Lõunakeskus OÜ avaldus aktsiaselts KaasaMüük pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: Lõunakeskus OÜ (registrikood 10667873, aadress ), esindaja Siret Viks Võlgnik: Aktsiaselts KaasaMüük (registrikood 10302564, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo–Tatari 25 Tallinn, tel 6640600, epost:[email protected]). Kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada aktsiaselts KaasaMüük (registrikood 10302564, aadress xxxxxxxxxxxxxxxx) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Kristo Tederit likvideerima aktsiaselts KaasaMüük kui juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Määrata aktsiaselts KaasaMüük raamatupidamisdokumentide hoidjaks aktsiaselts KaasaMüük juhatuse liige E T (isikukood xxxxxxxxxxxxxxx
4.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu suuruseks 1187,50 eurot, millele lisandub käibemaks 237, 50 eurot, kokku 1425 eurot ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot, kokku 24 eurot.
5.Välja maksta ajutise halduri tasu 1425 eurot ja kulutuste hüvitis 24 eurot, kokku 1449 eurot võlausaldaja Lõunakeskus OÜ poolt selleks 20.01.2021 kohtudeposiiti tasutud 2000 euro arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (a/a EE832200221039155226).
6.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulud
8.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud
1.15.01.2021 esitas Lõunakeskus OÜ maakohtule avalduse aktsiaselts KaasaMüük pankroti väljakuulutamiseks. 19.01.2021 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti 2000 eurot. Deposiit tasuti 20.01.2021.a. Pärnu Maakohtu 25.01.2021.a. määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati kindlaks pankrotimenetluse algatamise ning ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise aeg – 10.02.2021.a. Eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnik selgitas makseraskuste põhjusi ning võlausaldaja nõudele vastu ei vaielnud.
2.Pärnu Maakohtu 19.02.2021.a. määrusega nimetati aktsiaselts KaasaMüük ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Ajutine haldur on kohtule esitanud aruande, milles leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3.1.Aruande kohaselt võlgniku 2018 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnik oli toitlustusega tegelev ettevõte. Ettevõttele kuulus 4 toitlustuskohta, mis asusid Tartus. 2018 majandusaasta lõppes kahjumiga. Võlgniku ettevõttes töötas 2018.a lõpu seisuga 97 töötajat. Keskmine töötajate arv 2018. aastal oli 84. Võlgniku eesmärgiks oli kinnitada kanda Lõuna-Eesti Catering’i turul. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud (lisa 7), et põhitegevusala oli kiirsöögikohtade pidamine ja opereerimine kaubanduskeskustes. Enne COVID-19 pandeemiat oli võlgnikul sõlmitud neli üürilepingut kolmes Tartu kaubanduskeskuses. Täna tagasi vaadates on selge, et see sektor (s.t toitlustusteenuse pakkujad kaubanduskeskustes) oli määratud hukule. Selle põhjuseks oli see, et valitsus oli alates eriolukorra kehtestamist 12. märtsil 2020 rahvast otsesõnu kutsunud üles kaubanduskeskuseid vältima. Selle tulemusel käidi keskustes sisuliselt ainult hädavajalikku ostmas (toit ja esmatarbekaup) ning inimesed viibisid keskustes nii vähe aega kui võimalik. Toitlustusteenuse nõudlusele keskuste söögikohtadele mõjus tekkinud olukord hävitavalt - kaubanduskeskuste külastatavus langes olulises mahus ja needki kliendid, kes keskust külastasid, tegid keskuses vaid hädavajalikke oste, mitte ei jäänud mõistetavatel põhjustel kauemaks kohapeale sööma ega veetma vaba aega (mida enne pandeemiapuhangut tehti). Koos keskuste külastajatega kukkus drastiliselt toitlustusteenuse tarbimine. Olukorda raskendas veelgi asjaolu, et võlgnikul tekkisid probleemid üürileandjatega üürisuhete jätkamisega seoses, sest pandeemia muutis kaubanduskeskused varasemaga võrreldes oluliselt konservatiivsemaks ja kartlikumaks edasise suhtes. Aprillis 2020 tuli pandeemiast tingitud esimene suurem tagasilöök seoses Eedeni ja Kvartali keskuse üürileandjate (Eedeni Keskus AS ja TTK Kultuurikeskus OÜ) nõuetega üüri- ja kõrvalkulude tasumisega. Mõlemas keskuses olid võlgniku toidukohad ligikaudu 2 kuud suletud, mistõttu
võlgnikul müügikäivet sisuliselt ei olnud, aga samas nõudsid keskuste omanikud jäigalt üüri- ja kõrvalkulude tasumist. Seejuures nõuti kõrvalkulusid (sh turunduskulusid) ka aja eest, kui üüripinda ei olnud eriolukorra tõttu võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. 11.05.2020 esitas võlgnik Eedeni ja Kvartali keskuse üürileandjatele pretensiooni lepingute muutmise, lepingute rikkumise ja üüri alandamise nõudes; arve tasumisest keeldumise vastuväite; lepingute ülesütlemise hoiatuse. Võlgnik põhjendas, et algselt kokkulepitud üür- ja kõrvalkulude juures ei ole võlgnikul võimalik pandeemia ajal jätkusuutlik üürilepingut täita. Paraku Eedeni ja Kvartali keskuste jäik suhtumine pandeemia ajaks lepingutingimuste kergendamiseks jätkus. Võlgnik hakkas siis tõsiselt mõtlema sellele, kas ja kuidas on nendel tingimustel on võimalik majandustegevusega jätkata. 19.06.2020 katkestasid Eedeni ja Kvartali keskuse üürileandjad ootamatult võlgniku üüripindadel kommunaalteenused. Mõlema söögikoha müügitulu langes järsku nulli, aga osakondadega seotud püsikulud jäid alles. Eedeni ja Kvartali keskuse üürileandjad käitusid selgelt pahatahtlikult ega andnud võlgnikule mõistlikku reageerimisaega, et valmistuda kahe osakonna sulgemiseks. Samal päeval (19.06.2020) teatasid üürileandjad veel pandiõiguse rakendamisest, mis tähendas, et võlgnikul ei olnud võimalik üüripindadel olnud vara realiseerida, mida oleks saanud kasutada selleks, et tasuda võlgnevus seoses Lõunakeskuse lepingutega, mis olid võrreldes Eedeni ja Kvartali lepingutega jätkusuutlikumad. Kogu eeltoodud olukorda arvesse võttes tekkis juunis 2020. aastal praegusel omanikul võimalus võlgniku ettevõtte omandamiseks, millega seoses astus E T juulis 2020. a võlgniku juhatusse. Plaan nägi ette seada esmaseks prioriteediks Lõunakeskuse pikaajaliste üürilepingute ja üürisuhete päästmine, sest võis eeldada, et pandeemia mõju möödumisel oleks nendel üüripindadel kasumlik majandamine jätkuda. Oli eeldus, et kaubanduskeskuste külastatavus ja mõlema üüripinna käive taastub hiljemalt sügise lõpuks 2020 ning alates suvest 2020. a toimub käibenumbrite järkjärguline suurenemine pandeemia taandumise taustal. Teine prioriteet oli leida Eedeni ja Kvartali keskuste üürilepingutega seoses mõistlik kokkulepe vaidluste lahendamiseks. Huvi nendel üüripindadel jätkamiseks puudus, sest pandeemiaeelsed kasuminumbrid olid pigem tagasihoidlikud. Kuna võlgnik oli sattunud majanduslikult äärmiselt keerulisse likviidsuskriisi ja üürileandjate (Eedeni, Kvartali ja Lõunakeskuse) ees oli tekkinud suured võlgnevused, siis oli vaja võlgniku tegevust reorganiseerida ja optimeerida. Selleks vähendati võimalikult suures ulatuses jooksvaid kohustusi. Samuti müüdi osa ettevõtte vara, mille omamine ei olnud sel hetkel hädavajalik, vaid vajadusel oli võimalik teenuseid sisse osta, et tekitada likviidsust ja rahalisi vahendeid üürileandjatega läbirääkimistel parema positsiooni saavutamiseks. Tegemist oli põhjendatud otsusega ettevõtte päästmiseks, et vältida üürileandjate poolt leppetrahve ja maandada majandusraskuse tõttu tekkinud riski suurte lisakulude tekkimiseks. Samuti oli likviidsuse tekitamine ainuvõimalik võimalus vähendada võlgnevusi üürileandjate ees ja luua sellega võimalus rahavoogu tootvate üürilepingute jätkamiseks. Kuni 28.07.2020. aastani lubas Lõunakeskus võlgnikul tegutseda üüripindadel. Pärast seda pooled siiski pidasid võimalikuks ja jätkati läbirääkimisi. Sellest tulenevalt koondati töötajad 27-28.07.2020. a, aga töötajatega oli põhimõtteline kokkulepe, kui Lõunakeskusega saadakse kokkuleppele, siis on nad valmis tööle tagasi tulema (töötajad olid lojaalsed). Lõunakeskusega kestsid läbirääkimised vahelduva eduga alates juunist kuni sügise lõpuni 2020. a. Läbirääkimiste eesmärk oli taastada üürisuhe ning majandustegevus Lõunakeskuse üüripindadel. Augusti lõpus saavutas võlgnik positiivse kokkuleppe seoses Eedeni ja Kvartali üürilepingutega, millest tulenevalt kinnitasid üürileandjad, et neil puuduvad rahalised nõuded võlgniku vastu. Võlgnik jättis üüripinnal olnud esemed üürileandjatele, sest nendel ei olnud üüripinnalt eemaldamise korral märkimisväärset väärtust. See oli positiivne märk võlgniku jätkusuutlikkuse osas, sest võlgniku võlakoormus vähenes oluliselt ning võlgnik sai vabaks üürilepingutest, mille jätkumine ei oleks olnud
ka pandeemia taandumisel olnud kuigi rentaabel. Augusti lõpus 2020 pöördus Lõunakeskus hagiavaldusega võlgniku vastu kohtusse. Selle käigu põhjuseks oli arvatavasti see, et pingeline, kohati emotsionaalne ja jõuline arutelu ei leidnud kohest lahendust kokkuleppe näol. Sügisel siiski läbirääkimised jätkusid ja jõuti vähemalt suusõnaliselt kokkuleppele, et võlgnik tasub Lõunakeskusele 45 000 eurot (tähtaeg 30.10.2020), mille korral asutakse sõlmima uut üürilepingut. Need rahalised vahendid olid ka olemas, aga maksuamet arestis ootamatult ja ebaseaduslikult 30.09.2020 ettevõtte kontolt 19 800 eurot, millest tulenevalt ei olnud võimalik kokkulepet täita. Seejärel asus võlgnik koheselt tekkinud olukorda selgitama ja pooltel oli võimalik veel oktoobris-novembris 2020. a tekkinud olukorda arutada. Võlgniku hinnangul oli võimalik sel hetkel veel leida mõistlik kokkulepe. 15.10.2020 rahuldas Pärnu Maakohus hagi Lõunakeskuse hagi. 07.12.2020 tegi Lõunakeskus võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik vastu ei vaielnud ja teatas, et kui lahendust jaanuar 2021. a esimeses poolel ei leita, siis esitab võlgnik ise pankrotiavalduse kohtusse. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja see on ajutise halduri hinnangul lõppenud sisuliselt augustis-septembris 2020, mil on lõpetatud töölepingud töötajatega, samast perioodist nähtuvad ka viimased kanded võlgniku arvelduskontolt.
3.2.Viimane võlgniku poolt registrile esitatud majandusaasta aruanne on esitatud 2018 majandusaasta kohta. 2019 majandusaasta kohta võlgnik registrile tähtaegselt aruannet esitanud ei ole. Võlgnik on esitanud haldurile andmeid raamatupidamise registritest küsitud perioodide osas, sh 2019, 2020 ja 2021 osas.Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudes toodud küsimusele, kuidas on korraldatud võlgniku raamatipidamine ja kus asuvad võlgniku raamatupidamise dokumendid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine üldplaanis korraldatud, kuigi tähtaegselt on jäetud registrile esitamata majandusaasta aruanne.
3.3.Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldusele vastu ei vaidle ja tunnistab võlgniku maksejõuetust, samuti kinnitab, et pankrotiavalduses toodud võlausaldaja nõue on põhjendatud.
3.4.Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnikul kehtivad kanded töötajate registris (lisa 3) puuduvad. Viimased töölepingud on lõpetatud 26.08.2020. Arvestades, et võlgnikul töötajad ja majandustegevus puudub, ei ole võimalik anda hinnangut töötajate kvalifikatsioonile ja töötamise jätkamise võimaluste kohta.
3.5.Ajutisele haldurile on kättesaadav viimatisena võlgniku 2018 majandusaasta aruanne. Arvestades, et puuduvad andmed 2019 aasta osas, ei ole ajutise halduri hinnangul põhjendatud varasemate majandusaastate aruannete põhjalik finantsanalüüs. Ajutine haldur peatub olulisematel 2018 aruandest ja võlgniku poolt hilisemate perioodide osas esitatud finantsandmetest nähtuval. Võlgnikul oli seisuga 31.12.2018 varasid väärtuses 868 675 eurot, mis koosnesid 248 182 eurot osas käibevaradest ja 620 157 eurot osas põhivaradest. Kohustusi seevastu oli summas 1 043 396 eurot, millest lühiajalisi laenukohustusi 613 654 eurot ja omakapital seejuures negatiivne summas – 174 721 eurot. Võlgnik sai majandusaastal müügitulu summas 2 769 405 eurot ja majandusaasta oli kahjumlik summas – 170 273 eurot. Seejuures ainuüksi tööjõukulu oli võlgnikul -1 230 252 eurot. Võlgnikul oli seisuga 31.12.2019 varasid väärtuses 981 966 eurot, mis koosnesid 306 710 eurot osas käibevaradest ja 675 255 eurot osas põhivaradest. Kohustusi seevastu oli summas 938 415 eurot, millest lühiajalisi laenukohustusi 610 849 eurot ja omakapital seejuures positiivne summas 43 551 eurot. Võlgnik sai majandusaastal müügitulu summas 3 130 537 eurot ja majandusaasta oli kasumlik summas 217 273 eurot. Seejuures ainuüksi tööjõukulu oli võlgnikul -1 308 743 eurot.
Võlgnikul oli seisuga 31.12.2020 varasid väärtuses 0 eurot. Kohustusi seevastu oli summas 469 986 eurot, millest kõik lühiajalised ja omakapital seejuures negatiivne summas – 469 986 eurot. Võlgnik sai majandusaastal müügitulu summas 950 511 eurot, lisaks muud äritulu 503 348 eurot ja majandusaasta oli kahjumlik summas – 513 537 eurot. Seejuures tööjõu kulu oli 833 303 eurot. Ajutise halduri kattub võlgniku finantsandmetest nähtuv võlgniku selgitusega ja valdavalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused seotud müügitulu ootamatu ja kiire langusega, mille omakorda on põhjustanud pandeemia tagajärjel seatud piirangud ja tarbimisharjumuste muutus. Välja võib tuua, et kuigi 2018 majandusaasta on olnud kahjumlik ja võlgniku omakapital negatiivne, siis 2019 majandusaastal on võlgnik müügitulu suurendanud, majandusaasta on olnud kasumlik ning omakapital majandusaasta lõppedes positiivne. Seejuures 2020 majandusaastal on müügitulust alles jäänud 1/3 ja ülejäänud tulu on tekkinud juba varade realiseerimisest/maha kandmisest seoses tegevuse peatumisega. Oluline on märkida, et võlgniku tegevust arvestades omab müügitulu järsk langus suurt mõju, sest püsikulud on jätkuvalt suured, sealjuures kulud tööjõule ning üürikulud.
3.6.Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorganid suutnud võlgnikku muutunud majanduskeskkonnas kasumlikult juhtida ja võlgnik ei ole olnud võimeline kohanema.
3.7.Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele (lisa 1), Transpordiametile (lisa 2), Maksu- ja Tolliametile (lisa 3), Äriregistrile (lisa 4), Kinnistusregistrile (lisa 5) ja võlgnikule (lisa 7). Võlgnikul on vara summas 0,12 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod (vt Tabel 1), mille jääk on 0,12 eurot Tabel 1 Krediidiasutus
Arvelduskonto
Saldo (EUR)
Swedbank AS
EE932200001120206123 EE542200221019768455
AS SEB Pank
EE041010220025910013 EE241010152006766008
0,12
Aeg 04.03.2021 00,00 02.03.2021 0,00
Kokku okku
0,12
0,12
Transpordiameti väljavõtte (lisa 2) kohaselt kuulub võlgnikule kaubik XXXXXXXXXXXXXX , sõiduki registrikanne on juba 2014 aastast peatatud, millest saab järeldada, et sõiduk ei ole kasutuses olnud. Võlgnik ise ei ole sõidukit varana välja toonud, sõiduki asukoht ei ole teada. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik sõidukit varana arvestada või sellel puudub väärtus. Maksu- ja Tolliameti edastatud andmete kohaselt võlgniku ettemaksukontol vahendid puuduvad (lisa 3). Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega ole varasemalt kuulunud (lisa 4). Võlgnikule ei kuulu kinnistuid ega ole varasemalt kuulunud (lisa 5). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi 459 913,39 eurot vastavalt tabelile 2. Võlausaldaja (kood) Lõunakeskus OÜ (10667873)
Teadaolevad pandiõigused võlgniku varale puuduvad. Võlgniku vara osas on varasemalt kohaldatud üürilendaja pandiõigust. Võlgniku varale seatud kommertspandid on lõppenud 28.09.2020. Võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus täiteasjas nr 176/2020/1993, algatatud sissenõudja Lõunakeskus OÜ (10667873) poolt 16.10.2020 nõudega 70 319,74 eurot, menetleja kohtutäitur Rocki Albert (lisa 6). Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul käesoleval hetkel sellises ulatuses vara, millest oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid katta.
3.8.Ajutise halduri hinnangul võlgnikul majandustegevus puudub, samuti puuduvad selle jätkamise või tervendamise võimalused. Võlgnik ise ei pea samuti tegevuse jätkamist ja tervendamist võimalikuks, kuivõrd puudub igasugune kindlustunne seoses valitseva olukorra ja viiruse levikuga. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 459 913,39 euro ulatuses. Samas võlgnikul teadaolev vara puudub. Seega võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata. Võlgnikul puudub majandustegevus, millest tulenevalt puudub võimalus katta kohustusi jooksvate tulude arvelt. Võlgnik ise on selgitanud, et raskustesse satuti esmakordselt aprillis 2020 seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangutega, mis võlgniku tegevuse esmakordselt halvas. Võlgnik tegutses kolmes kaubanduskeskuses ja piirangute tagajärjel tuli olla ligikaudu 2 kuud suletud, seega ilma müügikäibeta, kuid samas tuli endiselt tasuda üüri- ja kõrvalkulusid, sh aja eest, mil pinda kasutada ei saanud. Võlgnik üritas enda tegevust reorganiseerida ja optimeerida, müüdi mittevajalik vara. Võlgniku tegevus jätkus kuni 28.07.2020 Lõunakeskuse üüripindadel, sealt edasi peeti läbirääkimisi tegevuse taastamiseks. Läbirääkimised ebaõnnestusid ja võlausaldaja on pöördunud oma nõuetega kohtusse.
Kokkuvõtlikult leidis võlgnik, et võlgnik on maksejõuetu, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue põhjendatud, ning võlgniku maksejõuetuse põhjustas COVID-19 pandeemiast tekkinud majanduskriis, mis eskaleerus suuremaks, kui seda keegi objektiivselt võis ette näha. Lisaks toob võlgnik veel välja, et kriis on muutnud tarbijate harjumusi ja puudub kindlustunne võimaliku tegevuse jätkamise või tervendamise osas. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendustega ja märgib, et võlgnik on sisuliselt müügikäibe olulise vähenemise tagajärjel sattunud raskustesse oma jooksvate kulude kandmisel, võlgniku tegevuseks vajaminev vara võõrandati valdavas osas juba täitemenetluste raames ja koostoimes üürileandjate poolt lepingute lõpetamisega puudus võlgnikul võimalus majandustegevusega jätkata. Lisaks on võlgnik raskustesse sattudes realiseerinud muu võimaliku vara ja selle võlausaldajatele välja maksnud. Samas ei ole suudetud kõiki tegevuse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulusid, sh üürilepingute lõpetamisest tulenevad kahjunõuded ja suurearvulise töötajaskonna koondamisest tekkinud töötajate ning maksunõudeid, katta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2020 aasta teises pooles, mil kogu võlgniku vara oli realiseeritud, töötajad vabastatud ja üürilepingud lõpetatud. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5.
3.9.Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto väljavõtte, tutvunud võlgniku finantsandmetega ja kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgnik on teinud pärast raskustesse sattumist mitmeid toiminguid, sh on võlgnikule tasutud kohustusi seotud isikute poolt, mis omakorda on võlgniku võlausaldajatele tasutud. Kogu võlgniku majandustegevuseks vajalik vara on täitemenetluste raames üürileandjate pandiõiguste kohaldamise katteks realiseeritud. Võlgnik on lõpetanud ja üleandnud sõidukite liisingulepingud. Kogumis viidatud asjaolusid hinnates on ajutine haldur esialgu seisukohal, et selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Samas võivad need teoreetiliselt esineda, kuivõrd mitme varasema, sh võimaliku lähikondse, võlausaldaja ees on kohustusi täidetud. Selle täpsem hindamine aga vajaks täiendavate andmete kogumist edasises menetluses, juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
3.10.Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, võlgnik tunnistab ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 4 000,00 eurot, millest oleks võimalik kanda esmased kulud. Samas juhul kui tasutakse deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa või kohus leiab, et menetluse raugemine ei ole põhjendatud ning kuulutab välja võlgniku pankroti, olen
nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Ajutise halduri tasu taotlus koos ajakulu aruandega on lisatud käesolevale aruandele (lisa 8). Juhul kui pankrotimenetlus lõppeb pankrotti väljakuulutamata raugemisega, palub haldur määrata määruses kindlaks dokumentide hoidja.
4.Pärnu Maakohtu 11.03.2021.a. määrusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot ja tegi määratud tähtajaks ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele kas üksi või teiste eelmainitutega koos tasuda nimetatud summa kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks. Eelnimetatud kohtu teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2021.a. Kohtu nõudmist makse tasumiseks ei ole täidetud.
5.Kohus eeltoodu alusel leiab, et pankrotiavalduse menetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgniku dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu viimase juhatuse liikme E Te.
6.PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri hüvitatavate kulutuste suuruseks 24 eurot ja tasuks 1425 eurot, Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 12,5 tundi tunnitasuga 95 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja ajutisele haldurile tuleb tasuks määrata 1425 eurot (koos käibemaksuga) ja kulutuste suuruseks 24 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Hüvitatavad kulutused ja töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo. Kuna antud juhul on võlausaldaja maksnud 19.01.2021 määruse alusel deposiidina ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud 2000 eurot, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja maksta deposiidis oleva 2000 euro arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.