OÜ Jakobson hagiavaldus Merling OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
2428,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Jakobson (registrikood 10862754), seaduslik esindaja juhatuse liige M J, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja Merling OÜ (registrikood 12505403), seaduslik esindaja juhatuse liige E V
Asja läbivaatamine
24.novembri 2020 ja 8. märtsi 2021 kohtuistungid ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Merling OÜ 29. märtsi 2021 taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista Merling OÜ-lt OÜ Jakobsoni kasuks välja leppetrahv 360 eurot ja sellelt arvestatud viivis 223,20 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest.
4.Kohustada Merling OÜ-d tasuma viivist leppetrahvi tasumata jäägilt 0,5% iga kalendripäeva eest alates 4. augustist 2020 kuni selle täieliku tasumiseni.
5.Mõista Merling OÜ-lt OÜ Jakobsoni kasuks välja kahjuhüvitis 360 eurot ja sellelt arvestatud viivis 9,76 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest.
6.Kohustada kostjat tasuma viivist kahjuhüvitise tasumata jäägilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. augustist 2020 kuni selle täieliku tasumiseni.
7.Jätta rahuldamata OÜ Jakobsoni hagi Merling OÜ vastu kahjuhüvitise 1080 eurot ja sellelt arvestatud viivise saamiseks.
8.Jätta maakohtu menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
1(8)
9.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Jakobson (hageja) esitas 12. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Merling OÜ-lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17. juunil 2020 (täiendatud 8. juulil ja 3. augustil 2020) maakohtule kostja vastu hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 360 eurot ja sellelt arvestatud viivise 223,20 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest ning kahjuhüvitise (kolme kuu üüritulu) 1080 eurot ja sellelt arvestatud viivise 21,88 eurot perioodi
3.aprillist kuni 3. augustini 2020 eest, samuti edasiulatuva viivise leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt vastavalt 0,5% määras ja seadusjärgses määras kuni nende summade tasumiseni. Alternatiivselt (alternatiivse kahjunõudena) palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista maakleritasu maksmisest tuleneva kahjuhüvitise 360 eurot ning sellelt arvestatud viivise 9,76 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest, samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna
29.novembril 2019 üürilepingu, millega hageja andis kostjale kindlaksmääramata tähtajaks kasutada aadressil xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx ruumi nr 4. Enne ruumide üürnikule üle andmist teatas üürnik põhjust avaldamata, et taganeb lepingust. Üürileandjal on sellest tulenevalt tekkinud õigus nõuda lepingukohast leppetrahvi ning kahju hüvitamist. 360 euro suuruse leppetrahvi nõudmise õigus tuleneb üürilepingu p-st 6.6 (koosmõjus VÕS § 158 lg-ga 1). Kuna üürnik pidi ruumid vastu võtma hiljemalt 1. aprillil 2020, tekkis hagejal õigus leppetrahvi saamiseks mitte hiljem kui 2. aprillil 2020. Üürilepingu p 3.8 kohaselt on hagejal õigus nõuda tasumata leppetrahvilt viivist 0,5% iga viivitatud kalendripäeva eest. Üürilepingu p 6.5 kohaselt oli lepingu korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg 3 kuud. Lepingust taganemise tulemusena kaotas hageja üürileandjana saamata jäänud tulu näol vähemalt kolme kuu üüri, s.o 1080 eurot. Üürnik pidi tasuma üüri hiljemalt 2. aprillil, 2. mail ja 2. juunil 2020, mistõttu hagejal on õigus nõuda vastavalt nimetatud kuupäevadel sissenõutavaks muutunud üürilt (360 eurolt) viivist (üürilepingu p-d 3.2 ja 2.1). Kokku on viivis 21,88 eurot (=9,68+7,32+4,88) kahjunõudelt perioodi 3. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest. Alternatiivselt tekkis hagejale kahju seeläbi, et hagejal tekkis kohustus maksta maakleritasu 360 eurot (sh käibemaks), kuid ta jäi oodatavast üüritulust ilma. Üürileandja arvestas, et tema tasutud maakleritasu kompenseerivad talle tulevikus laekuvad üürimaksed.
2(8)
Kostja väited vääramatu jõu esinemise kohta lepingu täitmisel on põhjendamata ja tõendamata. Kostja on kogenud ja edukas ettevõtja.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata (alternatiivselt rahuldada üksnes leppetrahvi nõude osas) ja menetluskulud hageja kanda. Kostja soovis pinda üürida ja valmistus ettevõtte avamiseks, et hakata tegelema naisteriiete jaemüügiga läbi interneti ja posti teel. Selleks oli plaanis käia Poolas kaupa toomas ja valimas. Seoses Covid-19 viirusega suleti aga 2020. a märtsi keskel riigipiirid ja kauba toomine osutus võimatuks, mis omakorda muutis ebaotstarbekaks ruumide üürimise. Sellises situatsioonis proovis kostja hagejaga läbi rääkida ajutises üürihinna langetamises, kuid poolte vahel kokkulepet ei saavutatud. Enne ruumide üürilepingu p 2.1. järgi 1. aprillil 2020 üleandmist-vastuvõtmist kostja taganes lepingust. Ilmselgelt oli tegemist vääramatu jõuga, mistõttu kostja vabaneb vastutusest üürilepingu p 10.1 järgi. Pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja üürilepingust taganemine oli täiesti põhjendatud. Menetluse käik
3.Pärnu Maakohus võttis asja menetlusse 14. augusti 2020 määrusega. Kostja vastus saabus
9.septembril 2020. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 13. oktoobril 2020. Asjas toimus eelistung 24. novembril 2020, kus pooled jäid menetluses varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus määras istungil kostjale oma vastuväidete tõendamiseks tähtaja 8. detsember 2020. Asjas toimus 8. märtsil 2021 teine kohtuistung, kus kohus võttis poolte eelmenetluses esitatud tõendid vastu, lõpetas poolte nõusolekul asjas eelmenetluse ja arutas asja sisuliselt lõpuni. Kohus määras kohtuteeside ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 25. märtsi 2021 ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks tähtajaks 29. märtsi 2021. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad 25. märtsil 2021 ja jätsid menetluskulude suuruse kohtu kontrollida.
4.Kostja teatas 26. märtsil 2021 kohtule, et teda ei esinda enam menetluses vandeadvokaadist esindaja. 29. märtsil 2021 esitas kostja allkirjastamata seisukoha ja uued tõendid, mille vastuvõtmisele hageja samal päeval vastu vaidles.
OTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb osaliselt, s.o resolutsioonis märgitud ulatuses rahuldada. Poolte menetluskulud jäävad 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
6.Esmalt lahendab kohus kostja 29. märtsi 2021 uute tõendite vastuvõtmise taotluse (dtl-d 192-199). TsMS §-de 329 ja 330 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada nii varakult kui võimalik ja enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses selleks määratud tähtaja möödumist. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331).
3(8)
Praegusel juhul ei ole kostja põhistanud, et uute tõendite esitamiseks pärast eelmenetluse lõppu oli mõjuv põhjus. Vandeadvokaadist esindajast loobumine vahetult enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist ei ole mõjuvaks põhjuseks uute tõendite ja seisukohtade esitamiseks (dtl 189). Arvestades, et kohus määras 8. märtsi 2020 istungil kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 9. aprilli 2021, põhjustaks uute tõendite ja seisukohtade menetlemine asja lahendamise viibimist. Pealegi viibis kostja seaduslik esindaja isiklikult 8. märtsil 2021 toimunud kohtuistungil ja kohtule saadetud tõendid olid tal ilmselt ka siis olemas, kuid enne eelmenetluse lõppemist kostja seaduslik esindaja neid kohtule esitada ei soovinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja 29. märtsil 2021 esitatud allkirjastamata seisukohad ja uued tõendid asja lahendamisel tähelepanuta. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt kostjale tagastada.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
8.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõuab hageja kostjalt poolte vahel 29. novembril 2019 sõlmitud üürilepingu alusel leppetrahvi ja kahju hüvitamist, kuna kostja taganes üürilepingust enne bürooruumi vastuvõtmist põhjust avaldamata (dtl-d 58-63). Üürilepingu kohaselt pidi kostja bürooruumi vastu võtma 1. aprillil 2020. Kostja leiab, et lepingu rikkumine oli vabandatav ja ta ei vastuta tekkinud kahju eest. Kahju tekkimine ja selle suurus ei ole tõendatud. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas üürilepingu rikkumine on vabandatav, kas kostjal on kohustus tasuda leppetrahvi ning kas hagejale tekkinud kahju ja selle suurus on tõendatud. Vaidlust ei ole lepingu kehtivuse ega selle liigi üle. Poolte vahel 29. novembril 2019 sõlmitud üürileping (dtl-d 29-34) vastab äriruumi üürilepingu tunnustele VÕS § 271 ja § 272 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu lepingus kokku leppimata osas kohalduvad asja lahendamisel äriruumi üürilepingu sätted.
9.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: pooled sõlmisid 29. novembril 2019 xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx esimesel korrusel asuva möbleerimata bürooruumi nr 4 üldpindalaga 30 m2 tähtajatu üürilepingu, bürooruumi üleandmine-vastuvõtmine pidi toimuma hiljemalt 1. aprillil 2020 (üürilepingu p 2.1); üürilepingu p 6.6 järgi leppisid pooled kokku, et üürnik maksab üürileandjale leppetrahvi lepingust taganemise korral enne valduse üleandmist kokku 360 eurot (sisaldab käibemaksu), lepingut ei saa korraliselt lõpetada enne valduse üleandmist (p 6.5 viimane lause); üürnik kinnitas lepingu allkirjastamisega, et oli lepingu sõlmimise hetkel teadlik, et ruum antakse üle hiljemalt p-s 2.1 nimetatud tähtajaks ja nõustus ruumi vastu võtma p-s 2 nimetatud seisukorras ning kasutama vastavalt lepingus nimetatud tingimustel ja korras (üürilepingu p 9.2);
4(8)
üürilepingu p 3.8 kohaselt kohustus üürnik üürileandja esmasel nõudmisel maksma viivist, mille määraks on 0,5% summast rahalise kohustuse täitmisega viivitatud iga kalendripäeva eest; pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (üürilepingu p 10.1); kostja ei võtnud hagejalt bürooruume 1. aprillil 2020 vastu.
10.Vaidlus puudub selles, et kostja ei võtnud üürilepingus kokkulepitu kohaselt bürooruumi vastu ja ei hakanud seda kasutama, st taganes üürilepingust põhjust avaldamata (üürilepingu p-d 2.1 ja 9.1). Kuna kostja rikkus selliselt üürilepingut (VÕS § 100), kontrollib kohus esmalt, kas kostja lepingu rikkumine on vabandatav.
11.Kostja leiab, et ta ei vastuta rikkumise eest, sest taganes lepingust Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja kuulutatud eriolukorra tõttu (üürilepingu p 10.1). Tema arvates ta ei pea üürilepingu p-s 6.6 kokkulepitud leppetrahvi ja sellelt viivist tasuma ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju ega alternatiivset kahju hüvitama. Kostja soovis büroopinda üürida, et hakata seal tegelema naisteriiete jaemüügiga läbi interneti ja posti teel. Selleks oli kostja seaduslikul esindajal plaanis käia Poolas kaupa toomas ja valimas. Seoses Covid-19 viirusega suleti aga 2020. a märtsi keskel riigipiirid ja kauba toomine osutus võimatuks, mis omakorda muutis ebaotstarbekaks ruumide üürimise. Veel märkis kostja, et püüdis hagejaga tulutult läbi rääkida üürhinna alandamises.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et tema üürilepingust taganemine, st bürooruumi vastu võtmata jätmine kokkulepitud tähtpäeval, on üürilepingu või seaduse kohaselt vabandatav.
12.1.VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Üürilepingu p-s 10.1 on märgitud, et rikkumine on vabandatav, kui kohustust rikutakse vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Lepingut tõlgendab kohus vastavalt VÕS §-le 29.
12.2.Asjas toimunud istungitel kohus selgitas, et kostjal tuleb oma väiteid vääramatu jõu esinemise ning selle mõju ja kestvuse kohta kostja äritegevusele tõendada (TsMS § 230 lg 1). Tõendite esitamiseks andis kohus mh 24. novembri 2020 istungil kostjale lisatähtaja.
12.3.Sellest, et Eestis ja ka mujal riikides kuulutati 2020. a märtsis välja eriolukord ei saa automaatselt järeldada, et kostja üürilepingu täitmist, s.o bürooruumi lepingujärgi vastuvõtmist (üürilepingu p. 2.1) ja seal tegutsema asumist, takistas vääramatu jõud. Hageja on põhjendatult viidanud sellele, et kostja jutt on paljasõnaline. Asja juurde võetud kostja tõenditest ei nähtu, et kostja plaanis asuda büroopinnal üksnes naisteriiete kaugmüüki teostama ega seda, et selline ärimudel oleks saanud toimida ainult juhul, kui kostja juhatuse liige oleks saanud käia Poolas müügiks mõeldud kaupu ise valimas. Äriregistri järgi tegutseb kostja alates 2013. aastast rõivaste jaemüügiga, mistõttu ei ole usutav, et tal puudusid mistahes laovarud tegevuse alustamiseks (dtl-d 152 ja 153). Juhul kui need puudusidki, ei ole
5(8)
tegemist asjaoluga, mida kostja ei oleks saanud mõjutada. Hoolikas ettevõtja peab äririskina ette nägema, et kaupade ja teenuste hankimisel võivad tekkida ajutised raskused.
12.4.Lepingu rikkumise vabandatavust vääramatu jõu tõttu ei tõenda ka kostja esitatud e-kirjavahetus (dtl-d 140-146). Selles arutasid pooled üürhinna ja muude tasude vähendamist ning kostja avaldas küll kartust tuleviku suhtes, kuid leidis, et on teistsugustel tingimustel valmis üürilepingut täitma ja hageja pakutud büroopinnal majandustegevust alustama. Kostja hilisematest väidetest, et eriolukorra väljakuulutamise tõttu muutus bürooruumi üürimine ebaotstarbekaks, mistõttu püüdis ta hagejaga läbi rääkida üürhinna ja muude tasude alandamises, saab samuti järeldada, et eriolukorra väljakuulutamine ei olnud kostja äritegevuse jätkamiseks ületamatu takistus. Eelduslikult ja usutavalt võis eriolukorra väljakuulutamine mõjutada vaid kostja plaanitava äritegevuse kasumlikkust ja sedagi üksnes ajutiselt.
12.5.Kuna kostja selgitustest ja tõenditest saab üksnes järeldada ülemaailmset Covid-19 levikut alates 2020. a märtsikuust, ei ole need piisavad tõendamaks vääramatu jõu takistust kostja poolt lepingu täitmisel (TsMS § 232 lg 1).
12.6.Seega ei ole kostja lepingu rikkumine vabandatav.
13.Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise tõttu üürilepingu p 6.6 alusel leppetrahvi 360 eurot (koos käibemaksuga) ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivist 223,20 eurot ning edasiulatuvat viivist lepingus kokkulepitud määras 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (üürilepingu p 3.8). Leppetrahvi nõudmise eelduseks on selle kohane kokkulepe lepingus ja lepingulise kohustuse rikkumine, mille eest leppetrahv on ette nähtud (VÕS § 158 lg 1). Praegusel juhul on üürilepingus kokku lepitud leppetrahv juhuks, kui üürnik taganeb üürilepingust enne valduse üleandmist. Kuivõrd kostja on tuvastatud asjaoludel üürilepingust taganenud, saab hageja kostjalt leppetrahvi nõuda. Tegemist on rahalise kohustusega, mis muutus sissenõutavaks hiljemalt valduse üleandmiseks kokkulepitud päevale järgneval päeval, s.o 2. aprillil 2020, mistõttu saab hageja leppetrahvilt ka üürilepingus p-s 3.8 kokkulepitud viivist nõuda. Leppetrahvi ja viivise suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud (VÕS § 162). Tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu kohus omal algatusel lepingutingimuste kehtivust ei kontrolli (vt üürilepingu p 9.3). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt (koosmõjus TsMS § 367) saab hageja nõuda lepingus kokkulepitud viivist ka edasiulatuvalt.
14.Seega tuleb hagi 360 euro suuruse leppetrahvi ja sellelt viivise 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest alates 2. aprillist 2020 väljamõistmiseks rahuldada.
15.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja lepingust taganemine annab hagejale lisaks leppetrahvile õiguse nõuda kolme kuu saamata jäänud üüritulu 1080 eurot koos seadusjärgse viivisega. Üürilepingu p 6.2 kohaselt sõlmiti üürileping tähtajatult. Üürilepingu p-s 6.5 on sätestatud üürilepingu lõppemise alused. Sama punkti teises ja kolmandas lauses on kirjas, et korralisest ülesütlemisest kohustub lepingut ülesütlev pool teavitama lepingu teist poolt vähemalt kolm kalendrikuud enne lepingu lõppemise tähtpäeva saabumist. Lepingut ei saa korraliselt lõpetada enne valduse üleandmist. Üürilepingu p 6.6 kohaselt on pooled kokku leppinud, et üürnik maksab üürileandjale leppetrahvi lepingust taganemise korral enne valduse üleandmist kokku 360 eurot (sisaldab käibemaksu).
6(8)
16.Kohtu hinnangul tuleb eelviidatud üürilepingu punkte teleloogiliselt ja süsteemselt tõlgendades eitada hageja õigus kolme kuu üüritulu saamiseks. Kuna bürooruumi valdust kostjale 1. aprillil 2020 üle ei antud, ei ole kostjale üürilepingu p-s 6.5 sätestatud kohustusi tekkinud ja kostja ei saanud ega pidanudki saama üürilepingu lõpetamisest hagejale korraliselt kolm kuud ette teatada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei õnnestunud mõistlikele pingutustele vaatamata järgmise kolme kuu jooksul bürooruumi kellelegi teisele üürile anda.
17.Seega on kahju tekkimine ja selle suurus (1080 eurot) tõendamata (TsMS § 230 lg 1 ja VÕS § 127 jj) ning hageja nõue kolme kuu saamata jäänud üüritulu 1080 eurot koos seadusjärgse viivisega väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
18.Hageja esitas alternatiivse kahju hüvitamise nõude juhuks, kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude kolme kuu üüritulu saamiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista maakleritasu 360 eurot (sh käibemaks). Üürilepingus ei ole maakleritasuga seonduvat reguleeritud. Hageja selgituste kohaselt kasutas hageja bürooruumile üürniku leidmiseks maakleri teenust ja tasus selle eest, kuid jäi oodatavast üüritulust kostja tõttu ilma. Üürileandja arvestas väidetavalt, et tema tasutud maakleritasu kompenseerivad talle tulevikus laekuvad üürimaksed.
19.Esile toodud asjaoludel võiks tegemist olla otsese varalise kahjuga, mille kostjalt väljamõistmise eelduseks on lepingulise kohustuse rikkumine ja vastutus selle eest (VÕS § 271, § 101 lg 1 p 3, § 103 lg 1 ja § 115). Samuti peavad olema täidetud VÕS § 127 jj sätestatud eeldused. Võimaliku kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 161 lg-s 2 sätestatuga.
20.Kohtu hinnangul on hageja nõue maakleri tasu 360 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks põhjendatud. Tuvastatud asjaoludel rikkus kostja üürilepingut seeläbi, et taganes õigustamatult lepingust ega asunud lepingukohaselt bürooruumi kasutama. Hageja on tõendanud, et kasutas bürooruumi üürilevõtja leidmiseks maakleriteenust, mille hind oli 300 eurot (+ käibemaks) (dtl 35). Tegemist on otsese varalise kahjuga, mida hageja kandis lepingu ettevalmistamiseks, s.o lepingu alusel tulu teenimiseks, kuid mis kostja käitumise tõttu jäi saamata (VÕS § 128 lg 3). Kuna on tavapärane, et üürilevõtja leidmiseks kasutatakse majanduskäibes maaklereid, oli sellise kahju tekkimine kostjale lepingu rikkumisel ettenähtav, samuti põhjuslikus seoses tema käitumisega (VÕS § 127 jj). Kostja ei ole maakleritasu suurusele vastuväiteid esitanud ega väitnud, et leppetrahv pidi katma kogu hageja kahju. VÕS § 161 lg-2 ei välista lisaks leppetrahvile kahju hüvitamise nõudmist. Kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud (2. aprill kuni 3. august 2020 eest 9,76 eurot) ja edasiulatuva viivise hüvitamise nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel.
21.Seega kuulub hagi 360 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise alates 2. aprillist 2020 väljamõistmiseks rahuldamisele.
22.Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 360 eurot ja sellelt arvestatud viivis 223,20 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest ning maakleritasu maksmisest tulenev kahjuhüvitis 360 eurot ning sellelt nõudelt arvestatud viivis 9,76 eurot perioodi 2. aprillist kuni 3. augustini 2020 eest, samuti edasiulatuv viivis leppetrahvilt 0,5% kalendripäevas ja viivis kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras.
7(8)
23.TsMS § 124 ja § 133 alusel on hagihind 2428,48 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 86% ulatuses jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
25.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.