Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Pankrotihaldur võttis pärast pankroti väljakuulutamist üle pankrotivõlgniku tegevuse korraldamise, milleks oli elektrivõrgu teenuse osutamine ja elektrimüük Xxx külas, Harjumaal. Koostöös Saku valla, X OÜ, X OÜ ja X AS-ga tagati teenuse osutamise jätkamine Xxx küla elanikele. Võlgniku tegevuse jätkamine, sh teenuse osutamine, toimus koostööpartnerite abiga kuni juunini 2022, mil elektrivõrk lõplikult X OÜ-le üle anti. Lisaks eeltoodule korraldas haldur võlgnikule kuulunud Veski kinnistu võõrandamise avalikult elektroonilisel enampakkumisel, sh suhelnud kinnistut kasutanud isikutega ja taganud selle üleandmise uuele omanikule. Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud. Uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Teadaolev kohtukulu menetluses puudub. Halduri tehtud vajalikud kulutused on terves ulatuses seotud võlgniku poolt võrguteenuse osutamise jätkamisega. Teenuse osutamise katkestamine ei ole olnud mõeldav, kuivõrd terve Xxx küla oleks jäänud ilma elutähtsa elektrivõrgu teenuse osutamisega. Samuti ei olnud võimalik kohene võrgu üleandmine mõnele teisele võrgu ettevõttele tulenevalt andmete puudumisest ja probleemidest võrguga. Halduri vajalikud kulud kannab pankrotihaldur taotletava tasu arvelt. Pankrotihaldur on menetluses tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata oma kohustused korraldada raamatupidamist, esitada maksudeklaratsioone ja lisaks jätnud täitmata oma kohustused võrguettevõtjana tulenevalt elektrituru seadusest ja võrgueeskirjast. Seoses laiaulatusliku tegevusetusega ettevõtte juhtimisel, on pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhtorgani liige T. T. oma kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuks muutus pankrotihalduri hinnangul võlgnik hiljemalt 2020 aasta lõpuks, kuivõrd alates juulist 2020 on täideti oma kohustusi üksnes osaliselt ja sealjuures ei peetud enam korrektselt raamatupidamise arvestust, jäeti esitamata maksudeklaratsioonid, samuti ei täidetud aruande kohustust võrguettevõttena lähtudes elektrituru seadusest. Tulenevalt eeltoodust on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 24.11.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. PankrS § 163 lg 5 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Pankrotimenetluses on kõigi võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldatud. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65

lg-le 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Sama sätte kolmanda lõike järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 21 900 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldajad toetasid 17.11.2022 võlausaldajate üldkoosolekul halduri tasu taotlust summas 21 900 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tasu suurus vastab ka PankrS § 651 sätestatud piirmääradele. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri K. T.i tasuks 21 900 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur palub kinnitada ka pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 246 012,77 eurot. Lõpparuande kohaselt on halduri tehtud vajalikud kulutused terves ulatuses seotud võlgniku poolt võrguteenuse osutamise jätkamisega. Teenuse osutamise katkestamine ei ole olnud mõeldav, kuivõrd terve Xxx küla oleks jäänud ilma elutähtsa elektrivõrgu teenuse osutamisega. Samuti ei olnud võimalik kohene võrgu üleandmine mõnele teisele võrgu ettevõttele tulenevalt andmete puudumisest ja probleemidest võrguga. Halduri muud vajalikud kulud kannab pankrotihaldur taotletava tasu arvelt. Kohus peab tekkinud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 246 012,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub Osaühing Livilla (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist (PankrS § 165 lg 4). Pankrotihaldur palub jätta ennast kohustustest vabastamata, kuna pankrotivara on veel müümata ja on tekkinud seoses kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamisega PankrS § 156 kirjeldatud olukord. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud. Kohus jätab pankrotihalduri vabastamata. Halduril tuleb esitada kohtule pärast pankrotimenetluse lõpetamist täidetud ülesannete kohta aruanne. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast aruande saamist, tehes selle kohta määruse (PankrS § 165 lg 5).

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb Osaühing Livilla (pankrotis) pankroti väljakuulutamie eelsed dokumendid anda vastutavale hoiule T. T.ile ja pankroti väljakuulutamise järgsed dokumendid anda vastutavale hoiule K. T.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.