole teada seegi, kas viimased kaks maksehäiret olid registris 13.02.2019 üldse olemas), ei olnuks see kohtu hinnangul takistuseks laenu andmisele, mille kuumakseks oli käesoleval juhul 41.92 EUR ja mille tagasimaksete graafik oli jaotatud lepingu kohaselt viie aasta peale. Seega ei ole Ühisraha OÜ kohtu hinnangul esitatud tõendite põhjal KAS § 83 lg 3 sätteid rikkunud ega sellega (laenu andmisega) kostjale kahju tekitanud.
10.Kohus leiab seega, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga 6 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Ühisvara OÜ ja kostja vahel 14.02.2019 sõlmitud laenuleping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi.
11.Kostja ei ole täitnud sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Kostja on laenu põhiosast tagastanud 34.33 eurot + enamtasutud summana 35.32 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja võlgneb hagejale ka hooldustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 3 päeva eest kokku 10.25 eurot. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 930.35 eurot (1000 – 34.33 – 35.32) ja laenu hooldustasu 10.25 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Ühisraha OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras intressimäär 41% aastas. Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel alates 17.08.2019-16.12.2019 summas 128.26 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 128.26 euro väljamõistmiseks kostjalt.
13.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Ühisraha OÜ on kostjale saatnud lisaks tasuta meeldetuletuskirjadele ka neli tasulist meeldetuletust võla tasumiseks (4x5 eurot), kaks korda ülesütlemise hoiatuse (2x 5 eurot), ülesütlemise teatise (15 eurot) ning nõude loovutamise teatise (5 eurot), kokku 50 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 50 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui 7 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni kohtuotsuse tegemiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja edasi protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 930.35 eurot ajavahemiku eest 17.12.2019-1.06.2020 summas 34.18 eurot. Täiendavalt on menetluse ajal ehk alates 2.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.t 12.04.2021 (kaasa arvatud) põhivõla kogusummalt 930.34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 64.11 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 98.29 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa 930.35 eurot. 13.04.2021 alanud perioodi eest väljamõistetava viivise summat piirab kohus vastavalt summaga 832.06 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus alates 13.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud.
15.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamise riigilõiv 225 eurot; - kulutused õigusabile 1500 eurot, kokku 1725 eurot järgmiste toimingute eest: nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, tellimine 0.5 h, Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumine ja analüüs 1.5 h, hagiavalduse koostamine ning esitamine 2 h, menetluskulude nimekirja koostamine 0.25 h, kostja vastusega tutvumine 0.5 h, seisukoha koostamine 3 h, kostja seisukohaga ja lisadega tutvumine 0.5, lõpliku seisukoha koostamine 4 h, menetluskulude nimekirja koostamine 0.25 h, kokku 12.5 h tunnihindega 120 eurot/h (ilma käibemaksuta).
15.2.Kostja märgib oma seisukohas, et vaidleb vastu hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja märgib, et kuna tema oli valmis lahendama asja kompromissiga, siis menetluskulud jätta hageja enda kanda, v.a tasutud riigilõiv. Kostja märgib, et õigusteaduse magistrikraadiga lepingulise esindaja jaoks on tegu tavapärase ning lihtsa hagiavalduse koostamisega, mida ka hageja esindaja lõplikus seisukohas tunnistas.
15.3.Hageja märgib, et tunnitasu ei ole turu keskmist arvestades ülemäärane, ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Õiged on kostja väited, et tegemist on suhteliselt standardse hagiga. Samas on ka standardse hagi puhul vajalik hagi koostada ja nõutavad summad kokku arvestada. Praeguse vaidluse puhul lisandus veel kulu kostja vastuväidetega tutvumisele, seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele. 8 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917
16.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 225 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
17.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 1500 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 1500 eurot (ilma käibemaksuta) ning BIA Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 12.50 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 1500 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 5.5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumise ja analüüsi ajakulu 1.5 h. Põhjendatud ajakuluks antud toimingute eest on 0.5 h. Samuti ei pea kohus põhjendatuks seisukoha koostamise ajakulu 3 h ning lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 4 h. Antud menetlusdokumentide ajakuluks peab kohus mõistlikuks 1 tund (kokku 2 h), kuna sisuliselt on hageja korranud oma viimases seisukohas eelnevates menetlusdokumentides esitatut. Samuti ei ole põhjendatud hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 2 h. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning lepingu number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu õiguslikku analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Seega on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 1 h. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude kahe nimekirjade koostamine kokku 50 minutit. Tegemist on sama menetlusdokumendiga, kus viimati esitatule on lisatud on vaid täiendavad tehtud toimingud. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 0.5 h. Samuti leiab kohus, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147.49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 440 eurot (5.5 h x 80 eurot). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 665 eurot (õigusabikuludele lisandub tasutud riigilõiv, ilma milleta ei saanuks hagi menetleda). Mis puutub kostja väitesse kompromisspakkumiseks või maksegraafiku koostamiseks, siis ei saa kohus sundida hagejat kompromissi sõlmimisele ega pea põhjendatuks määrata omal algatusel kohtuotsuse täitmise viisi määramise korras (TsMS § 445 lg 1) maksegraafikut. Eelnev ei välista kompromissini/maksegraafikuni jõudmist pärast kohtulahendit või isegi täitemenetluse käigus. 9 (10)
Tsiviilasi 2-20-7917 Vaidlus puudub selles, et viimane makse hageja nõude rahuldamiseks on tehtud 16.08.2019.
18.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.