Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

raamatupidamise korraldamisega, sealjuures registrile tähtaegselt aruannete esitamisega. Arvestades võlgniku tegevusala, allub võlgnik muuhulgas elektrituru seaduses sätestatule. Sealjuures on võlgnikul aruandluse ja teabeandmise kohustus järelevalve organi Konkurentsiameti ees. Pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnik oma kohustusi viidatust tulenevalt ei ole korrektselt täitnud ja Konkurentsiamet on teinud võlgnikule ettekirjutusi, mida võlgnik ei ole käesoleva ajani võlgniku poolt täidetud. Ajutine pankrotihaldur on pöördunud mõlema juhatuse liikme poole teabe ja seisukoha saamiseks pankrotiavalduse osas. Kirjalikult võlgniku juhatuse liikmed ajutisele pankrotihaldurile ei vastanud. Telefoni teel ei ole juhatuse liige J. P. vastuväiteid pankrotiavalduse osas esitanud, kuid on samas märkinud, et ei ole võlgniku tegevjuhtimise juures kunagi osalenud ja talle ei ole võlgniku majandusseis teada. Juhatuse liige T. T. on telefoni teel avaldanud, et pankrotiavaldusega ei nõustu ja välja on toonud, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal ei tohiks üldse nõuet olla või see on oluliselt väiksem, kuid ei ole esitanud täpseid põhjendusi. Võlgnik ise ei ole töötajate kohta haldurile andmeid esitanud. Maksu- ja Tolliameti poolt peetavas töötajate registris andmed töötajate kohta puuduvad ja nähtub kanne üksnes juhatuse liikme T. T.’i töötamise registreeringu osas. Lähtudes võlgniku enda poolt esitatud selgitustest ja kogutud andmetest, on ajutise halduri hinnangul võlgniku juhtorgani liikmed olnud võlgniku tegevuse juhtimisel raskustes. Võlgniku juhatuse liige J. P. on teatanud, et tema igapäevase juhtimise juures ei osalenud ja oli juba varasemalt avaldanud osanikele soovi tema juhatusest tagasikutsumiseks, kuid seda ei olnud senini korraldatud. Võlgniku juhatuse liige T. T. ei ole ajutisele pankrotihaldurile andnud teavet. Võttes arvesse kolmandatelt isikutelt, sh Konkurentsiametilt ja Eesti Energia AS-ilt, saadut teavet, on võlgniku juhatus olnud raskustes võlgniku tegevuse korraldamisel selliselt, et kõik võlgniku tegevusalale seatud nõuded oleksid täidetud. Võlgniku tegevus allub elektrituruseadusele ja sellest tulenevalt on võrguettevõtja tegevus rangelt reguleeritud. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnik mh suutnud täita enda kohustusi AVP (kohustuslik andmevahetusplatvorm) kaudu tähtaegselt mõõteandmete esitamiseks. Võlgnik ei ole suutnud täita võrgueeskirja §-ist 39 lg 2 tulenevat kohustust üle minna kauglugemisseadmetele, millele üleminek pidi toimuma hiljemalt 01.01.2017 ja mis oli teada juba 2010 aastast. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnik olla rikkunud oma arenduskohustust elektrituuru seaduse § 66 mõistes. Pankrotihaldurit on teavitatud kahtlustest, et võlgniku poolt hallatav võrk on vananenud, juhtmestik uuendamata, hooldused tegemata, skeemid kaasajastamata, MTR-i kanded puudulikud jmt. Ajutist haldurit on teavitatud, et võlgnik ei ole suutnud liitumisi rajada (AS S ja S. F.). Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleval juhul võivad eelnevat arvesse võttes võlgniku juhatuse liikmed olla jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse. Võlgniku juhtorgani liikmed ei ole täitnud enda kohustusi korraldada võlgniku raamatupidamist. Esitamata on majandusaastate aruanded perioodi 01.01.2017 kuni 31.12.2019 osas. Elektrituru seadusest tulenevalt võrguettevõtjal § 17 alusel aruandlusel lisanõuded, mis samuti ei ole täidetud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 174 739,37 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskonto, mille jääk on 33 560,46 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku kassajääk ega võimalikud debitoorsed nõuded võlgniku ostjate vastu, millest tulenevalt ei saa seda varana välja tuua. Transpordiameti väljavõtte kohaselt kuuluvad võlgnikule sõidukid, mille koguväärtuseks hindab ajutine haldur esialgu 7 000,00 eurot, mida arvestab võlgniku varana. Võlgniku poolt on 2012 aastal esitatud Konkurentsiametile nimekiri põhivara osas, milles varana võlgnikule kuuluvad 04 kv õhu- ja kaabelliinid (soetusmaksumus 30.11.1996.a 54 770,00 eurot), mille jääkväärtus seisuga 31.12.2011 oli 47 755,00 eurot, arvestades 4% amortisatsiooni on selle jääkväärtus hetkeseisuga ca 33 000,00 eurot, mida haldur arvestab võlgniku varana. Võlgnikule kuulub kinnistu registriosa nr xxxx,

katastritunnused nr xxxx ja xxxx, vastavalt suurustega 5 661 m2 ja 556 m2, asukohaga xxxx, sihtotstarve 100% tootmismaa. Seisuga 31.12.2016 kajastab võlgnik raamatupidamises maad ja ehitisi väärtuses 128 058 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas viidatu sees võib olla ka võlgnikule kuuluva elektrivõrguga seonduvaid ehitisi või rajatisi ja hindab nimetatud kinnistut lähtudes sellel asetsevast hoonestusest. Ehitusregistrist nähtub, et kinnistul on 1 127,90 m2 suuruse pinnaga hoone, mis on kasutuses teravilja kuivatina. Ajutise halduri hinnangul on viidatud vara keeruline hinnata, kuivõrd Maaameti statistika xxxx vallas hoonestatud tootmismaade osas puudub (see tähendab, et vaadeldud perioodil on tehtud vähem kui 5 tehingut). Kättesaadavatest aruannetest ja võlgniku arvelduskontolt ei nähtu, et võlgnik oleks teinud kinnistule investeeringuid ja tegemist kinnistul on pigem vananenud ja amortiseerunud hoonestus. Haldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluva hoonestatud kinnistu väärtus võib olla ca 100 000,00 eurot ja mida haldur arvestab esialgu võlgniku varana. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on vahendeid 1 178,91 eurot, mida haldur arvestab esialgu võlgniku varana. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 63 635,73 eurot, millest sissenõutavaid 59 555,73 eurot. Võlgnik ei ole andmeid kohustuste kohta esitanud, millest tulenevalt ajutine haldur on võimaliku nimekirja kokku pannud lähtudes võlausaldajate poolt esitatud andmetest. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes käimas 1 aktiivne täitemenetlus, Konkurentsiameti poolt esitatud avalduse alusel on menetlus avatud 25.01.2021 asjas nr 026/2021/130 kohtutäitur M. R. juures. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevus ei ole lõppenud, kuid selle jätkamise ja tervendamise võimaluste hindamine on raskendatud, sest võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid oma majandustegevuse kohta. Võttes arvesse, et võlgniku puhul on tegemist elektrivõrgu ettevõttega, kellel on 145 (haldurile teadaolevalt) klienti, võib olla põhjendatud vajadus selle tegevuse üleandmiseks vastavat kompetentsi omavale ettevõttele. Vastav valdkond on rangelt reguleeritud ja haldur on varasemalt osundanud, et võlgnik on raskustes oma majandustegevuse korraldamisel. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 59 555,73 eurot, millele võivad lisanduda kohustused võlgniku tegevusetusega seonduvalt. Võlgnikul on olemas arvelduskontol vahendid, mis katavad suurusjärgus poole võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustustest, kuid ajutisele haldurile ei ole teada põhjused, miks võlgnik ei ole likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste täitmiseks kasutanud. Muu võlgniku vara on ajutise halduri hinnangul raskemini realiseeritav, kuid sellest olenemata esineb olukord, kus võlgniku vara väärtus on suurem, kui võlgnikul lasuvad teadaolevad kohustused kogumis. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hinnata, kas võlgnik on jooksvalt võimeline oma kohustusi täitma ja kas võlgniku raskused oma kohustute täitmisel on püsivad. Ajutine haldur on välja toonud, et lisaks sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmata jätmisele on võlgnik jätnud täitmata kohustused korraldada oma raamatupidamist, kohustused esitada maksudeklaratsioone ja lisaks oma kohustused võrguettevõtjana tulenevalt elektrituru seadusest ja võrgueeskirjast. Arvestades tegevusetusest tulenevate kohustuste kuhjumist ja asjaolu, et võlgnik ei ole senini sisulisi vastuväiteid oma maksejõuetuse ega pankrotiavalduse osas esitanud, on pankrotihaldur käesoleval hetkel seisukohal, et võlgnik on püsivalt raskustes oma kohustuste täitmisel. Sellest tulenevalt on täidetud PankrS §-ist 1 lg 2 tulenev eeldus, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, samas kuivõrd halduril ei ole olnud võimalik tutvuda terviklikult võlgniku raamatupidamise ja selle aluseks olevate dokumentidega, ei saa välistada, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteotunnustega teod. Samuti võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud esialgu selgeid tagasivõitmise nõudeid, kuid toob välja, et võlgnik ei ole haldurile senini mistahes teavet andnud. Arvelduskontolt nähtuvad mitmed kanded ja sularaha väljavõtmised, mille seotust võlgniku majandustegevusega saab hinnata kõrvutades neid võlgniku raamatupidamise andmetega. Sealjuures kasutatakse võlgniku nimele väljastatud deebetkaarti regulaarselt maksete tegemiseks toidupoodides ja erinevates toitlustuskohtades. Sellist kulu ei saa eelduslikult pidada ettevõtte majandustegevusega seotud kuluks ja selle põhjendatust saab hinnata lähtudes võlgniku raamatupidamise kannetest. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing Livilla pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 63 635,73 eurot, millest sissenõutavaks muutunud 59 555,73 eurot, millele võivad lisanduda kohustused võlgniku tegevusetusega seonduvalt. Samas on võlgnikul vara väärtuses 174 739,37 eurot. Ei ole teada, miks võlgnik ei ole likviidseid vahendeid (umbes pool kohustuste suurusest) jooksvate kohustuste täitmiseks kasutanud. Arvestades tegevusetusest tulenevate kohustuste kuhjumist ja asjaolu, et võlgnik ei ole senini sisulisi vastuväiteid oma maksejõuetuse ega pankrotiavalduse osas esitanud, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt raskustes oma kohustuste täitmisel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole esialgu tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid ajutine haldur ei välista, et selleks on kuriteotunnustega teod või raske juhtimisviga. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Osaühing Livilla juhatuse liikmed T. T. (isikukood xxxx) ja J. P. (isikukood xxxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 650 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot, kokku 1 980 eurot. Töötasu on arvestatud 15 töötunni eest tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, peab kohus põhjendatuks määrata ajutise halduri töötasuks 1 980 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.